Total Pageviews

Wednesday, July 31, 2013

Kurikuulus komeet sihib Maad

 
Kurikuulus komeet sihib Maad
Mari Peterson
Iga 133 aasta tagant Maa orbiiti läbiv Swifti-Tuttle'i komeet võib varem või hiljem meiega kokku põrgata.

Mis juhtus aastal 1992? Küllap varjutab meie vaatevinklist kõiki maapealseid sündmusi see, et saime taas oma raha, parlamendi ja presidendi.
Teravast tähelepanust jäid seetõttu ilma ka taevasündmused: nii 12. augusti tähesadu (käis just presidendivalimiste kampaania ja allkirjade kogumine) kui ka Swifti-Tuttle'i komeedi taasavastamine 26. septembril (parlamendi- ja presidendivalimised olid läbi, uued presidendivalimised ees).
Tähesadu kui kellavärk
Igal aastal 11.-13. augusti öösel tipnev perseiidide meteoorivool käib nagu kellavärk. Või peaks ütlema nagu kalendrivärk. Ka tänavu on oodata mõnusaid tähesajuöid - Kuud pole segamas, sest ta läheb varakult looja.
Perseiidide tekitaja, Swifti-Tuttle'i komeet aga on kuulus kolmel ja kurikuulus ühel põhjusel.
Esiteks on ta esimene, kelle najal Itaalia astronoom Giovanni Schiaparẹlli XIX sajandil tõestas, et meteoorivoolud on pärit kivipurust, mis komeet oma orbiidile jätab. Kui Maa siis läbi selle prügise raja kihutab, ilutsebki meie taevas tähesadu.
Teiseks on selle komeedi orbiit haruldasel kombel resonantsis Jupiteriga: Jupiteri iga 11 tiiru kohta teeb tema ühe.
Kolmandaks pole sugugi võimatu, et 1863. aasta 8. augustil sadas Pilistvere kandis taevast maha just Swifti-Tuttle'i komeedi tükke.
Tolle kuulsa meteoriidisaju kuupäev klapib just perseii-dide tihedama lennu algusega ning komeedi enda olid USA astronoomid Lewis Swift ja Horace Tuttle avastanud 1862. aasta juulis. Ka kaheksa nähtud (ja nelja leitud) meteoriidi lennusuund näib seda kinnitavat.
Kurikuulus on ta selle poolest, et on ainus teadaolev inimkonnale tõeliselt ohtlik taevakeha. Iga 133 aasta tagant Maa orbiiti läbiv Swifti-Tuttle'i komeet võib varem või hiljem Maa või Kuuga kokku põrgata.
Kui komeedi 26 km suurune (Tallinnast Keilani) tuum Maale kiirusega 60 km/s (216 000 km/h) pihta põrutab, on tagajärjed palju hullemad kui 65 miljonit aastat tagasi dinosaurustele otsa peale teinud meteoriidiplahvatusel.
1992. aastal käis komeet Maast kauges kaares mööda, ent toonased esialgsed arvutused näitasid, et augustis 2126 võib ta Maale pihta saada. Trajektoori arvutamisel olid abiks ka takkatraavi leitud kinnitused, et teda on siitkandist läbi lendamas nähtud ka 1737. ja 188. a ning 69. a eKr.
Hiljem täpsustati värskemate andmete põhjal tema trajektoori. Praegu pole veel teada, kas meil 2126. aastal raha ja presidenti on, kuid enam-vähem kindlasti võib öelda, et taevas saab näha uhket sabatähte.
Aasta 2126 on ülepea kaunis rikas haruldaste sündmuste poolest, nii et taevahuvilisel tasub loota kange elupikendus-eliksiiri leiutamist.
Mis juhtub 2126. a
Esmaspäeval, 29. juulil varjutab Merkuur Marsi. Planeetide vastastikused üleminekud ja varjutused on nii erakordsed asjad, et näiteks 1700-2200 juhtub seda 500 aasta jooksul ainult 18 korda.
Kolmapäeval, 16. oktoobril saab Eestis (täpsemalt Kirde-Eestis) näha järgmist täielikku päikesevarjutust. Eelmine kord oli meil täielik päikesevarjutus 22. VII 1990 Loode-Eesti rannikul just päikesetõusu ajal.
Swifti-Tuttle'i komeet aga jätkab oma pealt 133 aasta pikkusi tiire ning järgmine ohtlik hetk saabub 4479. aasta septembris.
Kommidest: 
Neid tuleb juba palju varem. Näiteks hiljuti möödatuhisenud 5km läbimõõduga komeet ISON, mis jõuab novembris Päikese lähedale ja võib seal puruneda. Kui puruneb, siis võivad tükid 2014 jaanuaris tõenäoliselt ka Maad tabada. Seni ei oska ükski teadlane öelda, kas puruneb ja kui suurteks tükkideks.
Pilistvere tähesadu toimus 19. sajandil. Siis oli meil kasutusel vana kalender, tollal 12 päeva maas. Nii et tähesadu toimus uue kalendri järgi 20. augustil? Aga see nagu ei klapiks?
Pilistvere kivisadu toimus 27. juulil vkj ehk 8. augustil ukj. Sellest kirjutas Jannsen oma Perno Postimehe 4. septembri (vkj) numbris. Parimat!
Mati Soomre
Tähesadu sadu kestab umbes 29. juulist kuni 18. augustini. Parim aeg on sellel aastal 12. august +/- üks päev siia sinna. ... Radiant asub P -use tähtkujus (nime ma välja ei kirjuta, sest muidu minu kommentaar ei ilmu siin - mul on juba kogemus olemas) :), st punkt, kust taevaklibu lendab. See tähtkuju asub 12. augustil täpselt Põhjas kell 19.15 Eesti aja järgi, jõudes südaööks Kirdesse.

Tuesday, July 30, 2013

Aiandus teeb õnnelikumaks ja targemaks

Kõik, kes armastavad aiandusega tegeleda, teavad oma kogemusest, et see on parim teraapia stressi ja murede vastu. Aednikud on juba sajandeid öelnud, et nende töö pakub neile rõõmu ja rahu. USA-s on isegi ühendus nimega American Horticultural Therapy Association (Ameerika aiandusteraapia ühendus), mis on pühendunud aiandusteraapia kui unikaalse ja dünaamilise inimesele kasuliku tegevuse edendamisele ja tutvustamisele.

Nagu paljude asjade puhul, püüab teadus leida selgitust millelegi, mida inimene kogemuse põhjal juba teab. Aianduse kohta on tehtud kaks huvitavat uurimust, mis toetavad ja selgitavad, miks mõjub aiandus nii hästi meie kehale ja hingele.

Teadusajakirjas Neuroscience ilmunud uurimus ütleb, et kokkupuude pinnases leiduva bakteriga Mycobacterium vaccae vallandab ajus serotoniini. Serotoniin mõjutab ajus mitmeid meeleolu ja õppimisega seotud protsesse ja selle puudumist on seostatud depressiooniga. Me saame neid baktereid kas aiatöö käigus sisse hingates või naha kaudu. Ka see, kui lapsed mängivad mulla ja muru peal on looduslik viis vähendada ärevust.

Lisaks õnnetunde suurendamisele ja ärevuse vähendamisele on serotoniinil ka hea mõju mälule ja õppimise protsessile. On leitud, et hiirtele toiduga antud M. vaccaebakterid aitasid oluliselt parandada nende võimet labürintides teed leida, kuna bakteri toimel vabanes nende ajus rohkem serotoniini.

Oled ehk märganud, et küpsete puu- ja köögiviljade noppimine teeb sind õnnelikumaks, eriti kui tegemist on hooaja esimeste küpsete viljadega. Tuleb välja, et selle põhjuseks on dopamiin, mis selle tegevuse käigus ajus vallandub. Arvatakse, et selline mehhanism on välja arenenud 200 000 aasta vältel, kuna inimene on olnud kütt-korilasena pidevalt tegevuses viljade noppimisega.

Kindlasti on aianduse juures veel palju põhjusi, mis inimest õnnelikumaks teevad. Suur hulk erinevaid värve taimedel ja puudel, puude kiikumine tuules, linnulaul, oravad, lepatriinud ja värske õhk. Võib-olla leiab teadus ühel päeval kõigile neile ka teadusliku põhjenduse, kuid seni ei vaja me tingimata ühtegi põhjendust, et seda kõike nautida, peale selle, et see teeb meid õnnelikuks.


Allikad: Real Farmacy, Medical News Today (vahendas telegram.ee)


Elustiilide uurimisele pühendunud psühholoog dr. Kathryn Thirlaway kinnitab Cardiff University uuele uurimusele tuginedes, et juba lihtsalt aias viibimine mõjub meile väga rahustavalt, aidates maandada stressi ning eriti just tööga seotud probleeme.

Viis minutit aias aitab:
·      Vähendada stressi
Juba vähem kui viis minutit üksnes aia vaatamist vähendab stressi. Üksnes pilguheit looduses olevale rohelisusele lõõgastab meie aju, samal ajal kui linnamaastiku vaatamine lõõgastumisprotsessi esile ei too.
·      Suurendab enesega rahulolu
Viis minutit aiatöid või muud tegevust roheluses vähendab pingeid ning upitab enesehinnangut.
·      Muudab tuju paremaks
Värskes õhus (eriti päikese käes) olemine leevendab rahutust ning tõstab tuju. Mõõdukas trenn roheluses aga on justkui ravim depressiooni vastu.
·      Pere ja sõpradega hästi aega veeta
Võrreldes inimestega, kes elavad vähese rohelusega linnades, veedavad rohelises ümbruses elavad inimesed 83 % suurema tõenäosusega lõbusalt aega oma pere ja sõpradega.


Ajulainete muutmine suurendab meie mälu, loovust, intuitiivsust ja intelligentsust

Ajulainete muutmise kaudu võime suurendada oma loovust, mälu, intuitiivseid teadmisi ja intelligentsust. Helid võivad meil aidata muuta oma teadvust ja vabastada sisemisi jõude, mis tavateadvuses ei ole võimalik.

Iidseid śamaanirituaale uurinud antropoloogid on leidnud, et trummirütme saab kasutada teadvuses muutuste esilekutsumiseks. Teadlased selgitasid välja, et teatud trummimängu sagedused kutsuvad ajus esile teeta-lained, mis seostuvad meditatiivse seisundiga.
Helide sagedusi mõõdetakse hertsides (Hz) – s.o. ühes sekundis mööduvate lainete arv. 
Näiteks viiulil vibreerib a noot umbes 440 Hz (440 vibratsiooni sekundis).

Teada on 5 ajulainete tüüpi:
– gamma (30-70 Hz), mida teadlased ikka veel täpsemalt uurivad;
– beeta (14-30 Hz) - normaalse teadvuse seisundis;
– alfa (7-14 Hz) - lõdvestunud olekus;
– teeta (4-7 Hz) - meditatiivses seisundis;
– delta (0,5-4 Hz) - süvaunes ja sügavas meditatiivses seisundis.

Helisagedusi kasutades võib positiivselt muuta oma ajulaineid, et saavutada soovitud tulemusi.

Teeta meeleseisundit seostatakse paljude erakordsete ja nn. supervõimetega. Šamaanid ja looduslähedase eluviisiga inimesed (nagu näiteks Austraalia aborigeenid) teavad juba ammustest aegadest supervõimete omamise “saladust”. Śamaanilugude põhjal on teada, et Sitting Bull ja Geronimo kasutasid vaimujõudu ajas rändamiseks, jälgi jätmata kõndimiseks, taimedega suhtlemiseks ja imepäraste ravimeetodite avastamiseks.
Uuringud on näidanud, et teeta sageduse helisid kuulates sisenevad inimesed sügavasse meditatiivsesse seisundisse ja saavutavad suurema visualiseerimis-, inspiratsiooni- ja ümberprogrammeerimisvõime kui seda tavalises (beeta) ärkveloleku seisundis.

Ka beeta ja gamma lainete seisunditel on omad eelised. Kui analüütilist või kõrgendatud tähelepanu nõudvat tööd tehes on vaja tõsta töövõimet, siis võib tulla kasuks beeta/gamma lainepikkustega muusika kuulamine. Neid helisagedusi seostatakse nn. läbinägelikkuse suurenemisega, informatsiooni parema töötlemisega ja teatud kognitiivsete tegevustega nagu analüüs ja matemaatika.

Me kõik oleme võimelised õppima, kuidas ajulainete muutmiseks ja oma elu teatud suunas liigutamiseks saab kasutada heli jõudu.

Ajulainete muutmiseks on palju erinevaid viise. Näiteks võib visualiseerimisrännaku ajal häälestada end looduse helidele või kuulata ajulaineid suunavaid audiopalasid.
Ja kui me kord oleme avardanud oma teadvust aju positiivse mõjutamise võimaluste osas, siis on juba igaühel seda lihtne ja loomulikult ka mõistlik teha.

Authorist: Kliiniline psühholoog Mary Rivas www.UnlimitedInnerPower.com  looja. Sait on loodud õpetamaks inimestele śamanistlikke tehnikaid ja meelejõu saladusi. Ta on kirjutanud raamatu The Warrior Spirit: How To Use Mind Powers & Ancient Wisdom To Create Wealth. Juba üle kümne aasta uurib ta śamanismi ja iidseid tarkusi.

Allikas: http://www.wakingtimes.com

Tuesday, May 28, 2013

Eestist leiti maailma ühed vanimad taimekivistised

Killustikukarjäärist lahtimurtud kivikihilt tulid päevavalgele ülivanad taimed.
Foto: Oive Tinn
Jõgevamaa Kalana lubjakivikarjäär, kus tehakse killustikku, on geoloogidele huvitav paik, ütles Tartu Ülikooli geoloogia vanemteadur Oive Tinn. “Meil on seal mitmeid geoloogilisi küsimusi ja kuigi see on töötav karjäär, kuhu tavahuviline sisse ei pääse, oleme me saanud geoloogidena seal käia,” rääkis ta.
Fossiile märkas ühel lahtimurtud lubjakivikihil Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumi varahoidja Tõnu Pani, kellele jäid silma huvitavad mustad kriipsud.
Esialgu peeti fossiile hoopis vetikateks, sest vetikafossiile on Kalana karjäärist varemgi leitud. Kuid kivistisi täpsemalt uurides ilmnes, et need on hoopis hästi lihtsa ehitusega taimed. Suuremad neist on 7-8 sentimeetrit pikad. Taimede varred on siledad ja paljad, säilinud on tõenäolise risoomi jupike ja mõnel taimel on varre küljes mikroskoopilised eoslad. Tinni sõnul on need taimed tõenäoliselt tänapäevaste koldade sugulased.
“Kõige huvitavamad taimetükid on vaid mõne millimeetri pikkused. Esialgu ei oska me veel öelda, kas need on ühte liiki taimed või on need eri liikidest. See pusle tuleb meil veel kokku panna,” märkis Tinn.
Esimesed taimed tulid merest maismaale arvatavasti 500 miljonit aastat tagasi. Kalanast leitud taimefossiil on dateeritud umbes 430 miljoni aasta vanuseks. Seega on Tinni sõnul tegu Eestis kõige vanemate palja silmaga nähtavate maismaataimede jäänustega, aga ka maailma ühtede vanimate taimekivististega.
“Nii vanadest taimedest on hästi vähe teada. Neid leide on maailmas teada umbes paarkümmend, aga nende leidude vahel on kümned miljonid aastad,” ütles ta.
Siluri ajastul, umbes 430 miljoni aasta eest asus Eesti Baltika mikrokontinendi koosseisus hoopis lõunapoolkeral. Kliima oli troopiline ning esimeste maismaataimede järel katsetasid esimesed loomad samuti maismaaelu. Selle kohta on leitud peamiselt jälgede kivistisi, aga ka esimesi loomafossiile.
Eestist on varem leitud veel varasemaid maismaataimede kivistunud eoseid, kuid need on olnud vaadeldavad vaid mikroskoobiga.

Tuesday, May 14, 2013

Mis põhjustab vananemist?

Vananemine saab alguse kasvu, paljunemist ja ainevahetust kontrollivas ajuosas, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.
New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledži füsioloog Dongsheng Cai jälgis valgukompleksi NF-κB aktiivsust hiirte ajus. Need valgud kontrollivad DNA tootmist  ja osalevad põletiku ning stressi tekkimisel.
Tuli välja, et NF-κB muutus loomade vananedes eriti aktiivseks aju hüpotalamuses. Just nende molekulide mõjul tekkisid hiirtel esimesed vananemise märgid.
Närilised, kellel blokeeriti hüpotalamuses valkude töö, elasid kauem kui tavaliselt. Kui uurija süstis närilistele NF-κB toimet võimendavat ainet, surid loomad noorelt.
Tavaliselt jälgitakse sarnastes katsetes loomade eluiga. Cai uuris ka hiirte vaimset võimekust – uudishimu ja võimet õppida labürinti läbima. Blokeeritud valkudega hiired olid ka vanemas eas erksad ja õppimisvõimelised. Lisaks vananesid nende luud, lihased ja nahk aeglasemalt.
Sama toime oli ka NF-κB-valke aktiveeriva ensüümi allasurumisel. Kui ensüüm vaigistati kogu ajus, suurendas see hiirte keskmist eluiga 23 protsendi ja maksimaalset eluiga 20 protsendi võrra.
Cai sõnul takistab NF-κB ajurakkude kasvu ja lülitab välja sigimisorganid. Nii töötab see vastu hüpofüüsis toodetavale gonadotropiini vabastavale hormoonile. See suunab sugunäärmete tööd kontrollivate hormoonide tööd.
Kui Cai süstis hiirtele gonadotropiini vabastavat hormooni, aeglustas see  näriliste vananemist ja pani ka aju uuenema. See viitab, et põletik ja stress on evolutsioonilised signaalid. Need annavad kehale märku, et on aeg sigimist piirata, see omakorda paneb tööle teised vananemismehhanismid.
Kõige olulisemaks tulemuseks on Cai kinnitusel see, et  NF-κB mõju blokeerimine pidurdas vananemist täiskasvanud loomadel. Avastus võib aidata ravida vanemas eas avalduvaid haigusi.
---
Allikas: Novaator
Incorrect regulation of NF-?B has been linked to cancer, inflammatory and autoimmune diseases, septic shock, viral infection, and improper immune development.

Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/NF-?B 

Wednesday, May 1, 2013

Mis Värk Selle Gluteeniga On?


Mis värk selle gluteeniga on? 

Miks nii paljud inimesed on gluteenitalumatusega? 

Ja miks teeb gluteen kaalulangetamise raskemaks?

trevor justiceTrevor Justice
Taimetoidu Tervise Instituudist (Vegetarian Health Institute) intervjueeris dr Rita Marie Loscalzot. Kuulasin ja tõlkisin teile ka! :) Head lugemist! http://banaanisaar.ee.
Vegetarian Health Institute´i järgi ei talu 30-50% populatsioonist gluteeni. Kui sa oled üks neist, siis gluteeni väljajätmine söögist võib aidata stabiliseerida su veresuhkru, tõsta energiataset, kaotada uduse oleku, liigese valud, kõhu- ja soolehädad nagu puhituse ja gaasid.
Mida gluteen kõhus teeb ja kuidas aru saada, et sulle gluteen ei sobi? Allolev jutt on ehk abiks.
Võib uut infot leida ka siis, kui sa oled kindel, et sul gluteeniga mingit teemat pole. Just nagu Ritamarie ütleb, siis ka mina ei tea inimest, kellel gluteeniga teemat poleks.
dr-ritamarieDr. Ritamarie Loscalzo
on kiropraktik (PhD) ja akupunktuuri spets, sertifitseeritud kliiniline toitumisnõustaja, toitumise magistrikraadiga ja Ameerika Kliinilise Toitumise Liidu diplomaat, elus toidu kokk, instruktor ja õpetaja. Kogemust inimeste aitamisel üle 25 aasta.

T: Miks on nii paljud inimesed gluteeni osas tundlikud isegi siis, kui nad ei põe tsöliaakiat?
RM: Tsöliaakia on peensoole haigus, põhimõtteliselt nagu autoimmuunhaigus, kus rünnatakse oma keha rakke. Peensool on siis ärritunud, põletikus. See aga häirib toitainete imendumist. Tsöliaakiat peetakse geneetiliseks haiguseks.

Paljudel aga pole tsöliaakiat, neile kinnitatakse, et gluteenirikaste toitude söömine on okei. Juba 20. sajandi alguses teati, et on olemas ka mitte-tsöliaakiast tingitud gluteeni talumatus. See tähendab, et sul pole geneetilist eelsoodumust. Aga kui sa sööd gluteeni, siis võtab keha seda kui võõrkeha ja ründab. Nii võib immuunsüsteem rünnata ka lähedalolevaid kehaosi – nii et see võib rünnata su aju, liigeseid, kilpnääret jne. Aju on suuresti kogu selle asjaga seotud.
Medline´is (suur teadusartiklite andmebaas) leiab artikleid 20. sajandi algusest, kus räägitakse aju ja kõhu seotusest ja gluteeni mõjust inimesele.

T: Isegi, kui arst ütleb, et ma pole tsöliaakiahaige, et ma pole gluteenitalumatusega, siis see ikkagi võib mind mõjutada?
RM: Absoluutselt. Seda ei testita nii korralikult. Lihtsalt testitakse üht geeni, kui otsitakse perekondlikku seost. Ja lihtsalt otsitakse spetsiifilisi antikehasid. Samas, need pole alati ka veres olemas. Selle ühe antikeha kohta on vähemalt 20 erinevat alaliiki, kui otsitakse ainult ühte, siis teisi ju ei leita.

T: Kuidas aru saada, kas mul on gluteenitalumatus?
RM: Kõige parem on see dieedist välja jätta ja siis ennast jälgida. Tavaliselt läheb paar nädalat. Aga võib minna ka kauem, kui on tõsisem põletik, siis on kehal vaja aega paranemiseks. 80% inimestest, kellel on gluteenitalumatus, on ka piimatoodete talumatus. Nii et ma soovitan piimatooted ka välja jätta.

T: Miks on gluteenist selline probleem saanud, 100 aastat tagasi ei teatud gluteenivabadest toodetest midagi?
RM: 50 aastat tagasi oli teadlasi ja arste, kes sellest kirjutasid, kuid sellele ei pööratud erilist tähelepanu. Meeletult on kasvanud gluteenirikaste toitude kogus, mis sisse süüakse. Hommikuks röstsai helvestega, lõunaks võileib, õhtusöögi juures on tihtipeale sai ning magustoiduks kook. Samuti, inimesed püüavad süüa rohkem pastat, et olla tervislikumad ja mitte süüa nii palju liha! Lisaks on teravili kõvasti töödeldud, see pole enam tavaline metsik tera, sellest on tehtud hübriid, et gluteenisisaldus oleks suurem, kuna tänu gluteenile on sai kerge ja õhuline. Ja seda inimesed tahavadki. Spelta ja kamut on metsikumad, neid pole töödeldud, hübriidistatud ja paljud sealsele gluteenile ei reageeri, aga kui juba on põletik tekkinud, siis reageerib keha neile ka täpselt samamoodi.

T: Tahad sa lähemalt rääkida, mida gluteen kõhus teeb?
RM: Jah, põhiliselt tekitab see põletikku. Lapsena võtsin ma saia valget sisu ja tegin sellest palle. Gluteen on väga kleepuv, aga just see kleepuvus tagab, et sai võib soole seinale kinni jääda, mis omakorda ei lase toitainetel ilmenduda, kui need sellest mööduvad. Tekib põletik, tekivad lõhed rakkude vahele. Nii et läbi võib pääseda seedumatuid toidutükke (lekkiv kõht). Näiteks valgud, mis pole veel jõudnud ära seedida. Kui enne põletikku said läbi ainult aminohapped, siis nüüd juba suuremad osad. Mürgimolekulid saavad läbi. See tekitab antikehade rünnaku.

T: Kui kaua peaks inimene gluteeni oma menüüst välja jätma, et tervenemist tunda?
RM: Ideaalne oleks 6 kuuks. Enamik inimesi näeb tulemust paari nädalaga, kui loobutakse ka teistest peamistest allergeenidest, näiteks piim. Mul oli üks patsient, kellega ma töötasin, ta jäätis menüüst välja kõik nisujahu tooted ja tulemuseks oli suur muutus tema autoimmuunhaigusega. Tal oli jälle energiat, ta hakkas üleliigset kaalu kaotama, tundis end paremini, kuid arvas, et ehk on midagi veel. Tuli välja, ta oli söönud spelta saia paar korda kuus. Jätsime siis 6 kuuks kogu gluteeni välja, aga mida kaugemale ta jõudis, seda paremini ta end tundis. Tema energia ja tervis paranesid meeletult.

T: On sul veel selliseid lugusid?
RM: Paljud inimesed tulevad minu juurde, sest nad ei saa kaalu alla. Mõni ütleb, et ta on proovinud vegan dieeti, aga see ei töötanud, proovinud toortoitu, aga see ka ei töötanud. Kui siis asja lähemalt vaadata, selgub, et vegan dieedil sõid nad gluteeni ja toortoidul olles olid lihtsalt 70% toored, aga hommikul sõid ikka röstsaia. See on naljakas, kui sõltuvad sellest ollakse.

Üks naine, kes loobus gluteenist kaotas 36 kg, sai lahti kilpnäärme rohust, mida ta oli võtnud viimased 53 aastat, tal oli autoimmuunhaigus, kus keha ründas kilpnääret, arstid ütlesid, et ta peab elu lõpuni rohtu võtma. Aga ta sai terveks lihtsalt muutes oma toitumist!
T: Üks meie õpilane loobus gluteenist ja tegi 2 aastaga läbi meeletu muutuse, kaotades 50kg. Ta kirjutas selle kohta: “Esimene aasta oli aeglasem, sest ma sõin ikka gluteeni sisaldavaid tooteid. Aga viimased 10kuud olid kõige hämmastavamad. Mu toit seedub paremini, mu uni on hea ja ma ei tunne seda sõltuvust, mis enne tundsin, kui sõin palju töödeldud toitu.“

T: Miks teeb gluteen kaalulangetamise raskemaks?
RM: Gluteen põhjustab kehas põletikku, mistõttu keha hoiab rohkem vedelikku sees. Oli üks uuring, kus jälgiti ülekaalulisi inimesi. Kui inimesed sõid toite, mille suhtes nad olid allergilised, olid nad paksud.Kui nad aga loobusid toitudest, mille suhtes nad olid tundlikud või allergilised, pani see ratta tööle ja kaal hakkas langema. Gluteenitooted on tüüpiliselt väga kõrge glükeemilise tasemega. Pärast nende söömist eritub palju insuliini, mis võib viia insuliiniresistentsuseni (koos rohke rasvaga). Gluteenist loobudes muutuvad rakud insuliinile tundlikumaks. Nii et kui siis süüa ja see toit suhkruks lahti tehakse, läheb see suhkur otse rakku energiaks, seda ei hoiustata rasvana. Lisaks, kui sa oled paks, siis sa ei jaksa palju liikuda, see ka kaalu langetamisele just kaasa ei aita. Gluteen mõjutab kilpnääret, mistõttu langeb rakuainevahetuslik tase.

T: Ütlen vahele, et meil on tasuta e-raamat, kus ka räägitud gluteenist ja glükeemilisest indeksist. Raamatu saab aadressilt www.veghealth.com/fit-forever-ebook.
Kui süüa terasid nende terviklikus olekus, siis neis olevad tärklised seeduvad aeglaselt. Pruun riis, kinoa jt. Kui need aga jahuks teha, siis muutub tärklis palju kiiremini glükoosiks. Seepärast lagunevad jahutooted kiirelt suhkruks, mis siis vereringesse läheb. Sellepärast on pannkoogid, sai, muffinid, kõrge glükeemilise indeksiga (88-102). Jahutoodetel on kõrgem glükeemiline indeks kui banaanil ja rosinatel.
T: Kas on võimalik gluteenitalumatusest lahti saada?
RM: Kui on geneetiline eelsoodumus, siis pigem mitte. Mõnedel juhtudel tekib talumatus ülesöömisest, sest keha on liiga palju gluteeni saanud. Kui siis elustiili ja toitumist muuta, jätta gluteen välja 6 kuuks kuni 2 aastaks, võib näha suuri muutusi. Pärast seda perioodi võib uuesti proovida. Väheses koguses ei tohiks probleeme tulla. Aga kui jälle üle süüa, jälle ummistab soole, tuleb põletik, siis algab kõik otsast. Gluteen tekitab sõltuvust. Selles on peptiidid, mis on opiaadid. Nisus on selliseid vähemalt 20, mõned neist 10 korda tugevamad kui morfiin. Mida rohkem sööd, seda rohkem vaja. Nagu kokaiiniga.

KUULAJATE KÜSIMUSED


Kui ma olen gluteenitalumatusega, aga söön seda edasi, mis ohtu ma ennast panen?

RM: Osteoporoos, Chroni-haigus ja soolevähk, dermatiit, ajuhädad isegi depressioon ja skisofreenia, liigesehädad – sellest kõigest on palju infot, lihtsalt otsi.
Kui ema sööb gluteeni, kuidas see loodet võib mõjutada?RM: Raseduse katkemine, selle kohta on artikleid. Ma pole näinud infot sünnidefektide kohta. Aga kui sa ise oled gluteenitalumatu, siis see tekitab toitainelise tasakaalutuse ja see mõjutab küll last. Kui sina ei saa toitaineid, ei saa neid ka laps. Kui sa nt ei saa toidust piisavalt foolhapet, siis seljaajusong on seostatud vähese foolhappega. Lisaks risk, et ka beebi sünnib gluteenitalumatusega.
Millised on varajased märgid?RM: Näiteks 3aastasel lapsel võib tekkida kasvupeetus, võib olla kõhulahtisus ja oksendamine, mis aga viib toitaineid kehast välja. Võib olla ka keskendusmishäireid. Olen nii paljude lastega seda näinud, kui nad gluteenilt ära võtta, muutub nende keskendumine palju paremaks. Autism, hüperaktiivsus, Aspergeri sündroom – kirjutasin aastaid tagasi teadusajakira artikli nende haiguste seosest gluteeniga. Lisaks on väga tavaline üleüldine agressiivsus, depressioon ja madal energia. Ühel lapsel olid roosad põsed ja gluteenita polnud.
Parkinson ja Alzheimer, tüüpilselt 60ndates, kui aga lööb välja varem, näiteks 40ndates, siis on siin leitud seos gluteeniga.
Kui sa tunned, et sul on madal energia, peavalud, väsimus – kõik, kes pole elurõõmsad ja täiesti terved, siis sul võib olla gluteenitalumatus. Minu patsientidest on 95% olnud gluteenitalumatus, nii et ma arvan see on tegelikult levinum kui arvatakse.
Kõige efektiivsem viis ennast testida on teha väljaheite test. Vaadatakse, kas on gluteeni antikehad väljaheites. Veri näitab IgG antikehasid, aga vaja oleks näha IgE antikehasid, neid leiab paremini limamembraanidest.
Kus on gluteeni?RM: Kaeras on teine valk, mis mõnedel inimestel reageerib gluteeniga sarnaselt. Kaer on tihti ka hübriid, mistõttu võib olla gluteeni rohkem. (Cross-contaminated.)
Nisuorase rohelises pole, kuid seemnetes on. Ja alkoholist on gluteeni näiteks õlus. Lisaks sisaldavad gluteeni ka rukis ja oder.

Kui gluteen on kehale juba liiga teinud, siis kas on toite, mis paranemist kiirendavad?
RM: Jah, antioksüdandirikkad toidud aitavad. Kui sul on „lekkiv kõht“, siis need toidud aitavad paraneda. Kõik põletikuvastased toidud aitavad. Ingver ja kurkum (turmeric) aitavad paraneda. Täistoitudest avokaado, brokoli, lillkapsas, kõik roheline, nt rukkola, spinat, lehtkapsas (kale). Kõik puuviljad-juurviljad on väga antioksüdandirikkad. Mina soovitan, et vähemalt 75% dieedist oleks värksed puuviljad ja juurviljad, ülejäänud siis pähklid-seemned jm. Ja taimne toit! Ingver on põletikuvastane, soojendav, aitab seedida.

Kurkum on samuti põletikuvastane, toetab maksa mürkidest vabanemisel, kaitseb rakke vabade radikaalide eest.
Juurviljad kõige toitainerikkamad.
Täisterad nagu kinoa, hirss, pruun riis –  neis on 10 korda rohkem toitaineid iga kalori kohta kui kooritud teraviljas.
Ma tõesti pole näinud inimesi, kellel poleks gluteeniga teemat.

Friday, April 12, 2013

Putukad ja inimesed teevad valikuid üsna ühtemoodi


Kui oleme olukorras, kus tegutsemise võimalusi on mitmeid, nii nagu see tihtipeale ongi, siis tuleb meil teha valik. Õnneks on meie ajus selle jaoks olemas erilised struktuurid - basaalganglionid, kogumik närvituumi, mis teadlaste praeguse arusaama järgi just tahtlike tegevuste ja nende vahel valimisega ametis on.

Nüüd tuleb välja, et basaalganglionid on loodusel sedavõrd hästi õnnestunud ja kasulikud struktuurid, et midagi vägagi nende sarnast võime näha juba lülijalgsete loomade, näiteks putukate ajus.

Nicholas Strausfeld Ameerika Ühendriikide Arizona Ülikoolist ja Frank Hirth Londoni King's College'ist väidavad hiljutiste uurimistööde põhjal nüüd ajakirjas Science, et lülijalgsete ajus teada olev närvikeskuste süsteem, niinimetatud keskkompleks ja selgroogsete ajus leiduvad basaalganglionid on evolutsioonilises mõttes otseselt seotud.

Nad märgivad, et mõlemat laadi struktuurid, selgroogsete basaalganglionid ja lülijalgsete keskkompleks kujunevad ajus välja ühesugustest rakuliinidest. Sisuliselt tekivad need mõlemad siis ühist päritolu geneetilise programmi järgi, mida evolutsioon on suutnud sadu miljoneid aastaid alal hoida.

Vaata veel:

Thursday, February 28, 2013

Peata migreen ravimiteta


Migreen on üks kurnavamaid ja piinavamaid tervisehäireid, mille all kannatab palju inimesi. Aga selle asemel, et kangete valuvaigistitega kontrollida sümptomeid, võiks hoopis püüda jõuda migreeni põhjusteni ja ennetada nende teket. Selles artiklis antakse mõned lihtsad nõuanded, mis võivad aidata looduslikul moel ravida või isegi ennetada migreeni, ilma et peaks jääma lootma kangetoimelistele retseptiravimitele.

Väldi toidus naatriumglutamaati ja teisi sarnaseid maitsetugevdajaid (MSG, monosodium glutamate, E620-E623), nitraate, aspartaami, sulfiide ja “looduslikke” ning sünteetilisi maitseaineid, mis võivad toimida migreeni vallandavate kemikaalidena.
Paljude inimeste puhul aitab ainuüksi nende lisaainete toidust väljajätmine oluliselt migreenide sagedust ja intensiivsust vähendada ning võib-olla isegi täiesti kõrvaldada. Kuna inimeste teadlikkus nende lisandite ohtlikkuse kohta suureneb, siis on toiduainetööstus hakanud neid maskeerima erinevate nimetuste taha nagu “pärmiekstrakt” ja “vürtsiekstrakt”. Veel sisaldavad potentsiaalselt kahjulikku vaba glutamiinhapet karrageen, maltodekstriin, odralinnas, pruun riisisiirup, piimapulber ning tekstureeritud valk (textured vegetable protein).

Toiduallergia on migreeni sage põhjustaja. Söö ohtralt toitainerikkaid toiduaineid, kuid väldi allergeene. Kõik potentsiaalselt migreeni vallandavad toidud, mille menüüst välja jätad, asenda täisväärtuslike mahepõllumajanduses toodetud toitudega, mis sisaldavad küllaldaselt fütotoitaineid, ensüüme, antioksüdante, vitamiine ning mineraalaineid. Need aitavad närvisüsteemil taastuda ja rikastavad keha toitainetega, mida vajad parima tervise juures püsimiseks.
Kui migreeniga kaasneb tihti uimasus, väsimus, kõhupuhitus, ärritatud soole sündroom, liigeste ja lihaste valu ning ninakinnisus, võib selle põhjuseks olla toiduallergia. Välistamistaktika abil on võimalik potentsiaalseid allergeene tuvastada, kui toidulaualt mõneks ajaks kõrvale jätta gluteen, töödeldud piimatooted, munad, pärm, mais ning muud sarnased enamlevinud allergeenid.

Kontrolli oma hormonaalset taset. Paljud inimesed ei aima, et terviseprobleemide, sealhulgas migreeni põhjustajaks võib olla hormoonide tasakaalu häire. On soovitatud, et eriti naised peaks end kontrollima vere või süljetesti abil kas menopausieelsete hormoonitaseme muutuste või liiga kõrge östrogeeni taseme suhtes – mõlemad võivad raskendada migreeni sümptomeid.
Toitumine ja elustiil aitavad ka hormonaalset tasakaalu parandada – täisväärtuslikud madala glükeemilise indeksi ja kõrge toitainetesisaldusega toidud nagu pähklid, ristõieliste taimede viljad, kaunviljad ja kinoa on näidanud hormonaalset taset korrigeerivat toimet.

Tarbi rohkem magneesiumi. Moodsas ühiskonnas on magneesiumipuudus väga levinud ja migreeni all kannatajate puhul on sellel eriti raske mõju. Kui vaja, tasub kaaluda kõrge kvaliteediga magneesiumi toidulisandi võtmist. Üks 1996. aastal avaldatud uuring tõestas, et migreeni all kannatavatel patsientidel, kes said iga päev 600 mg magneesiumi toidulisandi näol, vähenes migreenihoogude sagedus juba pärast kolme kuud toidulisandi võtmist.
Kui lisaks migreenile esineb ka magneesiumipuuduse sümptomeid nagu kõhukinnisus, ärevus, unehäired, ärrituvus, lihaskrambid ja -tõmblused ning tundlikkus valjude helide suhtes, võib see viidata vajadusele tarbida lisaks magneesiumi.

Joo puhast fluoriidivaba vett. Paljud täiskasvanud ei joo lisaks kohvile, karastusjookidele ja mahladele piisavalt palju puhast kemikaalidevaba vett, et keha vedelikutasakaalu optimaalsena hoida. Vesi on väga oluline rakkude ainevahetuses ning selleks, et keha puhta ja hästi toimivana hoida.
Seejuures on eriti tähtis, et joodav vesi tõepoolest oleks puhas, eriti fluoriidist. Fluoriid võib häirida keha hormonaalset tasakaalu, mis on juba eelpool mainitud migreeni ühe võimaliku põhjustajana. Samuti surub see alla kilpnäärme toimimist ning sekkudes joodi ainevahetusse, võib põhjustada kroonilisi valusid, neuroloogilisi häireid ja teisi terviseprobleeme.


Veel samal teemal: Fox NewsHuffington PostGelstat Migraine
- See more at: http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kuidas-peatada-migreenihood-ilma-retseptiravimiteta#.US-cO6LF-Sp

Sõtke - Eestimaine Stonehenge?


Tihtipeale näeb õhust asju, mida maa pealt ei näe - räägitakse aeroarheoloogiast ju lausa kui omaette teadusharust. Kui ma eelmisel nädalal seoses esinemisega Märjamaa kodulookonverentsil sealsekandi tähtsamaid ajaloolisi paiku Maa-Ameti kaardirakendusest üle vaatasin, olid rabatud - LIDAR-i kõrgusmudeli kohaselt on Sõtke muinaslinnuseks peetav ringvall täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77-78 meetrit. Olles ka muid muinaslinnuseid samade vahenditega vaadanud, julgen öelda, et see on Eestis täiesti ainulaadne objekt - kõikide ülejäänud muinaslinnuste põhiplaan on ebakorrapärane ja järgib tihti loodusliku kõrgendiku kuju.

Kuna kaitse-ehituse juures selline piinliku geomeetrilise täpsuse vajadus puudub, on minu meelest loogiline, et tegu on olnud kas muinasaegse kultuskoha või koguni kalendri/observatooriumiga, sest taevakehade liikumise jälgimine vajab sellist korrapärast ringi. Ehk siis tegu võiks olla millegi sellisega, mille tuntuim esindaja on Stonehenge Inglismaal?

Kuna ma pole ühestki senisest kirjeldusest (sh linnuse kirjeldus kultuurimälestiste Riiklikus Registris) seda omadust välja lugenud, on mul tunne, et Sõtke linnusele pole ajaloolased niiviisi (senini) otsa vaadanud...


Autor: Valdo Praust

Friday, February 22, 2013

Kasside salaelust


Kass jäljendab peremeest või perenaist
Kasse peetakse üksiklasteks, kuid nad armastavad suhelda. Kui teisi kasse pole saadaval, otsivad hiirekuningad meelsasti inimese seltsi. Tegelikult võtavad kassid ka omanikest eeskuju. Kodukassi aktiivsuse ja ööpäevase rütmi määravadki inimesed, näitasid Itaalia Messina ülikooli teadlaste uuringud. Omanikud mõjutavad ka kasside toitumist. See selgitab, miks on ülekaalulistel inimestel tihti tüsedad kassid.
Jägiti kahte rühma kodukasse. Kõikide loomade eest hoolitseti hästi. Nende omanikud olid päeval tööl ja tulid õhtuks koju tagasi.
Esimese rühma kassid elasid korteris või väikeses majas. Selle rühma kassid jäljendasid omanike elustiili. Nende une, söömise ja aktiivsuse rütmid sarnanesid väga inimestele.
Teise grupi loomade elutsesid suurtes majades, mille juures oli aed. Nad said rohkem liikuda ja neid hoiti ka öösel väljas. Õueeluviisiga kasside eluviis muutus öisemaks ning sarnasemaks nende metsikutele sugulastele.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Veterinary Behaviour.


Kasside ja kassiomanike suhted sarnanevad paljuski laste ja vanemate suhetele
Ajakirjas Behavioural Processes ilmunud uurimus on esimene põhjalik teaduslik käsitlus kassi ja inimese emotsionaalsetest suhetest.
Varaste põlluharijate vajadus kodukiskja abil närilisi toiduvarudest  eemale peletada on praeguseks asendunud puhtalt emotsionaalse sidemega.
Viini ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uurimus näitab, et kassidki võtavad inimest kaaslasena, ning seda mitte ainult toiduvajadusest. Erilised suhted on hiirekuningatel ja - kuningannadel naistega.
Konrad Lorenzi uurimisjaama ning Viini ülikooli teadlased filmisid pikema aja jooksul 41 kassi ning nende omanikke. Filmitud materjali analüüsiti põhjalikult, kirjeldati kassi ja omaniku käitumist ning hinnati ka eksperimendis osalenud inimeste ja kasside iseloomuomadusi. Kasside temperamendi hindamiseks kasutasid psühholoogid pehmet mänguöökulli, mille kiisud oma toanurgast ootamatult avastasid.

Kasside ja omanike käitumise analüüsimisel selgus, et nad mõjutavad üksteist ning suudavad ka teise poole käitumist kontrollida. Kõige paremini oli seda näha suhtlemisaltide naiste puhul, kellel oli noor müramishimuline kass. Sel juhul piisas kontakti saavutamiseks vaid kassi-poolsest vaevuaimatavast märgist, näiteks sabasirutusest.
Kuigi ka meeste hulgas on hulgaliselt andunud kassiomanikke, näitab uurimus, et naiste ning nende kasside suhe on sügavam. Kassi sugu ei tundu olulist rolli mängivat. “Kassid  otsivad naisterahvastega rohkem kontakti, näiteks ronivad neile sülle,” tõi uurimuse üks autoritest  Manuela Wedl näite.

Lisaks tundub, et kassid mäletavad lahket suhtumist nendesse ja vastavad meelsasti samaga. Kui kassiomanik täidab oma karvase sõbra suhtlussoovi, siis võib ta lemmikult sama oodata. Kassid on sellistes olukordades eelisseisundis, kuna nende omanikel on enamasti suurem himu sotsiaalse kontakti järele.

Kuigi mõned inimahvid võivad teiste loomaliikidega suhelda, on siira ja sügava liikidevahelise sõprussuhte teke võimalik vaid Homo sapiensi puhul. Kassi ja inimese puhul on täidetud kõik tõelise sõpruse eeldused. “Kassi ja inimese suhtluses on palju komponente - vastastikune külgetõmme, isiksuste sobivus, suhtlemise hõlpsus, mäng, kiindumus, sotsiaalne tugi,” loetles uurimisrühma liige Dorothy Gracey. “Kass ja tema omanik arendavad vastastikku välja terve kompleksi käitumismustreid, mis näitab, et nad saavad üksteisest väga hästi aru.”

Kasside ja nende omanike vahelisi suhteid võib uurimuse põhjal pidada väga sarnasteks vanemate ja laste omadele. Seetõttu muutuvad kassid mõnele inimesele lapse aseaineks. Paljudel juhtudel peab pere kassi toidusedeli ja päevaplaaniga arvestama samavõrra kui lihase  lapse puhul. “Toit on kiindumuse märk. Kassid ja imikud on inimese jaoks mõneti sarnased, kuna nad ei suuda verbaalselt suhelda ja sõltuvad toitmisest,“ ütles uurimuse üks autoritest, Jon Day.


Miks kassid toiduga pirtsutavad?
Esmapilgul tundub kodukassi elu olevat lihtne – söö vaid seda, mida peremees kaussi paneb. Tegelikult on kassid on väga valivad ning jälgivad toitainete sisaldust nii konservides kui kuivtoidus, näitasid Inglise ja Austraalia uurijad.

Walthami loomade toitumise uurimiskeskuse teadlased söötsid kasse nii kuivtoidu kui konservidega.
Hoolimata sellest, milliseid toite ja missuguses järjekorras loomadele pakuti, suutsid nad iga toidukorraga saada sarnase koguse valke, rasvu ja süsivesikuid.
Toitainete hulgad olid kooskõlas sama uurimisrühma varasemate tulemustega.

Möödunud aastal avaldasid uurijad ajakirjas Journal of Experimental Biology põhjaliku artikli kasside toitumise kohta. Selle põhjal katavad kassid oma päevasest energiavajadusest 52 % valkudega ning 36 % rasvadega. Süsivesikud moodustavad koduste lemmikute toidust 12 %.

Sarnased toitainete vahekorrad kehtisid ka metsikute kasside kohta. Kodukassid järgivad üsna täpselt oma esivanemate ning metsikute kaaslaste toidusedelit.

Uutes katsetes panid teadlased tähele, et kassid hoidusid süsivesikurikkast kuivtoidust. Uurimuse autori Adrian Hewson-Hughesi sõnul on süsivesikute rohkus kasside toidus väga uus nähtus. Evolutsiooniliselt on kaslased kohastunud tarbima peamiselt valke ja rasvu. Vajalikku tasakaalu hoiavad kodukassid valikulise söömisega. Seega tasub oma lemmikule pakkuda erinevat sööki.
See aitab neil vajalikud toitained kätte saada ning rahuldab erinevate toitude mekkimise kirge.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Comparative Physiology B.
Infot vahendas Novaator

Kuhu teie kass läheb, kui te ta õue lasete? Mida hulkuvad kassid päevad läbi teevad? Kas tänavakassid uitavad koos ringi?
Neile ja teistelegi küsimustele leiab vastused ajakirjas Journal of Wildlife Management avaldatud USA Illinoisi ülikooli teadlaste uuringust. Selle käigus jälgiti kahe aasta jooksul raadiosaatjaga kaelarihma abil 42 vabalt hulkuva kassi liikumisi.

Kokku hulkusid jälgimisel olnud kassid ringi 25 km2 suurusel alal, mis hõlmas kahte linna ja lähiümbrusi.
Selgus, et kodutute kasside territooriumid on märkimisväärselt suured. Ühe segaverelise metsiku isase kassi koduterritooriumi suuruseks oli üle 5 ruutkilomeetri ning see hõlmas endas nii linna- kui maapiirkondi, aga ka metsa ja preeriat.

Uuringut juhtinud teadlase Jeff Horni sõnul ei saanud see konkreetne kass temale teadaolevalt inimestelt toitu, kuid vaatamata sellele õnnestus tal koiottide ja rebaste seas ellu jääda. Ta ületas kõiki oma territooriumile jäävaid tänavaid ning  navigeeris parkimisplatsidel ja valgusfooridega reguleeritud ristmikel. Teadlased leidsid ta isegi  pesapalli mängu ajal väljaku alt varjumast.
Lemmikloomadest vabakäigu kassid kaldusid samas jääma kodust vähem kui 10 000 m2 raadiusesse.

Teine erinevus võrreldes kodutute kassidega seisnes selles, et kodukassid olid jõulistest tegevustest, nagu jooksmine või jälitamine, kaasa haaratud  ainult 3 % ajast, kodutud kassid seevastu 14 %, sest nad pidid rohkem toitu jahtima, et kõht täis saada.

Uuringu kaasautori Nohra Mateus-Pinilla sõnul hoidus enamus kassidest hoonetest 300 m raadiusesse. Isegi metsikud kassid püsisid alati hoonete läheduses, mis tema sõnul näitab seda, et ka nemad sõltuvad teatud määral inimestest.

Mis puutub koos ringi uitamisse, siis tänavakassidel pole see kombeks.
Teadlased jälgisid näiteks, kuidas üks metsik kass ajas pidevalt teist metsikut kassi lehmalaudast välja. Teine kodutu kass jällegi ootas igal hommikul, millal kodukass välja ilmub, et see siis oma koduaiast minema ajada.

Uuringu kaasautor Richard Warner on varasemas uuringus mitme aasta jooksul jälginud paarikümmend vabalt hulkuvat kassi ning leidnud, et peamised kasside surmapõhjused on teised kassid või haigused.