Repliik ajaloost

Voltaire kirjutas ligikaudu kaks ja pool sajandit tagasi nõndaviisi: 
"Ajalugu on vaid trikkide kogum, mida meie, s. o. järeltulevad põlvkonnad, teeme oma suurte surnutega".

Tundub nii olevat. Ja igaüks usub siiralt oma trikikogumit:)

Hiinast ajalooliselt: veel 110 terrakotasõdurit ja püramiidid

Hiina arheoloogid on välja kaevanud veel 110 terrakotasõdurit.

Võimude sõnul on väljakaevamised Shaanxi provintsis Xi`an`is kestnud kolm aastat, edastab AFP.

Inimese suurused kujud on osa Hiina esimese keisri Qin Shi Huangiga koos maetud terrakotaarmeest. Need kujud pidid arvatavasti keisrit kaitsma teispoolsuses. Samas ei ole arheoloogid üksmeelel terrakotasõdurite täpse eesmärgi küsimuses ja saamisloos.

See keiser valitses Vana-Hiinas Qini riigis 246 - 221 eKr. Tollal, rohkem, kui kaks tuhat aastat tagasi nõudis terrakotasõdurite valmistamine hoomamatu ressursi. Lisaks on hämmastav see, et nende olemasolu unustati.

Arheoloogide kinnitusel on nüüd leitud kujud heas seisukorras ning neil on säilinud ka algupärast värvi, millega nad sajandeid tagasi värviti.

Lisaks terrakotasõduritele leiti ka hobusekujusid, tööriistu ja relvi.

Siiani on leitud juba üle 8000 terrakotasõduri, 130 sõjavankrit ja üle 700 terrakotahobuse.

Terrakotaarmee avastas üks Hiina farmer 1974. aastal, kui ta oli kaevu kaevamas.

Hiina terrakotaarmeed peetakse üheks maailma tähtsamaks arheoloogiliseks leiuks ning see on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Allikas: Elu24

Wikipedia common: Osa väljakaevatud sõjameestest

1947 aasta aerofoto Hiina püramiidist. Foto: Nexus New Times Magazine

Mõistatusi ja kultuurpärandit täis Hiina on olnud suletud riik juba aastasadu. See püssirohu ja paberi päritolumaa annab harva teada, kui on leitud midagi sensatsioonilist. Juba mitusada aastat on see Euraasia mandri idaosas paiknev ülisuur riik ajaloolastele ligipääsmatu ja suurel jaolt avastamata. Samas teatakse, et see ala peidab endas suurt ja iidset tsivilisatsiooni koos kultuuri ja teaduse ajalooga. Hiina on endiselt suletud riik koos oma mõistatustega, mis tihti suurelt jaolt ka kohalikele arusaamatuks jäävad. 

Jätame vast kõrvale kuulsa suure müüri, mis arusaadavalt täitis pikaajalist kaitsefunktsiooni barbarite vastu ja on siiski suhteliselt uus. Hiinlased kui müüri valmistajad on selle üle uhked ja seda loomulikult põhjusega. 

Keerulisem lugu on terrakota sõdalastega. Need 6000 ideaalses rivis ja täies relvis sõdalast, mis arheoloogide poolt avastati, on hiinlastele mõistatuseks. Kes ja mis otstarbel need tegi? Sellele pole täna ühest vastust. Lisan siia veel pisikese fakti, et tänaseks on neid terrakotalasi leitud juba 20 000.

Kuid müstilised terrakotalased ole veel kaugeltki suurim mõistatus. Üllatav on see, et Hiinast on leitud püramiide, mis on peaaegu identsed sarnaste ehitistega Egiptuses. Kasutada selliste suurte objektide puhul sõna „leidma” võib tunduda kohatu, kuid paraku just nii see on. Hiina on tekitanud oma suletuses olukorra, kus püramiidide kõrval elavad kohalikud võtavad seda igapäevast ja tavalist nähtust. Mittehiinlastele on see muidugi harjumatu ja uudne. Tõsi - hiina teadlased uurivad viimasel ajal neid gigantseid ehitisi, kuid on võtnud suhteliselt ettevaatliku hoiaku. Erinevalt Egiptuse püramiididest, ei kiputa siin nende ehitamise au iga hinna eest oma esivanematele omistama.

Tõe leidmise nimel ponnistused siiski jätkuvad. Seda tõendavad sateliidifotod, kus on näha kaevetööd ja teede tekkimine püramiidide ümbrusesse. Paraku on püramiididest endast ja võimalikest edusammudest nende uurimisel avalikkusele vähe infot tilkunud.

Esimest korda kuulis muu maailm selliste ehitiste asumisest Hiinas 1947 aastal, kui USA kolonel Maurice Sheenan pildistas sõjaväelennukilt Lääne-Hiinas uskumatult suurt megaliitehitist. Selle püramiidi küljed olid umbes 450 meetrit pikad ja kõrgus ca 300 meetrit. Hilisemad analüüsid kinnitasid mõõtmete paikapidavust. Oma värvi järgi nimetati see ehitis valgeks püramiidiks. Sileduse ja läikivuse tõttu pidas lendur seda ehitist esmalt isegi metallist objektiks. Seni suurimaks peetud Cheopsi püramiidi Egiptuses ületas antud ehitis välismõõtmetelt koguni rohkem kui kaks korda! 

See pole veel kõik. Sateliitfotod paljastavad Hiinast järjest uusi püramiide. Nüüdseks on leitud neid juba üle kuuekümne. Sarnaselt Egiptuses asetsevatega asuvad need kas üksikult või kompleksidena. üisaks suhteliste mõõtude kokkulangevusele asuvad püramiidide küljed samuti täpselt ilmakaarte suunas. Meenutagem, et ajaloolaste hinnangul ei oleks tollased ehitajad tohtinud kompassi tunda. 

Lisaks sellele kopeerivad vähemalt ühes kompleksis asuvad püramiidid oma asetusega täpselt Egiptuse kuulsaimate püramiidide asetust. Ehk siis langeb asetus maal kokku Orioni vöö tähtede asetusega. Sellest kokkulangevusest selle kauge tähevööga on Egiptuse püramiidide puhul palju räägitud. Nüüd, kus tuhandeid kilomeetreid eemal leiti sarnane eripära, tekivad õigustatud küsimused: Kes? Miks? Millal? Kuidas? Mis on nende gigantsete ehitiste sees? 

Sarnaselt egiptlastele on ka hiinlastel ajaloolisest mälust kustunud püramiidide saamise täpne lugu. Ühe legendi kohaselt saabus keiser taevast draakoni seljas ja ehitas püramiidid. Meenutagem, et ka egiptlaste vaaraod olid legendi järgi pärit taevast - seega esineb sama sarnasus ka siin. Isegi meie eestimaalaste eeposes saabus Kalev kotka seljas. Kas hakkab muutuma reaalsuseks see, et me ei ole siin maal esimene intelligentne tsivilisatsioon ja need püramiidid on säilinud meie tsivilisatsioonide eelkäijatelt? Või külastasid kunagi maad kauged külalised kosmosest, kes jätsid endast püramiidid ja mitmed muud mõistatused meeldetuletusena siia maha?

Heiki Liivat, 

Sahinad.ee 

Rootsi sõjaarhiivi Eesti kindluste plaanid paistmas Google Earthil:

Dorpati linnamüür 1620. a, enne muldkindlustuste ehitamist. Siit on näha, et Kassitoome kohal oli auk juba enne seda, kui sealt bastionide jaoks mulda kaevama hakati. Paks kilpmüür toomkirikust läänes säilis plaanide järgi kogu Rootsi aja ja hävis alles Toomemäe veneaegsel kindlustamisel XVIII saj, kui kahe bastioni vaheline nõlv kaevati järsemaks ja toomkirik lõimiti kaitsevööndisse (selle vastu kuhjatud valli profiil on senini torniseintel näha, samuti Krause plaanil).

Revali kindluse uhke rootsiaegne projekt aastast 1690...

...ja tegelik olukord 1707 (st uhkest plaanist teostati uusehitisena ainult Skåne bastion; Ingeri bastion ja Rootsi kants valmisid samuti, aga need olid osaliselt olemas juba varem). NB! Praeguse Snelli tiigi äärsed kaks redaani (ja Patkuli kraav e Snelli tiik ise), Vabaduse väljaku alune „tenail” ning Inglise Kolledži võimla alt ja Estonia tagant leitud kaks Uut poolbastioni ehitati hiljem, XVIII saj., Vene võimu ajal. 

Allikas: http://folgita.blogspot.com/2010/03/l-1232-paev-kui-jaa-on-katnud-maa.html

Kaali meteoriidi lennujoone iga-aastased märgutuled

Tõenäoliselt ületas Kaali meteoriit ka Läänemaad
Allikad: LÄÄNLANE, Saarte Hääl

Lennu tuled 2009. aastal Velise kandis Vana-Läänemaal.
Foto: Ivar Soopan

Eesti vabariigi presidendi, kirjaniku, filmimehe ja diplomaadi Lennart Meri 83. sünniaastapäeval 29. märtsil süüdatakse Eestis mälestuslõkked. Seda tehakse tänavu juba seitsmendat aastat järjest neis paigus, kust oletatavalt lendas üle Kaali meteoriit.

Oma raamatus “Hõbevalgem” kirjeldab Lennart Meri Kaali kraatri tekkelugu. Meri versiooni järgi sisenenud Kaalis maha prantsatanud meteoriit Maa atmosfääri Ebavere mäe lähistel.
29. märtsi õhtul süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled külaplatsidel, linnustes või teistes väärilistes kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – oletataval Tarapita teekonnal ehk Suure Lennu kaarel või tuleteel.

Märgutulede süütamisest Velisel

Velise kultuuri ja hariduse selts Vana-Läänemaa kagusopist, nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke, seltse ja ühinguid osalema teisipäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritusel.
Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitulepaikades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas.

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Velise kandi rahvas teeb tuld seekord Aravereküla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.


Teemakohast teavet pakuvad Lennart Mere raamat “Hõbevalge” ja Marju Kõivupuu “101 Eesti pühapaika”, kus esimestena kirjas Ebavere mägi ja Kaali järv.

Märgutulede süütamise algatajaiks olid 2006. aasta kevadel Pandivere arenduse ja inkubatsioonikeskusest Aivar Niinemägi, Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.