Kuidas riigid valmistuvad pikkadeks elektrikatkestusteks

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – „See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme. “

Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem - alles 2010. juunis: „Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.“

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 

2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.

Avariireservelektrijaam (foto: Elering)

Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome? keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

" Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus - üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja.“

KaitseOmaTervist.ee lisab: 

Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike, ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee

Pisut lisalugemist:) http://www.nasa.gov/topics/earth/features/2012.html

Kas intelligentsemad inimesed on napsilembesemad?

Evolutsioonipsühholoogilise teooria järgi on inimese aju kõige paremini kohastunud eluga Aafrika savannis ehk nende tingimustega, milles arenes välja meie eellaste aju. Kõikide uuemate käitumismustritega harjumine on keerukas ja sellega tulevad toime vaid kõige nutikamad.

Võrdselt uuteks harjumusteks inimkonna ajaloos on nii kohvijoomine, suitsetamine kui narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, vahendab Novaator.ee.

Meie eellaste kokkupuude alkoholiga oli juhuslik. Esiisad võisid aeg-ajalt tutvust teha riknenud puuviljade tekitatud joobega. Sellise toidu alkoholisisaldus on madal ja jääb kõvasti alla destilleerimisel ja kääritamisel saadud jookidele.

Alkoholi tarvitamine purju jäämiseks on inimkonna ajalooga võrreldes üliuus nähtus. Evolutsioonilises mõttes uudne on ka see, et purju jäämiseks peab alkoholi jooma, mitte sööma käärinud puuvilju.

Intelligentsuse ja alkoholilembuse seost on näidanud kaks suurt USAs ja Suurbritannias tehtud kohortuuringut. Ülevaade nendest ilmus ajakirjas Review of General Psychology. Mõlemas uuringus testiti laste intelligentsust enne 16. eluaastat ja jälgiti nende tervist ning toimetulekut täiskasvanueas.

Lapseeas intelligentsed inimesed olid hilisemas elus alkoholilembesemad. Lapsed, kelle IQ oli teismeeas üle 125 palli, purjutasid täiskasvanuna keskmiselt korra kuus. Neil, kelle IQ oli lapsena 75 palli ringis, oli hilisemas elus korralikult purjus umbes korra aastas.

Hilisema elu alkoholilembust mõjutas vaid laste enda intelligentsus. Kodusel majanduslikul olukorral ega vanemate haridustasemel sellist mõju alkoholitarvitamisele polnud.

Sama Suurbritannia valimi põhjal on näidatud ka seda, et lapseea kõrge intelligentsus suurendab ohtu täiskasvanueas uimastite küüsi langemiseks. Sõltuvuse väljakujunemisel on kõrge IQ-ga inimestel sellest raske vabaneda.

Nad ei pruugi endale tunnistada oma sõltuvusprobleemi tõsidust. Sellised inimesed ei otsi abi, vaid üritavad viimase võimaluseni ise hakkama saada.

Eelarvamusest

"Eelarvamused võivad säästa palju aega, sest võimaldavad luua arvamuse fakte kontrollimata." 

E. B. White USA kirjanik, 1899-1985

Kreosoodiga immutatud elektripostid on ohtlikud

Lihulasse pandi kreosoodiga immutatud elektripostid, kuigi neid pole soovitav paigaldada tiheasustatud kohtadesse.

Kreosoot on tervisele ohtlik eelkõige selles sisalduvate vähki tekitavate ühendite tõttu. „Euroopa Liidu määrus ei soovita neid tihedalt asustatud kohtadesse panna, aga ju nad nii kahjulikud ei ole, et need päris keelatud oleks,” ütles elektripostid paigaldada lasknud Imatra Elektri juhatuse liige Märt Jemmer. „Meie ümber on palju mürkaineid, kas või näiteks väliterrassides. Seda peab lihtsalt endale teadvustama.”

Läänemaale on kreosoodiga immutatud poste pandud 2009. aastast u 750. Kreosoodiga immutatakse poste, et suurendada nende vastupidavust. Kui enamasti asulates kasutatav talaniitpost peab vastu 20–30 aastat, siis kreosootpost 40–50 aastat.

„Lihulas kasutasime kreosootmaste erandkorras. Töö oli keerukas ja komplitseeritud,” ütles Jemmer.

Tema sõnul taheti postidele võimalikult pikka eluiga, sest nende küljes on paljude liinid — kaks Imatra Elektri kaablit, Lihula valla tänavavalgustus ja kaks telekommunikatsioonikaablit.


Mürgised ained

„See on fakt, et kreosoodis on mürgiseid aineid ja et elukeskkonda ei tohiks sellise immutusega poste paigaldada. Vaatamata sellele, et EL lubab, see päris õige ei ole,” ütles Rein Riska, Tallinna tehnikaülikooli keemia– ja materjaliteaduskonna polümeermaterjalide instituudi emeriitdotsent.

„Postide paigaldamine majade lähedale pole hea. Eriti ohtlik on, kui kreosoot satub pinnasesse, kus võib reostada põhjavett,” ütles Marina Trapido, Tallinna tehnikaülikooli keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli juhataja.

Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialisti Riina Lahne sõnul oleneb kreosoodi ohtlikkus mitmest nüansist. „Väga keerukas on öelda, kas ja mil määral aine hiljem puidust välja ilmub ja mis tagajärjed sellel olla võivad,” ütles ta.


Ohtlik värskel kujul

Lahme sõnul on üllatav, et inimesi pole teavitatud selliste postide kasutamisest tiheasustusalal. „Nahaga kokkupuutel võib ta tekitada ärritavaid reaktsioone, aga eks see sõltu inimese naha tundlikkusest,” lisas ta.

Märt Jemmeri sõnul on kreosoot elektripostidel kahjulik vaid värskel kujul. „Elektripostide paigaldamisel kasutatakse kaitseriietust, sest muidu võib tekkida nahale lööve. Sama on ju tihti ka paljude kodukeemia kaupadega, et aine on nahale sattudes kahjulik ja siis tuleb nahk kohe puhastada,” ütles Jemmer.

Elektriposte Lihulasse paigaldanud töömees rääkis, et kolleeg läks suvel palava ilmaga elektriposti vastu ja järgmisel päeval ilutses käel suur põletushaav. „Nagu oleks kuuma raua vastu läinud,” ütles ta.

„Kui suvel olin postide läheduses poolteist tundi, siis õhtul kodus silmad kohutavalt kipitasid,” lisas töömees. „Vanasti anti vähemalt piima, kui töötasid ohtlike ainete läheduses. Nüüd me siin teenime vähki sentide eest.”


Haiseb ja kõrvetab
Uutest postidest tungib ninna spetsiifiline lõhn.

„Tunnen seda jubedat haisu iga päev. Minul on kaks posti Aia tänaval,” rääkis Lihula elanik. „Kui akent kaua lahti hoida, siis on suu paks.”

Lihulas elav Rein Merila ei taha uskuda, et postid on kahjulikud. „Ma kipun arvama, et muidu poleks neid ju paigaldatud,” ütles ta.

„Kohalikke inimesi mõjutab eelkõige hais, aga kui palju on tegelikult lenduvaid ühendeid, mis inimese tervist mõjutavad — see tahab väga keerukaid uuringuid. Mina väldiksin nende kasutamist inimeste lähedal,” ütles emeriitdotsent Rein Reiska.


Euroopa Liit lubab

Imatra Elektri võrguteenuste juhi Kaupo Kuurbergi sõnul on selliseid poste paigaldatud Eestis 2009. aastast. „Kreosoodiga immutatud postide eluiga on 40–50 aastat. Nende utiliseerimine on hõlpsam kui vana tüüpi postidel, sest kreosootmaste võib põletada,” rääkis Kuurberg.

„Praegu on neid lubatud Euroopa Liidus toota ja turustada. Kui lubatakse, ju ta siis on inimestele talutav. Midagi põrandaalust me sinna pannud ei ole,” ütles Kuurberg. „Pigem on ta mõnevõrra ohtlik neile, kes paigaldavad. Sellepärast kaitseriietust kantaksegi. Lõhn kaob ka mõne aja pärast.”

Konkureeriv ettevõte Elektrilevi võttis mõned aastad tagasi vastu otsuse kreosootmaste linnades ja asulates mitte kasutada. „Linnades ei ole vajadust 40aastase elueaga postide järele. Liinid arenevad ja asendatakse enne posti eluea lõppemist maakaabelliiniga. Samuti on uued postid spetsiifilise lõhnaga, mis ei pruugi inimestele meeldida,” kommenteeris Elektrilevi võrgutehnika ja standardiseerimise sektori juhataja Raivo Rebane.

Kreosoodiga immutatud postide tulevik Eestis on küsimärgi all, sest kevadel täpsustab EL uuesti kasutusreegleid. 1. maist 2013 hakkavad ELis kehtima rangemad piirangud kreosoodi tööstuslikule kasutamisele.

Allikas: Lääne Elu

Konkursi “Eesti parim talu 2012” tulemused

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas välja konkursi “Eesti parim
talu 2012” tulemused. Selle üldvõitjaks osutus Pajumäe talu, mille peremees on Arvo Veidenberg.
Ühtlasi omistati talule tiitel aasta talu 2012.

Kokku esitati tänavu ETKLi maakonna­-organisatsioonide poolt konkursile 13 talu ja neid hinnati kolmes kategoorias.

Parim talu 2012

- Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa.

Tootmistalud

- I koht – Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa.
http://www.pajumae.ee/

- II koht – Arvo ja Aivi Kuutok, Takkasaare talu, Järvamaa.
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/kas-alustanud-pollumehel-oli-abi-kahest-kolhoosilehmast-ja-belarussist.d?id=64074841

- III koht – Lempo ja Endla Must, Peede talu, Võrumaa.
http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/63-viimased-uudised/4443-peede-talu-toeoekus-sai-vaariliselt-tunnustatud

Alternatiivset suunda arendavad talud

- I koht – Edgar Kolts ja Tiina Langus, Taarapõllu talu, Võrumaa.
http://www.taarapollu.ee/
https://www.facebook.com/pages/Taarap%C3%B5llu-Talu/240362475998805
http://www.eestimahe.ee/puu-ja-koeoegiviljatooted/taarapollu-talu

- II koht – Virgo ja Ljudmila Mihkelsoo, Viira talu, Valgamaa. http://www.remedyway.ee/Virgo_ja_Ljudmilla_Mihkelsoo

- III koht – Rainer ja Kristiina Karivere, Kuusiku talu, Raplamaa.
http://www.rantso.com/ ja https://www.facebook.com/pages/wwwrantsocom/113172748699431
http://www.infoportaal.ee/kataloog/1071-ulejoe-rantso-ou

Parimad noortalunikud

- I koht – Mihkel Maks, Männimetsa talu, Valgamaa.
http://www.valgamaalane.ee/923704/juhtkiri-hangu-veel-nurka-ei-visata/

- II koht – Ivo Eenpalu, Hellema talu, Harjumaa.
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=364&Itemid=168

- III koht – Vallo Asperk, Silla talu, Raplamaa.

ÜLEVAADE KONKURSIST

Põllumajandussaadusi tootvad talud

Eesti Parim Talu 2012 ja I koht tootmistalude arvestuses – Pajumäe talu, Viljandimaa

• Talu peremees: Arvo Veidenberg (72)
• Talu asukoht: Viljandimaa, Abja vald, Abja-Vanamõisa küla
• Tootmissuund: mahepiima tootmine, töötlemine ja turustamine
• Haritavat maad 390 ha, metsa 110 ha, 80 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 465 896 EUR
• Eesti esimene vabapidamislaut, mahetootmine, oma tootearendus

Vajadus sõnniku järele pani aluse tuntud talumeiereile

Pajumäe talu näitel võib ilmekalt selgitada, kuidas võib keeruline olukord ettevõtte arengule isegi kaasa aidata. Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. 1990. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Vanast lüpsimajast tehti piima töötlemise ruum, talumeierei, kus hakati jogurteid ja kohupiimakreeme valmistama. Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse. Sellest suurem osa on mahetoodang.

Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sügavallapanuga külmlaut valmis 1993. aastal. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida. Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.

II koht – Takkasaare talu, Järvamaa

• Talu peremees: Arvo Kuutok (58)
• Talu asukoht: Järvamaa, Türi vald, Karjaküla
• Tootmissuund: piimatootmine
• Haritavat maad 340 ha, metsa 28 ha, 100 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 340 045 EUR
• Tootmishooned on ehitatud oma pere tööjõuga, teravili läheb oma lehmade söödaks

Talupere teeb kõik tööd ära omal jõul 

Arvo Kuutok oli 1990. aastate lõpul esimene Baltimaade talupidaja, kes muretses lauta arvutiga lüpsiplatsi, innustades teisigi talupidajaid lüpsmist moderniseerima. Sajandivahetusel hakkas ta teiste seas silo eeliseid propageerima. Alates aastast 2002 on Kuutok aidanud praktikuna kaasa ELi piimakvoodi süsteemi rakendamisele. 2007. aastal valmis omal jõul ja pangalaenuta laut 200 loomale. Arvo Kuutok on oma kätega ehitanud ka uue talumaja ja abihooned. Kõik talutööd on aastaid tehtud vaid oma pere abiga. Perenaine Aivi lüpsab, pojad Alvar ja Argo aitavad põllutöödel. Tütar Anneli käis talumajandust õppimas Rootsi farmides ja on vanematel jõudumööda kodutalus abiks. Takkasaare talu on hea näide sellest, et talupidamise puhul on tootmise suuruse ja kasumlikkuse kõrval olulised ka elulaad, korras kodu ning puhas ja hooldatud looduskeskkond.

III koht – Peede talu, Võrumaa

• Talu peremees: Lempo Must (59)
• Talu asukoht: Võrumaa, Mõniste vald, Saru küla
• Tootmissuund: segatootmine (teravilja-, sea- ja veisekasvatus)
• Haritavat maad 385 ha, metsa 20 ha, 12 lüpsilehma, 300 siga, eelmise aasta käive – 227 221 EUR
• Riskide hajutamine mitmekesise ettevõtluse kaudu, oma kuivati, uus teaviljahoidla

Mitmekesine majandamine on hoidnud pere maal

Kohalikud inimesed Endla ja Lempo Must asusid talude taastamise ajal Peede tallu, sest otsisid kohta, kus omaette olla ja majandada. Vanast talust oli siis säilinud neli seina ja korsten. Praeguseks on taastatud elumaja ning rajatud hulk kõrval- ja abihooneid. Majanduslikult raskemad ajad on kannustanud pererahvast võtma kasutusele rohkem maad ja mitmekesistama loomakasvatust. Talus elab oma abikaasa ja nelja lapsega ka peretütar Tiiu.

Tagantjärele vaadates teeks pererahvas oma talu majandamisel nii mõndagi teisiti, kuid miski vägi ei ole sundinud neid talupidamisest loobuma. Lüpsilehmade arvu ei saa suurendada, sest karjamaad on vähe ja osa nendest on kevadeti veel all. Taimekasvatus on keskkonnasõbralik, vili läheb ennekõike oma sigadele, kes kompenseerivad väikese piimakarja tõttu saamata jäänud tulu. Sealihatoodang läheb Otepää Lihatööstus Edgarile. Peede talu oli üks esimesi Võrumaal, kuhu jõudis SAPARDi toetus.

Pererahvas võtab aktiivselt osa külaelu edendamisest, peremees kuulub vallavolikokku ja on osalenud agaralt taluliidu tegemistes.

Alternatiivset suunda arendavad talud

I koht – Taarapõllu talu, Võrumaa

• Talu peremees: Edgar Kolts (68)
• Talu asukoht: Võrumaa, Varstu vald, Kangsti küla
• Tootmissuund: põllumajandus- ja metsandussaaduste ümbertöötlemine ja väärindamine, istandused
• Haritavat maad 64 ha, metsa 36 ha, eelmise aasta käive – 500 000 EUR
• Unikaalne töötlemistsehh, tootearendus, mahetootmine

Marjadest saab peale mahla ka krõpsu

Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiinaga marjadest mahlu ja keediseid valmistama ennekõike seetõttu, et marjadest saadav tulu ei katnud toodangu omahindagi. Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus.

Talu ümber on 100 ha mahemaad, peremees on kaardistanud korjealasid ka metsades ja taotlenud nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, mahetootmise sertifikaadi.

Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatussüsteem. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu.

II koht – Viira talu, Valgamaa

• Talu peremees: Virgo Mihkelsoo (71)
• Talu asukoht: Valgamaa, Tõlliste vald, Supa küla
• Tootmissuund: tatra ja ravimtaimede kasvatamine, mesilaste pidamine ning oma toodangust produktide valmistamine
• Haritavat maad 33 ha, metsa 2 ha, eelmise aasta käive – 15 900 EUR
• Mahetootmine, tatramesi, teatmikud tervisest ja tervislikus toitumisest

Iga häda vastu on olemas retsept

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo tegelevad tatra, ravimtaimede ja mesindusega juba 20 aastat. 1993. aastast taastatakse peremehe vanaisa talu. Tatart kasvatatakse eelkõige tatramee saamiseks.   

Peremees on lõpetanud Peterburi Tehnikaülikooli ja on erialalt elektrofüüsik. Uzbekistanis sündinud perenaine on lõpetanud Tartu Ülikooli ja on erialalt on filoloog. Tema vanaema oli kogenud ravitseja, kes valmistas preparaate ravimtaimedest ja muust looduslikust toorainest. Ta käib regulaarselt tervendamisalastel täienduskoolitustel Sankt-Peterburis. Nimeta ükspuha mis pähe tulev tervisehäda ja Viira talu pererahval on tagataskust võtta ravimtaimede segu, mis selle puhul aitab.

Hiljuti valmis uus tootmishoone, milles saab preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada. Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, lisatud on ka retseptid.

III koht – Kuusiku talu, Raplamaa

• Talu perenaine: Kristiina Karivere (34)
• Talu asukoht: Raplamaa, Kohila vald, Mälivere küla
• Tegevussuund: loodusturism, vaba-aja veetmine
• Rohumaad 7 ha, metsa 7 ha, eelmise aasta käive – 7000 EUR
• Looduskaunis asukoht Keila jõe kaldal, puhas rikkumata loodus

Puhkus laagriplatsil ja kanuumatkad Keila jõel

Juba neljandat suve pakuvad Kristiina ja Rainer Karivere peremehe päritud talus Raplamaal linnainimestele puhkust ehedas looduses. Privaatses asukohas otse Keila jõe kaldal asub korralikult hooldatud laagriplats koos abirajatistega. Külalisteks on tavaliselt 8-12 inimeselised grupid, kohalikuks tõmbenumbriks erineva raskusastmega kanuumatkad Keila jõel. Peale kanuumatka või loodusradu ootab külastajaid leil haagissaunas. Kõik olemasolev on valmis saanud oma pere töö tulemusena ja ilma laenudeta. Tänu heale koostööle teiste kohalike ettevõtjatega suudetakse vajadusel pakkuda toitlustamist ja mitmekesist meelelahutust suuremalegi seltskonnale. Veidi eemal jõekäärus on pererahva kena ja heas korras elamine, kuhu on muuhulgas rajatud ka väike mustikaistandus.

Noortalunikud

I koht – Männimetsa talu, Valgamaa

• Talu peremees: Mihkel Maks (23)
• Talu asukoht: Valgamaa, Karula vald, Karula küla
• Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveised, teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 300 ha, metsa 10 ha, lüpsilehmi 27, lihaveiseid 20 eelmise aasta käive – 237 268 EUR
• Huvi tehnika vastu, põlvkondade järjepidevus, keskkonnasõbralik majandamine

Taluperemees ajast, kui heinapalli veeretada jaksas

1991. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema ja isa hakkasid Kagu-Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul selja taga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon. Kui puusepp, kelle nimi oli samuti Mihkel Maks, 1920. aastatel talu rajas, kuulus majapidamisele 18 ha maad. Nõukogude korra ajal, kui talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi. Kuni talu taastamiseni.

2009. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödel juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. 12-aastaselt sõitis ta traktoriga ja kündis põldu. Olgugi, et tallu on rajatud uus vabapidamisega laut ja aastane piimatoodang lehma kohta on tõusnud 8000 kg-ni, on lüpsikarja viimastel aastatel hoopis vähendatud ja šarolee tõupulli abil aretatakse lihakarja. Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on rohkem moodsa põllutehnikaga seotud. Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Kahepeale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Noor peremees ütleb, et ei kujuta enam ette, et palgatööle läheks. Tahab olla ikka iseenda peremees.

II koht – Hellema talu, Harjumaa

• Talu peremees: Ivo Eenpalu (31)
• Talu asukoht: Harjumaa, Raasiku vald, Aruküla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 436,9 ha, metsa 15 ha, eelmise aasta käive – 194 274 EUR
• Noortalunike eestvedaja, masinate ühiskasutus naabritega, ühine kuivatiprojekt

Noor talupidaja harib põldu kolmes vallas

Hellema talu noor peremees paistab silma nii hoolsa põllupidamise ja majandamise kui ühiskondliku tegevuse poolest. Koostöös naabertalunikega on soetatud vajalikku põllumajandustehnikat ja ostetud ühismajandi-aegne kuivati-ladu, mida eurotoetuse abil hoogsalt uuendatakse. Tehnika, eriti uue külviku, hankimist peab peremees ettevõtmise arengu juures eriti oluliseks.

Kolme valla – Raasiku, Jõelähtme ja Anija – territooriumile jäävad põllud on ilusad, taimekaitse korralikult tehtud ja saagilootus vähemalt 4-5 tonni piirides. Väetisena kasutatakse ka Talleggi kanaläga.

Peremees ja tema abikaasa Leen võtavad osa talupidajate ja noortalunike organisatsiooni tööst ning tutvustavad taluelu linnainimestele.

III koht - Silla talu, Raplamaa

 Talu peremees: Vallo Asperk (31)

• Talu asukoht: Raplamaa, Vigala vald, Vana-Vigala küla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 98 ha, eelmise aasta käive – 27 480 EUR
• Uus maaharimistehnika, kuivati
• 
  

Põhiliselt Tallinnas elav noormees on tegelenud taimekasvatusega kolm aastat. Koos isaga on renoveeritud kolhoosi-aegne kuivatikompleks ja soetatud vajalikku põllumajandustehnikat – külvik ja traktor. Kuna võimsust jääb üle, osutatakse teenust teistele talupidajatele. Edaspidi on kavas soetatada ka oma kombain.

Seni on olnud põllumajandus noorele peremehele transpordiäri kõrval sisukas hobitegevus, mida isaga koostöös viljeletakse. Iga aasta on hangitud juurde uut põllumaad, plaanis on tootmist laiendada ja palgata majapidamisse hea abiline.

Majapidamise juures on laut 20 lüpsilehmale, kuid piimahinna langus sundis isa omal ajal loomapidamist lõpetama. Peremehe sõnul ootab laut uut ideed. Kui teha, siis põhjalikult ja suurelt, sest investeerida tuleb niikuinii.

Eriauhinnad

Eesti maatõugu karja säilitajad – Palu talu, Harjumaa

Asukoht: Harjumaa, Nissi vald, Jaanika küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus

Jüri ja Maarja Simovart peavad talu alates 1989. aastast. Kuigi varem on tegeletud ka köögiviljade, marjade ja jõulukuuskede kasvatamisega, on jäänud talu põhitegevuseks piimakarja kasvatamine. Kokku on talus 27 lehma, nendest osa maakarja, osa musta-valgekirjud holsteini veised. Majapidamine on tunnistatud eliit-klassi tõufarmiks, talu on Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi liige. Oma maad on 40 ha ümber, nendel asuvad peamiselt karjamaad, poolesajalt hektarilt rendimaalt varutakse sööta. Aastane piimatoodang lehma kohta jääb vahemikku 7000−8000 kg, E-Piimale tarnitakse 400 kg piima päevas. Investeeringutoetuse abil on soetatud uus traktor.

Lihaveisekasvatuse edendaja – Kalju talu, Saaremaa

Asukoht: Saaremaa, Orissaare vald, Tumala küla

Tootmissuund: lihaveisekasvatus

Mahelihatootmisega tegelev Kalle Kuusk on olnud edukas nii lihaveisekarja aretamisel kui eurotoetuste kasutamisel oma majapidamise arendamiseks. Praeguseks on ta andnud ettevõtmise üle tütrele Annikale. Talupidamisega tegeleb mees 1990. aastast. 1996. aastal soetatud laut on ehitatud 1960. aastatel ja varasemalt tegeles pererahvas seal piimatootmisega. 2009. aastal lõpetati piimakarja pidamine ja mindi üle lihaveisekasvatusele. Nii lauda renoveerimiseks kui sõnnikuhoidla rajamiseks on kasutatud investeeringutoetusi. Lihakarjas on limusiini tõugu veised, praegu on loomi 100 ümber. Karjuste pikkus ulatub peremehe sõnul 8 km-ni. Aastas läheb müügiks 20 lehmikut ja sama palju pulle. Nendest osa suundub Türki.  Edaspidi on plaan teha uus külmlaut.

Mitmekülgse talutootmise edendaja – Vaariku talu, Valgamaa

Asukoht: Valgamaa, Sangaste vald, Vaalu küla

Tootmissuund: piima-, teravilja- ja rapsitootmine, lihaveisekasvatus

Varem raamatupidajana töötanud Maia Teder kolis koos abikaasa Peetri ja lastega tallu 1989. aastal. Kohe hangiti ka lüpsikari, alustati 8 lehmaga. Samuti hakati teravilja kasvatama ja sama tegevusega on plaan ka jätkata. Peremehe õlul on peamiselt põllutööd, pereneine keskendub loomakasvatusele. Praegu haritakse 250 ha maad minimeeritud mullaharimisega. Teraviljasaak on 4-5 tonnivahelt ha, raps 3 ümber. Olemas on oma kuivati ja tehnika jaoks on mahukas masinakuur. Loomade piimaand jääb 6500 kg ümber, ise tehakse rullsilo, loomad saavad lisaks ka kuivheina. Investeeringutoetuste abil on soetatud vajalik põlluharimistehnika.    

Nutikate lahenduste kasutajad – Lau Raja talu, Raplamaa

Asukoht: Raplamaa, Kehtna vald, Lau küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatus

Juba kaugelt jääb silma kogukas kaarhall, mis lähemal vaatlusel osutub laudaks. Perekond Muulmannid kohandasid soodsalt hangitud kaared väikese ümberehitusega lihaveiste uueks peavarjuks. Loovat mõtlemist ja olemasoleva oskuslikku ärakasutamist on talus näha mujalgi. Haritavat maad on veidi üle saja hektari, millele lisandub 70 ha metsa. Lüpsilehmi on talus praegu 45, keskmine väljalüps 8000 kg ümber. Noor- ja nuumloomi on kokku veidi üle 100. Suurt rõhku on pandud karjamaade eeskujulikule kvaliteedile. Põhiliselt oma vajaduse tarbeks ja riskide hajutamiseks on püsti pandud ka väike saekaater. Eelmisel aastal rekonstrueeriti täielikult vana talumaja, kuhu tänulikud lapsed tegid ema jaoks korraliku käsitöötoa. 


Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit

Karupoeg Puhh - oja Metsas:)

Selleks ajaks, kui oja Metsa servale jõudis, oli ta üsna suureks kasvanud - peaaegu päris jõeks kohe, ja et ta juba nii suur oli, siis ei tormanud ta ka enam ega karelnud nii nagu nooremas eas, vaid voolas palju rahulikumalt oma kallaste vahel. Sest nüüd ta teadis, kuhu läheb, ja arutas endamisi: "Aega küllalt. Eks ma ükskord ikka pärale jõua". Kõik väiksemad nired ja ojakesed seevastu muudkui aga sibasid mööda Metsa ringi- ikka sinna ja tänna, ikka ruttu ja õhinal, sest neil oli ju nii palju otsida ja leida, enne kui ükskord juba hilja oleks olnud.

Karupoeg Puhh. A.A.Milne

Suvemajade ostu hetkeseis 2012 mai

Kui suur on kinnisvaraturul huvi suvilate-maamajade vastu, kes neid ostavad, millise kandi vastu kõige rohkem huvi tuntakse ja kus saaks suvila osta soodsaima hinnaga?

Kevadel on suvilaostjate huvi varemgi elavnenud. Kriisiaastail vaibus see küll sootuks, suvilaturgu polnudki, nüüd on aga teist aastat jälle märgatav. Selles pole midagi kummalist. Kinnisvara on ju oma olemuselt esmatarbekaup, ehkki kallis – kodu vajame kõik ja kasutame seda iga päev. Suvila on aga puhtalt luksuskaup, äraelamiseks pole seda tingimata vaja. Rasketel aegadel luksuskaubast loobutakse – ei osteta kalleid autosid, ei soetata rätsepaülikondi, ei osteta suvilaid.

Nüüd on inimesed suvekodude vastu taas hakanud huvi tundma. Laias laastus võib need otsingud jagada neljaks.

Esimene seltskond otsib suvekodu, kuhu kolitakse mais-juunis ja tagasi linna tullakse septembris, kontoris käiakse nii palju, kui hädapärast vaja, enamik tööasju aetakse korda interneti vahendusel.

Enamasti on need ettevõtjad või sellises ametis inimesed, kelle töö võimaldab niisugust eluviisi. Maksimaalne kaugus linnast saab olla kuni 100 km – kui hommikul helistatakse mõne kiire asjatoimetuse pärast, jõuab rahulikult duši all käia, autosse istuda ja mõne aja pärast nõupidamissaali astuda.

Teine rühm ostjaid otsib sellist maja, mida oleks võimalik ümber ehitada aasta läbi elamuks. Selliseid maju sai müüa ka masu ajal: nii mõnigi pere, kellel korterikulud hakkasid üle jõu käima, eelistas korteri müüa ja soetada soodsa hinnaga maja, kus esialgu pole küll ehk kõige mugavam, kuid mida annab vastavalt oma võimalustele tasapisi remontida/ehitada. Sellise ostusooviga inimesed eelistavad linnade lähiümbrust.

Kolmanda rühma esindajad otsivad eksklusiivset suvekodu – maja mere ääres, saartel või Lõuna-Eesti kuplite vahel, kus sageli lisaväärtuseks omaenda järvesilm. Need on uued või renoveeritud luksuslikud majad, mille soojakskütmine läheb südatalvelgi muretult ja kiiresti ja mida kasutataksegi nädalalõpuväljasõitudeks aasta ringi.

Neljas huviliste seltskond otsib talu, ajalooga vana maja, kus rahuldada oma isetegemise vajadust. Kasutatakse vanu töövõtteid ja materjale, püütakse saavutada võimalikult autentset tulemust. Sageli eelistatakse privaatset asukohta. Sedasorti huvilisi on taas juurde tulnud – nii nagu luksuskaup, jäävad ka hobid keerulistel aegadel tagaplaanile.

Andrus Soonsein, Uus Maa kinnisvarabüroo juhtiv konsultant

Suvekodu mõiste on ajas muutunud. Linnalähedastes aianduskooperatiivides paiknevad väikesed aiamajad on endiselt populaarsed, kuid üha enam rajatakse sinna maju, mis mõeldud elamiseks aasta läbi. Paljudes maamajadeski käiakse puhkust veetmas ka muudel aastaaegadel peale suve, sinna sõidetakse nädalavahetusel või pühade ajal.

Populaarseimad puhkusepiirkonnad on Saaremaa, Eesti läänerannik, Põhja-Eesti rannikualad, Peipsi järve äärne kant Ida-Virumaal ning ka Kagu-Eesti, eriti Otepää ümbrus. Suvekodu võib olla nii mõne aasta vanune eramu või kuni 10 000 euro eest ostetud lagunenud taluhoone (pigem krunt asukoha pärast) Kagu-Eestis, mida vaikselt hakatakse korda tegema. Kuna suvekoduna võib kasutada igasugust eramut vaiksemas piirkonnas, siis on pakkumisi küllalt – alates amortiseerunud taludest kuni uute järveäärsete eramuteni. Ka valmidusaste ja hinnaspekter on väga lai.

Populaarsed on palkmajad, mille soovitud hinnad võiksid jääda 80 000 ja 120 000 euro vahele (sõltuvalt asukohast, pigem mere või järve ääres/lähedal).

Hästi lähevad müügiks ka remonti vajavad autentsed taluhooned või -kompleksid, nende hind on sõltuvalt asukohast, valmidusest, kinnistu suurusest jms. äärmiselt varieeruv.

Angela Virak, 1Partner Kinnisvara maakler

Ostuhuviliste nõudmised suvekodule on väga erinevad ja sõltuvad ostja edasistest plaanidest. On neid, kes mõtlevad ajas ette ja otsivad suvilat plaaniga rajada sinna pärast suuremat või väiksemat kohendamist pere põhielupaik.

Sellisel juhul peetakse oluliseks head juurdepääsuvõimalust igal aastaajal, veetorustiku aastaringset toimimist või oma puurkaevu olemasolu. Kanalisatsioon on sageli üksnes lokaalne, mõnes piirkonnas aga lisab siiski juba mugavust tsentraalne torustik.

Väga tähtsaks peetakse ühistranspordi toimimist ning kohalikku kaubandust – et igapäevaseid toidu- ja esmatarbekaupu saaks osta kohapealt. Tallinna lähedal on mitmed endised suvituspiirkonnad selliseks ümberkohandamiseks sobivad: Kiisa, Aespa, Laulasmaa (olemas lasteaed-algkool), Vääna-Jõesuu, Kaberneeme jt.

Rannamõisa näiteks ongi kujunenud elurajooniks, enamiku endiste suvemajade asemele on kerkinud eramud. Selles piirkonnas on pakkumisi harva. Endisest Muuga aedlinnast on kasvanud välja uuselamurajoon, suvilad jäävad seal juba vähemusse. Sama seis on Mähel.

Korteriomanikud, kes ei kavatse kuhugi mujale kolida, tahavad suvemaja, kus käia kolmel suvekuul lihtsalt puhkamas või ka kasvatada üht-teist oma maalapikesel. Neile pole näiteks tähtis, et vesi aasta ringi olemas oleks, ka ei pea maja olema kuigi suur – ennekõike on oluline, et kodust oleks suvilasse lihtne jõuda. Seega on neile asukoht ja ligipääsuvõimalused tihti kõige olulisemad valikukriteeriumid soodsa hinna kõrval.

Eramuomanik üldjuhul suvilast ei huvitu, kui, siis mõnes kaugemas paigas, näiteks mõnel Eesti saarel, kus veedetakse suvepuhkused, pikemad nädalalõpud ja tähtpäevad. Nõudlikumad kliendid soovivad mere/veekogu lähedust – et rand oleks paraja jalutustee kaugusel.

Hinnavahe võib olla suvemaja asukohast ja seisukorrast sõltuvalt üsna suur, soodsaim pakkumine on meil praegu 10 000 eurot maksev suvila Paldiskis, kalleim pakutavaist maksab 160 000 eurot ja asub Murastes.

Kalleimad ja odavaimadTallinna ümbruses

Kallim hinnaklass: Kaberneeme, Haapse, Salmistu, Ihasalu, Rannamõisa.

Kõrgem ja keskmine hinnaklass: Vääna-Jõesuu, Naage, Keila-Joa, Laulasmaa, Kloogaranna, Luige.

Keskmine ja soodsam hinnaklass: Kiisa, Aespa, Laitse jms.

Mujal Eestis

Pakutavate majade hinnatase on odavaim Ida-Virumaal, Kesk- ja Kagu-Eestis (v.a. veekogu-äärsed kinnistud), kalleimad on Lääne-Eesti saared.

Pakkumisi napib

Hiiumaa, Käsmu, Lõuna-Eesti järveäärsed paigad jms kohad, enamasti just rannaalad, on need, kuhu ostuhuvilisi leidub, kuid pakkumisi on väga harva ja need vähesedki väga kallid.

Kõige kallim

530 000 eurot --> ligi sajandivanune kuuest ehitisest koosnev talukompleks Saaremaal, äsja renoveeritud, koos unikaalse sisustuse ja vanavaraga. Üldpind 211 m2, krunt 4152 m2.

Kõige odavam

1000 eurot --> Kapitaalremonti vajav ahjuga aiamajake 744 m2 suurusel krundil Ida-Virumaal

Vaivara külas.

Allikad: 1Partner, Uus Maa, Pindi KV ja City24; 

ÕL artikkel , autor: Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige, 10. mai 2012

---

Lisada jääb veel, et maakleri vahenduseta saab osta odavamalt, sellepärast vaata siia ka:

http://muu.delfi.ee  või   http://www.kv.ee

Rahatähtede suurus kasvab sihtmärgile lähenedes:)

Netisõltuvus mõjub ajule kui kokaiin

Hiinlaste tehtud uuringu kohaselt mõjub internetisõltuvus inimese ajule samamoodi nagu narko- või alkoholisõltuvus, vahendab BBC uudist Talouselämä.

Uuringus leiti, et internetisõltuvus põhjustab häireid aju nendes osades, mis reguleerivad muuhulgas tundeid, otsustamist ning tähelepanu koondamist.

Sarnaselt uimastisõltuvusega võivad sellised ajuhäired põhjustada näiteks enesekontrolliga seotud probleeme.

Allikas: BBC ja E24Majandus

Lugejate mõtteid:
Toidusõltuvus tekitab samades ajuosades häireid nagu narkosõltuvus. Kas järeldus on, et meie aju läheb kiiret rahuldust pakkuvate asjade peale mingi aja jooksul sõltuvusrežiimi? Sel juhul polegi küsimus selles, kas sa oled sõltuvuses netist, kommenteerimisest, kohvist, süsivesiku- ja rasvarikastest toitudest, pornost, suitsust või narkootikumidest... - erinev väljendusvorm aga sisuliselt on probleem üks.

asi vist ongi selles, et ei ole enam aega võetud omaette mõtisklusteks ja oma tunnete tundmiseks.Uudiseid lugedes tuleb masendus peale- head ja innustavat ning tõsiseltvõetavat on seal väga vähe.Tähelepanu hajub ebaolulisele ja mõni ime, et muutud tundetuks ja vedelaks kui kelgunöör.

tegelikult kujundatakse mingit ülimalt negatiivselt meelestatud kollektiivset maailmapilti. isegi koolisüsteem algab nö puudujääkide kindlaks tegemisest (IQ test näiteks, akadeemiline võimekus), selle asemel, et rõhuda loomingulisusele, sellele, mida igaühel anda on, mitte mis tal PUUDU on. piltlikult öeldes on klaas pigem pooltühi kui pooltäis. miks? see küsimus kuulub psühholoogia valdkonda raudselt.

Meenutusi Mardilaadalt

Mardilaat on ikka imeline paik. Seekord tundus kuidagi mõnusamalt kompaktsem kui muidu.
Kuna vahepeal oli suur kiirus peal, siis lisan oma lemmikute lingid nüüd:


Irina Kharatishvili - Irinal on hullult ilusad asjad!
S.t. ehtekunst:) Ehedad asjakesed iidse Gruusia ehtekunsti sugemetega.
Minul on tema tehtud sõrmus rubiini ja pärliga:)
Vaata Irina kunsti: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.308768892468486.84489.100000061348302&type=3


ja siin on rohkem: http://artgeorgia.web.officelive.com/Gallery.aspx


Ehtekunstnike Anne Roolahti ja Harvi Varkki hõbeehted: http://ehtedjavaalad.blogspot.com/


Etnopiltidega helkurmärgid
http://www.magicdesign.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=9&lang=et


Lemmik - saapasulased, lõikelauad, kuumaalused, kott-toolid, voodipesu jms. rahvusliku vungiga kodust vajalikku kraami: http://www.etno.ee/


Keiu Kullese ehted: http://keiuehted.blogspot.com/2009/02/filigraanehted.html


Liisel Leppiku portselanimaal ja selle tarvikud: 5520233, liisellepik@hot.ee


Merilin Lõiv ehted jm. http://www.misu.ee/et/
Misu poes toimub ehete meisterdamise õpituba. Hind ühele inimesele on 11.-EUR/175.-EEK Hinna sees on materjalid, väike suupiste ja mõnus olemine! Ettemaks ehteringi eest on 5.5 EUR


Urve Sikemäe klaasikoda Paliveres: http://www.ustuudio.ee/index.php?nodeID=122,1490


Meeldisid ka sepatööd, aga seekord ma ei võtnud sealt vallast ühtegi kontakti. Samas oli päris mõjuv käes hoida hiiglaslikku sepistatud ümbrikunuga:)


Lisan siia veel paar kontakti hoopis ühelt tantsijate ürituselt teemal
Pärlitest ja poolvääriskividest ehted:
www.gaura.ee
Ehted ja siid. rina.koroljova@gmail.com, 55646048 (Katja)

Täna on hingedepäev - surnute mälestamise püha

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse.

Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Hingedeaeg on olnud sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.

Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.

Hingedeajal oli keelatud mürategemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad (nagu tänagi:)
http://www.kylauudis.ee

Lisan kadripäevajärgselt:
Viimasel ajal on kadrid ja mardid omavahel üsna sassi läinud, päevadest kõnelemata... Kõik jooksevad läbisegi, no põhiliselt ikka lapsed ning osa neist hakkas sellega ikka hulk päev varem pihta:)
Sain rahvakalendrit uurides teada, et kadripäev oli seotud karjaõnne küsimise ja hingede taassaabumisega. Kadrisandid riietusid seepärast heledasse. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Mu vanaema rääkis, et kadrit jooksevad ainult tüdrukud, mitte poisid. No vähemast peavad kõik olema heledas riides, naiseks maskeeritud, põsed ja suu punaseks värvitud.

Mardisantideks aga käisid hoopis noored mehed ja see oli viljakuse saamiseks, samuti nn. meheseisusse astumise initsiatsiooniks. Ühtlasi tuli sel päeval mõistatada. Mardipäevaks tulid hinged koju, see päev lõpetas hingedeaja.
Marti jooksid jällegi ainult noormehed või hilisemal ajal ka meheks riietunud tüdrukud. Nägu määriti tahmaga ja riided olid tumedad. Sellisena olla asi toiminud veel eelmise sajandi alguses.
Tore ja lõbus riitus igatahes. Sellest asjast midagi teadmata mäletan, et meiegi käisime keskkooliaastatel marti jooksmas.

Ajalooga kinnisvara

KV.304. Pärnumaa, Audru vald, Audru. Pärna Allee 2a (02.06.10)

Maavärin nihutas Jaapanit neli meetrit

(15.03.2011 Postimees põhjal)

Asjatundjate sõnul liikus Jaapan maavärinas neli meetrit ida suunas.
Andmed põhinevad Jaapani alal paiknevatel ca 1200 GPS näitudel, kirjutab cnn.com.
Varem käidi välja, et Jaapani suurim saar Honshū nihkus 2,6 meetrit.

Seismoloogide kinnitusel oli väga tugeva maavärina järel midagi sellist oodata.
Möödunud reedese maavärina võimsuseks mõõdeti 8,9 magnituudi. Jaapani seismoloogiaameti arvates ulatus see aga üheksa magnituudini.

Maavärin nihutas Maa telge. Selle tõttu pöörleb Maa ümber oma telje kiiremini ning päev lühenes 1,8 mikrosekundi võrra.

Vt. fotot (Scanp) http://f.postimees.ee/f/2011/03/15/538190t41hc6c4.jpg


----

Kommentaariumist:
Geograaf: No need "asjatundjad" ei tea laamtektoonikast küll aabitsatõdesidki. Kumb ikka kumma põhjus oli? Pigem ikka nii, et laam (maakoore plokk), millel Jaapan asub, nihkus aja jooksul kogunenud pingete mõjul ida poole, mille tagajärjeks oli see ja palju eelmisi ja ka palju järgmisi maavärinaid. Maavärin, olgu ta kuitahes tugev, on liiga nõrguke selleks, et liigutada tuhandete kilomeetrite suurusi ja kilomeetrite paksusi maakoore osi. Maavärin on kõigest signaal sellest, et laamad liiguvad ja Maa elab.
Elevant müksas oma teel kella, kell hakkas helisema ... ajakirjanik tegi loo: Kellahelin andis elevandile tiivad! Come on!

Tik-tak: Maakera telje nihkumine pidavat olema nagu kellavärk, täpselt iga 12 500 aasta tagant ühes suunas miljoni aasta jooksul ja siis tagasi tee lähtesse samamoodi. Selline telje liikumine seletab ka jääaja teket ja uut soojenemist. Viimane, 12 500 aastat tagasi oli nähtavasti suur veeuputus ja Atlantise hukk. Noa lugu suurest veeuputusest on ka nähtavasti toimunud sellel ajal.