Kui oleme olukorras, kus tegutsemise võimalusi on mitmeid, nii nagu see tihtipeale ongi, siis tuleb meil teha valik. Õnneks on meie ajus selle jaoks olemas erilised struktuurid - basaalganglionid, kogumik närvituumi, mis teadlaste praeguse arusaama järgi just tahtlike tegevuste ja nende vahel valimisega ametis on.
Nüüd tuleb välja, et basaalganglionid on loodusel sedavõrd hästi õnnestunud ja kasulikud struktuurid, et midagi vägagi nende sarnast võime näha juba lülijalgsete loomade, näiteks putukate ajus.
Nicholas Strausfeld Ameerika Ühendriikide Arizona Ülikoolist ja Frank Hirth Londoni King's College'ist väidavad hiljutiste uurimistööde põhjal nüüd ajakirjas Science, et lülijalgsete ajus teada olev närvikeskuste süsteem, niinimetatud keskkompleks ja selgroogsete ajus leiduvad basaalganglionid on evolutsioonilises mõttes otseselt seotud.
Nad märgivad, et mõlemat laadi struktuurid, selgroogsete basaalganglionid ja lülijalgsete keskkompleks kujunevad ajus välja ühesugustest rakuliinidest. Sisuliselt tekivad need mõlemad siis ühist päritolu geneetilise programmi järgi, mida evolutsioon on suutnud sadu miljoneid aastaid alal hoida.
Vaata veel:
Allikas: http://teadus.err.ee
