Suvemajade ostu hetkeseis 2012 mai

Kui suur on kinnisvaraturul huvi suvilate-maamajade vastu, kes neid ostavad, millise kandi vastu kõige rohkem huvi tuntakse ja kus saaks suvila osta soodsaima hinnaga?

Kevadel on suvilaostjate huvi varemgi elavnenud. Kriisiaastail vaibus see küll sootuks, suvilaturgu polnudki, nüüd on aga teist aastat jälle märgatav. Selles pole midagi kummalist. Kinnisvara on ju oma olemuselt esmatarbekaup, ehkki kallis – kodu vajame kõik ja kasutame seda iga päev. Suvila on aga puhtalt luksuskaup, äraelamiseks pole seda tingimata vaja. Rasketel aegadel luksuskaubast loobutakse – ei osteta kalleid autosid, ei soetata rätsepaülikondi, ei osteta suvilaid.

Nüüd on inimesed suvekodude vastu taas hakanud huvi tundma. Laias laastus võib need otsingud jagada neljaks.

Esimene seltskond otsib suvekodu, kuhu kolitakse mais-juunis ja tagasi linna tullakse septembris, kontoris käiakse nii palju, kui hädapärast vaja, enamik tööasju aetakse korda interneti vahendusel.

Enamasti on need ettevõtjad või sellises ametis inimesed, kelle töö võimaldab niisugust eluviisi. Maksimaalne kaugus linnast saab olla kuni 100 km – kui hommikul helistatakse mõne kiire asjatoimetuse pärast, jõuab rahulikult duši all käia, autosse istuda ja mõne aja pärast nõupidamissaali astuda.

Teine rühm ostjaid otsib sellist maja, mida oleks võimalik ümber ehitada aasta läbi elamuks. Selliseid maju sai müüa ka masu ajal: nii mõnigi pere, kellel korterikulud hakkasid üle jõu käima, eelistas korteri müüa ja soetada soodsa hinnaga maja, kus esialgu pole küll ehk kõige mugavam, kuid mida annab vastavalt oma võimalustele tasapisi remontida/ehitada. Sellise ostusooviga inimesed eelistavad linnade lähiümbrust.

Kolmanda rühma esindajad otsivad eksklusiivset suvekodu – maja mere ääres, saartel või Lõuna-Eesti kuplite vahel, kus sageli lisaväärtuseks omaenda järvesilm. Need on uued või renoveeritud luksuslikud majad, mille soojakskütmine läheb südatalvelgi muretult ja kiiresti ja mida kasutataksegi nädalalõpuväljasõitudeks aasta ringi.

Neljas huviliste seltskond otsib talu, ajalooga vana maja, kus rahuldada oma isetegemise vajadust. Kasutatakse vanu töövõtteid ja materjale, püütakse saavutada võimalikult autentset tulemust. Sageli eelistatakse privaatset asukohta. Sedasorti huvilisi on taas juurde tulnud – nii nagu luksuskaup, jäävad ka hobid keerulistel aegadel tagaplaanile.

Andrus Soonsein, Uus Maa kinnisvarabüroo juhtiv konsultant

Suvekodu mõiste on ajas muutunud. Linnalähedastes aianduskooperatiivides paiknevad väikesed aiamajad on endiselt populaarsed, kuid üha enam rajatakse sinna maju, mis mõeldud elamiseks aasta läbi. Paljudes maamajadeski käiakse puhkust veetmas ka muudel aastaaegadel peale suve, sinna sõidetakse nädalavahetusel või pühade ajal.

Populaarseimad puhkusepiirkonnad on Saaremaa, Eesti läänerannik, Põhja-Eesti rannikualad, Peipsi järve äärne kant Ida-Virumaal ning ka Kagu-Eesti, eriti Otepää ümbrus. Suvekodu võib olla nii mõne aasta vanune eramu või kuni 10 000 euro eest ostetud lagunenud taluhoone (pigem krunt asukoha pärast) Kagu-Eestis, mida vaikselt hakatakse korda tegema. Kuna suvekoduna võib kasutada igasugust eramut vaiksemas piirkonnas, siis on pakkumisi küllalt – alates amortiseerunud taludest kuni uute järveäärsete eramuteni. Ka valmidusaste ja hinnaspekter on väga lai.

Populaarsed on palkmajad, mille soovitud hinnad võiksid jääda 80 000 ja 120 000 euro vahele (sõltuvalt asukohast, pigem mere või järve ääres/lähedal).

Hästi lähevad müügiks ka remonti vajavad autentsed taluhooned või -kompleksid, nende hind on sõltuvalt asukohast, valmidusest, kinnistu suurusest jms. äärmiselt varieeruv.

Angela Virak, 1Partner Kinnisvara maakler

Ostuhuviliste nõudmised suvekodule on väga erinevad ja sõltuvad ostja edasistest plaanidest. On neid, kes mõtlevad ajas ette ja otsivad suvilat plaaniga rajada sinna pärast suuremat või väiksemat kohendamist pere põhielupaik.

Sellisel juhul peetakse oluliseks head juurdepääsuvõimalust igal aastaajal, veetorustiku aastaringset toimimist või oma puurkaevu olemasolu. Kanalisatsioon on sageli üksnes lokaalne, mõnes piirkonnas aga lisab siiski juba mugavust tsentraalne torustik.

Väga tähtsaks peetakse ühistranspordi toimimist ning kohalikku kaubandust – et igapäevaseid toidu- ja esmatarbekaupu saaks osta kohapealt. Tallinna lähedal on mitmed endised suvituspiirkonnad selliseks ümberkohandamiseks sobivad: Kiisa, Aespa, Laulasmaa (olemas lasteaed-algkool), Vääna-Jõesuu, Kaberneeme jt.

Rannamõisa näiteks ongi kujunenud elurajooniks, enamiku endiste suvemajade asemele on kerkinud eramud. Selles piirkonnas on pakkumisi harva. Endisest Muuga aedlinnast on kasvanud välja uuselamurajoon, suvilad jäävad seal juba vähemusse. Sama seis on Mähel.

Korteriomanikud, kes ei kavatse kuhugi mujale kolida, tahavad suvemaja, kus käia kolmel suvekuul lihtsalt puhkamas või ka kasvatada üht-teist oma maalapikesel. Neile pole näiteks tähtis, et vesi aasta ringi olemas oleks, ka ei pea maja olema kuigi suur – ennekõike on oluline, et kodust oleks suvilasse lihtne jõuda. Seega on neile asukoht ja ligipääsuvõimalused tihti kõige olulisemad valikukriteeriumid soodsa hinna kõrval.

Eramuomanik üldjuhul suvilast ei huvitu, kui, siis mõnes kaugemas paigas, näiteks mõnel Eesti saarel, kus veedetakse suvepuhkused, pikemad nädalalõpud ja tähtpäevad. Nõudlikumad kliendid soovivad mere/veekogu lähedust – et rand oleks paraja jalutustee kaugusel.

Hinnavahe võib olla suvemaja asukohast ja seisukorrast sõltuvalt üsna suur, soodsaim pakkumine on meil praegu 10 000 eurot maksev suvila Paldiskis, kalleim pakutavaist maksab 160 000 eurot ja asub Murastes.

Kalleimad ja odavaimadTallinna ümbruses

Kallim hinnaklass: Kaberneeme, Haapse, Salmistu, Ihasalu, Rannamõisa.

Kõrgem ja keskmine hinnaklass: Vääna-Jõesuu, Naage, Keila-Joa, Laulasmaa, Kloogaranna, Luige.

Keskmine ja soodsam hinnaklass: Kiisa, Aespa, Laitse jms.

Mujal Eestis

Pakutavate majade hinnatase on odavaim Ida-Virumaal, Kesk- ja Kagu-Eestis (v.a. veekogu-äärsed kinnistud), kalleimad on Lääne-Eesti saared.

Pakkumisi napib

Hiiumaa, Käsmu, Lõuna-Eesti järveäärsed paigad jms kohad, enamasti just rannaalad, on need, kuhu ostuhuvilisi leidub, kuid pakkumisi on väga harva ja need vähesedki väga kallid.

Kõige kallim

530 000 eurot --> ligi sajandivanune kuuest ehitisest koosnev talukompleks Saaremaal, äsja renoveeritud, koos unikaalse sisustuse ja vanavaraga. Üldpind 211 m2, krunt 4152 m2.

Kõige odavam

1000 eurot --> Kapitaalremonti vajav ahjuga aiamajake 744 m2 suurusel krundil Ida-Virumaal

Vaivara külas.

Allikad: 1Partner, Uus Maa, Pindi KV ja City24; 

ÕL artikkel , autor: Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige, 10. mai 2012

---

Lisada jääb veel, et maakleri vahenduseta saab osta odavamalt, sellepärast vaata siia ka:

http://muu.delfi.ee  või   http://www.kv.ee

Maavärin Venemaal 24.06.2012

USA Geoloogia Instituudi teatel mõõdeti täna hommikul Kaug-Idas toimunud maavärina tugevuseks 6,1 magnituudi.

Maavärina epitsenter asus Korjaki piirkonnast Ilpõrskist (Ильпырский) 267 kilomeetri kaugusel Beringi meres kirjutab Interfax.

Suurematest purustustest teadaandeid ei ole. Samuti ei antud piirkonnale tsunamihoiatust.

Jack Andraka sensatsiooniline vähitest

http://www.bradaronson.com/jack-andraka/

15-aastane leiutas Jack Andraka praegustest testidest 100 korda tundlikuma ja 28 korda odavama vähitesti!

15-aastane lõi uue diagnostilise pankrease vähi pabertesti, mis on 28 korda kiirem, 28 korda odavam ja üle 100 korra tundlikum kui praegused diagnostilised testid. Ja kui see ei avalda piisavalt muljet, siis test töötab ka munasarja- ja kopsuvähi puhul.

Tema diagnostiline test teenis 1. preemia Intel International Science and Engineering Fair, maailma suurimal kolledžieelsel teadustööde võistlusel.

Jack on meeldivalt tagasihoidlik. Enne hindamist antud ütles ta: "Ma olen väga põnevil. See on nagu teaduse olümpiamängud. On lihtsalt vaimustav siin olla, isegi kui ma ei saa auhinda. Nojah, Jack võitis, saades auhinnaks umbes 100,000 USD. Saadud rahast poole lubast ta panna kolledźi õppemaksuks.

Pärast seda, kui ta onu suri kõhunäärmevähki, huvitus Jack selle haiguse varase avastamise võimalustest. Kahjuks avastatakse kõhunäärmevähk patsiendi päästmiseks liiga hilja. Jack Andraka koostas plaani ja eelarve ning võttis ühendust umbes 200 inimesega Johns Hopkinsi ülikoolist ja rahvuslikest tervise instituutidest. Ta sai 197 äraütlevat vastust, ent Johns Hopkinsi Meditsiinikooli patoloogia, onkoloogia ja keemilise ja biomolekulaarse tehnika professor dr. Anirban Maitra oli valmis koostööks. Jack töötaski oma testi välja Maitra laboris.

Miks seljatas 15-.aastane miljardi-dollari farmaatsiafirmasid? 

Võib-olla ei olnud tal noore inimesena takistavat kogemust, ta ei olnud veel ära õppinud "et see ei ole võimalik", nagu iga teine tööstusega seotud inimene. Ja muidugi ei olnud selles avastuses väike osa asjaolul, et Anirban Maitra andis poisile võimaluse.

Mõtle Jack Andrakale iga kord, kui keegi ütleb, et see või teine asi on võimatu või kui keegi noor ja tundmatu palub oma töös abi või isegi, kui sa kahtled kellegi idees.

Samuti pea meeles, et sa ei vaja hiiglaslikku meeskonda, miljardeid dollareid ressursse või üle 15 aastat elukogemust, et korda saata midagi hämmastavat.

Jacki diagnostilise test tulemused avaldati Society for Science and Publik veebilehel.

Siin on näha Lühikokkuvõte avastusest.

Kui oled huvitatud, kuidas Jack räägib oma leiutisest, vaata videod: Jack Andraka räägib oma avastusest

Sääsesambad

Eile õhtul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna kandis autoga sõitnud Pärnu Postimehe lugeja saatis toimetusele pildid tee ääres põllul silma hakanud sääsesammastest.
„Autoga sõites jäid meile silma taevast alla tulevad postid. Kui seisma jäime, avastasime, et need on sääsed. Sääsepostid olid hiiglaslikud ja tõusid taevani,“ kirjeldas sääsesambaid pildistanud naine.

Pärnu Postimehe poole pöördunud lugeja sõnutsi oli metsade ja põldude kohal kõrguvaid sääsekolonne lugematul hulgal.  

„Vaatepilt tundus ebanormaalne,“ seletas omapärast nähtust kirjeldanud naine. „Kui ma autost väljusin, valgusid sääsed kolonnidest laiali ja kukkusid ründama.“

Pärnu loodus- ja tehnikamaja õpetaja Milvi Taltsi sõnutsi oli arvatavasti tegemist surusääsklaste paarumislennuga.

„Isased sääsed kogunevad parvlema, nendes parvedes leitakse endale paariline. Sellist nähtust võib esineda 3-4 aasta tagant. Põhjus on selles, et on väga soodsad tingimused surusääsklaste arenguks,“ kommenteeris Talts nähtust.


Allikas: Pärnu Postimees

Rootsi sõjaarhiivi Eesti kindluste plaanid paistmas Google Earthil:

Dorpati linnamüür 1620. a, enne muldkindlustuste ehitamist. Siit on näha, et Kassitoome kohal oli auk juba enne seda, kui sealt bastionide jaoks mulda kaevama hakati. Paks kilpmüür toomkirikust läänes säilis plaanide järgi kogu Rootsi aja ja hävis alles Toomemäe veneaegsel kindlustamisel XVIII saj, kui kahe bastioni vaheline nõlv kaevati järsemaks ja toomkirik lõimiti kaitsevööndisse (selle vastu kuhjatud valli profiil on senini torniseintel näha, samuti Krause plaanil).

Revali kindluse uhke rootsiaegne projekt aastast 1690...

...ja tegelik olukord 1707 (st uhkest plaanist teostati uusehitisena ainult Skåne bastion; Ingeri bastion ja Rootsi kants valmisid samuti, aga need olid osaliselt olemas juba varem). NB! Praeguse Snelli tiigi äärsed kaks redaani (ja Patkuli kraav e Snelli tiik ise), Vabaduse väljaku alune „tenail” ning Inglise Kolledži võimla alt ja Estonia tagant leitud kaks Uut poolbastioni ehitati hiljem, XVIII saj., Vene võimu ajal. 

Allikas: http://folgita.blogspot.com/2010/03/l-1232-paev-kui-jaa-on-katnud-maa.html

Umbrohu ja kahjurite looduslik tõrje

Kasta hoolega ja rohi mõistlikult

Kui aias on palju kahjureid, tasub järele mõelda, mis neid sinna meelitab. Kui kasta taimi harva, koguneb ülemistesse lehtedesse rohkesti suhkrut ja sinna kogunevad lehetäid. Kui kastad oma aeda hoolega, on taimede suhkrusisaldus väiksem ja lehetäisid tuleb vähem.

Kui lähtud koduaias taimede heaolust, jäta ülestõmmatud umbrohtu vaovahedesse. Juurumbrohud tasub minema viia, aga üheaastased ja ka juurviljade pealsed las jääda samasse kõdunema ja väetiseks. Suvel, kui kartulivarred on kasvanud, võib köögiviljapealsed ja umbrohud kartulivagude vahele visata, samuti võib panna niidetud heina herneste vahele. See tegevus hoiab niiskust, väetab, ei lase umbrohul kasvada ja vihmaussidelgi on tööd.

Taim ei vaja, et ta ümber oleks must muld, seda on vaja inimestele ilumeeleleJ „Kui kultuurtaimel on kasvujõud sees, umbrohi teda ei lämmata,” kinnitab Pärnumaa KHK Voltveti koolituskeskuse aiandusõpetaja Erna Gross.

Umbrohu kasulikkusest

Ta räägib lähemalt ka umbrohtudest: “Kui me ei lase aeda mitte ühtegi taime, mille peal putukatele meeldib elada, polegi neil muud teha kui kultuurtaimede peale tulla. Me võtame putukate söögi ära, ütleme, et see on umbrohi. Aiaäärsed soovitatakse tegelikult jätta heinased või lillemuru alla, et putukatel oleks, kus elada.” Samas on näiteks kõrvenõges väga paljude kahjurputukate kasvataja-koguja taim. Seepärast, mida vähem leidub aia sees kõrvenõgest, seda vähem on ka kahjureid. Nõgesepealsed tasub maha lõigata ja teha eelpooltoodud viisil väetiseks-putukatõrjevahendiks.

Kasulik on teha segapeenraid, kus kõrvuti on taimed, mis teise kahjureid tõrjuvad:

·        Kapsa vahele panna saialille või sibulat

·        Porgandi vahele peiulille

·        Kurgi juurde külvata tilli

·        Maasika vahele sobib panna küüslauku

·        Kõrvitsa kõrvale uba

Hea on muude taimede vahel kasvatada tüümiani ja majoraani, ka koirohi ja leeskputk hoiavad kahjulikud putukad eemal.

Kaitseks lehetäide eest on kasulik kasvatada taimede, eriti rooside, kurkide ja tomatite vahel lavendlit. Võib panna lavendli kevadel potti ja seda vastavalt vajadusele aias ümber tõsta. Sügisel võib lavendli tagasi peenrale istutada.

Kasulikud putukad

Aias võiks olla üks viirpuu, mis meeldib väga kiilassilmale. Kiilassilm on väga kasulik putukas. Tema vastseid kutsutakse hellitavalt lehetäilõvideks, sest üks isend tarvitab oma vastseperioodi jooksul toiduks ca 600 lehetäid.

Veel tuleb teada, et lehetäisid kasvatavad sipelgad, aga hävitavad lepatriinud. Nii tasub lepatriinude aeda meelitamiseks neile sobivad pesakohad luua. “Võtke lillepott, pange sinna põhku või kuivanud heina ja asetage sobivasse kohta,” õpetab Erna Gross. “Kui lepatriinu sinna pesa ei tee, siis tõenäoliselt teeb kiilassilm, kes samuti lehetäisid hävitab.” Ka kõrkjad sobivad kiilassilma koduks, kui panna need kokkuseotud kimbuna puu alla või riputada võrasse.

Kiilassilm

Täitõrjevahendid

Kui täisid vähe, saab kahjuritega lehed niisama ära korjata ja visata lõkkesse või soolvette, aga mitte mingil juhul komposti.

Kui aga täid platsis ja lepatriinusid pole aega oodata, võib kasutada seebilahust. Vees lahustada tavalist majapidamisseepi või rohelist seepi ja selle lahusega puid-põõsaid pritsida. Lahusele võib lisada ka sortsu piiritust. Seebilahus ei pea olema kange, on oluline et see nakkuks taimega ja lehed tuleb väga korralikult üle uhada. Kuna tegu pole tugeva mürgiga, on alguses vaja taimi pritsida paar korda nädalas.

Kollane värv tõmbab putukaid ligi. Puude külge või kasvuhoonesse võib panna kollaseid liimipabereid, mille külge kahjurputukad kleepuvad. Seebilahusega kollase kausi võib asetada taimede vahele. Erna Grossi varasalvest: “Räägitakse, et kasvuhoonekarilastest saab lahti, kui panna vana kollane kampsun kasvuhoonesse ja see nädala pärast ära põletada.”

Kui tahate lehetäidest lahti saada, peate sipelgad aiast eemale peletama, sest sipelgad käivad lehetäisid lüpsmas ja kaitsevad neid vaenlaste eest. Kui teile ei meeldi putukate kallale mürkidega minna, võib kaevata sipelgapesa hästi sügavalt maast välja ja viia sinna, kuhu see sobib.

Looduslikud väetised

Kõik taimed, mida korjame enese tohterdamiseks, sobivad taimedelegi. Nii ei tasu ülejäänud ravimteesid ära visata, vaid kasta sellega oma toataimi. Samuti võib kohvipaksu taimedele puistata, ainult suhkrut ja koort ei tohi koos puruga olla.

Kõrvenõgese leotis sobib nii kahjurite tõrjeks ja köögiviljade väetamiseks. Selleks läheb vaja ämbrit ja vett. Panna ämber nõgeseid täis, suruda kinni ja valada vesi peale. Pole vahet, kas lasta ämbril varjus või päikese käes.

24 tunni pärast kurnata ja siis võib seda lahust kasutada lehetäide või muude kahjurite tõrjeks. Kui lasta leotisel seista nädala, siis selle väetiseveega kasta taimi. Pärast kurnamist läheb nõges kompostihunnikusse.

Võilill passib samuti nii väetiseks kui kahjuritõrjeks. “Tohutu biomass, kohutavalt hea kompost,” kiidab seda aiandusõpetaja. “Võilill on väga võimas taim, seda tasub ise süüa ja avanemata õienuppe panna muude taimede alla väetiseks või komposti.”

Rabarberi lehtedest tasub lehetäide tõrjeks sobivat tõmmist teha. Selleks tuleb lehti pool tundi keeta, jahutada, lisada rohelist seepi ja siis pritsida.

Looduslikest väetistest väärib veel kindlasti kiidusõnu kanakaka, mis sobib kõigile aiakultuuridele. Seda võib nii puistata mullale kui leotada kastmisvees. Siin peab peab aga arvestama, et see on väga võimas väetis, mida paljud taimed ei talu ja jäävad üleväetamisest kiratsema. Täpne väetamisnorm on tavaliselt pakendil kirjas, aga laias laastus tuleks võtta peotäis ruutmeetri kohta. Seemneid külvates teha sügavam vagu, raputada kanakaka sellesse, siis natuke mulda peale ja alles seejärel seeme külvata.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Pärnumaa KHK Voltveti koolituskeskuse aiandusõpetaja Erna Grossi õpetusi Pärnu Postimehes.

Inimkonna bioloogiline kell käivitus 2,5 miljardi aasta eest

Kõigi inimeste sees peitub bioloogiline kell, mis reguleerib päevarütme – selle puudulik talitlus võib põhjustada unehäireid ning äärmuslikematel juhtudel ka skisofreeniat. 

Vastav kell ei ole mitte ainult inimestes, vaid ka teistes organismides ning kellamehhanisme on mitu. Mitte ükski neist pole aga erinevates riikides teadaolevalt täpselt sama, vahendavad ERR teadusuudised.

Inglismaal asuva Cambridge'i ülikooli teadlane Akhilesh Reddy on koos kolleegidega aga ühe sellise avastanud.

Tegu on ensüümiga peroksüredoksiin, mis paistab olevat ühine pea kõigitel organismidel. Järelikult on see ka tekkinud äärmiselt kaua aega tagasi elusolendite ühistel esivanematel. Ensüüm aitab rakkudel vabaneda üliaktiivsest hapnikuvormist, mis ainevahetuses tekib.

Sõltuvalt sellest, kas molekul on enda külge hapniku sidunud või mitte, on see passiivses või aktiivses olekus. Reddyl õnnestus välja selgitada, et molekulide aktiivsus ja passsiivsus vahelduvad 24tunnise tsüklina - isegi juhul, kui olendit pidevalt valguse käes või pimeduses hoitakse.

Enamgi veel, mehhanism toimub täpselt samamoodi hulkraksetes, bakterites ja isegi arhedes.

Viimasest järeldub, et peroksüredoksiini kell tekkis juba igiammusel ajal. Geneetilist analüüsi rakendades jõuti järeldusele, et juba 2,5 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal, kui Maa atmosfääri suures koguses hapnikku ilmus ning elusolendid sellega kohanema pidid.

Sel ajal pöörles Maa tänasest kiiremini ja ööpäev kestis vaid 11 tundi. Töörühma hinnangul oli siis ka peroksüredoksiini tsükkel sama pikk, ent on evolutsiooni käigus Maa ööpäeva suhtes kohandunud.

Allikas: Forte

Milline veebileht köidab pilku?

Inimesed kasutavad internetti üha rohkem ning esimene pilk asutuse veebilehele võib oluliselt mõjutada nende arvamust.

Internetilehtede mõju inimesele huvitas ka Missouri tehnikaülikoolis töötavat Hong Shengi. Ta kasutas katsealustena oma ülikooli üliõpilastest vabatahtlikke ning palus neil vaadata 25 erineva USA ülikooli õigusteaduskondade kodulehti.
Juura valis Sheng seepärast, et seda eriala tehnikaülikoolis ei õpetata. Seetõttu puudus tudengitel võimalus võrrelda veebilehti enda koduülikooli omaga.

Sheng salvestas veebilehti vaatavate katsealuste silmade liikumist erilise tarkvara ning infrapunakaamera abil. Nii sai ta jälgida, mida tudengid vaatasid ning analüüsida, kui kaua aega neil selleks kulus. Uurija palus katsealustel hinnata ka vaadatud veebilehtede väljanägemist ja disaini.
Keskmisel kulutasid inimesed veebilehest ülevaate saamisele 2,6 sekundit ning alles siis keskendusid kindlale leheosale.
"Mida kauem katsealused lehekülge vaatasid, seda parema hinnangu nad sellele andsid. Kõige olulisem on hea esmamulje, see paneb inimesed süvenema," selgitas Sheng.
Katsealused kulutasid igale veebilehele keskmiselt 20 sekundit. Nad hindasid heaks kuueteistkümne kodulehekülje välimuse kahekümne viiest.

Silmade liikumist analüüsides tegi Sheng kindlaks, et inimeste tähelepanu tõmbavad seitse internetilehe piirkonda sellises järjekorras:

1. Asutuse logo
2. Peamenüü
3. Otsingukast
4. Lingid Facebooki ja Twitterisse
5. Pealehe foto
6. Lehekülje tekst
7. Lehe alumine osa

Erakordselt suur huvi sotsiaalmeedia vastu võib olla tudengite eripära, märkis Sheng tulemusi kommenteerides.

Kuigi uurimuse käigus ei jälgitud värvide kasutamist veebilehtede kujunduses, andsid katsealused tagasisidet, et see mõjutas nende esmamuljet. Värvilahendus peab olema ilus ja atraktiivne ning lubama teksti vaevata lugeda.
Ka pealehe pilt peab olema maitsekas ning hoolikalt valitud, märkis Sheng. Vastasel korral peletab see vaataja kohe eemale.

Uurija kasutas võrgulehtede asemel lehest tehtud pilte, et tulemusi oleks võimalik paremini analüüsida. Tavaelus mõjutab suhtumist netilehtedesse ka allalaadimise kiirus, hiire liikumine ning paljud teised tegurid.

Oluline on ka see, kui palju aega inimene saab kulutada ühele veebilehele. Shengi katsealused võisid ühte lehte vaadata nii kaua kui soovisid. Argielus hakkavad käitumist mõjutama ka ajalised piirangud.

Allikas: Novaator

Lääne maavalitsus korraldab väiketuulikute infoseminari

28. märtsil toimub väiketuulikute alane infoseminar, mille eesmärgiks on anda võimalikult lai ülevaade väiketuulikute planeerimisega seonduvast.

Tutvustatakse tuuleenergia klastri poolt koostamisel olevat väiketuulikute alast juhendmaterjali ning jagatakse väiketuuliku omamise praktilisi kogemusi.

Päev algab Linnamäel asuva väiketuuliku külastusega, millele järgnevad esitlused Lääne maavalitsuse saalis.

Infoseminar on avalik ja tasuta, seminari korraldab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond.

PÄEVAKAVA:
Kl 10 Väiketuuliku külastus Linnamäel (kohtumispaik Linnamäe lasteaia hoov) - Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ)
Kl 11 Seminar jätkub Lääne maavalitsuse saalis
Kl 11 Anti Tiik (Bakeri OÜ) – planeerimine, rajamine, finantseerimine
Kl 12 Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ) – väiketuuliku kasumlikkus (praktiline kogemus)
Kl 12.15 Kohvipaus (eelregistreerunutele)

Palume eelregistreerida 26. märtsini aadressil Liis.Moor@lmv.ee
Allikas: Läänlane.ee

Kaali meteoriidi lennujoone iga-aastased märgutuled

Tõenäoliselt ületas Kaali meteoriit ka Läänemaad
Allikad: LÄÄNLANE, Saarte Hääl

Lennu tuled 2009. aastal Velise kandis Vana-Läänemaal.
Foto: Ivar Soopan

Eesti vabariigi presidendi, kirjaniku, filmimehe ja diplomaadi Lennart Meri 83. sünniaastapäeval 29. märtsil süüdatakse Eestis mälestuslõkked. Seda tehakse tänavu juba seitsmendat aastat järjest neis paigus, kust oletatavalt lendas üle Kaali meteoriit.

Oma raamatus “Hõbevalgem” kirjeldab Lennart Meri Kaali kraatri tekkelugu. Meri versiooni järgi sisenenud Kaalis maha prantsatanud meteoriit Maa atmosfääri Ebavere mäe lähistel.
29. märtsi õhtul süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled külaplatsidel, linnustes või teistes väärilistes kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – oletataval Tarapita teekonnal ehk Suure Lennu kaarel või tuleteel.

Märgutulede süütamisest Velisel

Velise kultuuri ja hariduse selts Vana-Läänemaa kagusopist, nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke, seltse ja ühinguid osalema teisipäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritusel.
Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitulepaikades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas.

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Velise kandi rahvas teeb tuld seekord Aravereküla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.


Teemakohast teavet pakuvad Lennart Mere raamat “Hõbevalge” ja Marju Kõivupuu “101 Eesti pühapaika”, kus esimestena kirjas Ebavere mägi ja Kaali järv.

Märgutulede süütamise algatajaiks olid 2006. aasta kevadel Pandivere arenduse ja inkubatsioonikeskusest Aivar Niinemägi, Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.