Pronks, vask ja messing

Pronks – vase ja tina sulam – kasutati laialdaselt katetena ja vahetükkidena mööblil ja interjööris XVII, XVIII ja XIX sajandi algul. Vastavalt tina sisaldusele võib pronksi värv olla:

·        roosa (1…5%),

·        oranž (5…10%),

·        kollane (15%),

·        kuldne (25%),

·        helesinakas (30%),

·        valge (35%),

·        helehall (50%),

·        terashall (65%).

Tihti pronksist katteosad ja vahetükid kullati.

Puhast (või punast) vaske kasutati mööblil tunduvalt harvem kui tema sulameid. Mõnikord teda kasutati Boulle marketriis või õhukeste katteribadena.

Tihedamini kasutati selleks valgevaske e. messingit – vase sulamit tsingiga.

Messingis on vaske ainult ca pool osa, igal juhul mitte üle 2/3.

Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on. Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. 

Nii nagu pronks, võib ka valgevask olenevalt temas sisalduvast tsingi hulgast omada mitmesuguseid toone:

·        punane (5%),

·        punakaskollane (10%),

·        helekollane (25%),

·        erkkollane (35%),  

·        hõbevalge (65%).

Kõvadus ja tugevus on valgevasel madalam kui vasel ja pronksil.

Vask ja messing

     Mõned kastrulid on tehtud punasest vasest. Võiks ka lihtsalt öelda vasest, sest teist, mittepunast vaske pole olemaski.

     Tihti kõneletakse veel valgest vasest. Kuid valge vask, see pole üldse vask, vaid messing - vase ja tsingi sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku.

     Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on. Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis.

     Tsingist ja messingist kastrulid armastavad väga puhtust ja korda. Kui neid mitte puhastada, kattuvad nad varsti pruuni või roheka kirmega. Seda kirmet võiks nimetada vaseroosteks, kui vase ja raua vahel poleks üht suurt erinevust.

     Raud roostetab läbi. Aga vask roostetab, ehk nagu öeldakse, oksüdeerub, ainult pinnalt. Pinnale tekkiv kirme kaitseb ise vaske hävimise eest nagu värvikiht.

     Seepärast ongi säilinud meie päevini kaunis palju pronkskujusid; roheline rüü, millega nad on kaetud, kaitses neid sajandite jooksul oksüdeerumise eest. Messing - vase ja tsingi sulam - oksüdeerub palju aeglasemalt kui vask.

     Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks.

     Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese.

Jutustusi asjadest,  M. Iljin,   Tartu,   1947    

Suvemajade ostu hetkeseis 2012 mai

Kui suur on kinnisvaraturul huvi suvilate-maamajade vastu, kes neid ostavad, millise kandi vastu kõige rohkem huvi tuntakse ja kus saaks suvila osta soodsaima hinnaga?

Kevadel on suvilaostjate huvi varemgi elavnenud. Kriisiaastail vaibus see küll sootuks, suvilaturgu polnudki, nüüd on aga teist aastat jälle märgatav. Selles pole midagi kummalist. Kinnisvara on ju oma olemuselt esmatarbekaup, ehkki kallis – kodu vajame kõik ja kasutame seda iga päev. Suvila on aga puhtalt luksuskaup, äraelamiseks pole seda tingimata vaja. Rasketel aegadel luksuskaubast loobutakse – ei osteta kalleid autosid, ei soetata rätsepaülikondi, ei osteta suvilaid.

Nüüd on inimesed suvekodude vastu taas hakanud huvi tundma. Laias laastus võib need otsingud jagada neljaks.

Esimene seltskond otsib suvekodu, kuhu kolitakse mais-juunis ja tagasi linna tullakse septembris, kontoris käiakse nii palju, kui hädapärast vaja, enamik tööasju aetakse korda interneti vahendusel.

Enamasti on need ettevõtjad või sellises ametis inimesed, kelle töö võimaldab niisugust eluviisi. Maksimaalne kaugus linnast saab olla kuni 100 km – kui hommikul helistatakse mõne kiire asjatoimetuse pärast, jõuab rahulikult duši all käia, autosse istuda ja mõne aja pärast nõupidamissaali astuda.

Teine rühm ostjaid otsib sellist maja, mida oleks võimalik ümber ehitada aasta läbi elamuks. Selliseid maju sai müüa ka masu ajal: nii mõnigi pere, kellel korterikulud hakkasid üle jõu käima, eelistas korteri müüa ja soetada soodsa hinnaga maja, kus esialgu pole küll ehk kõige mugavam, kuid mida annab vastavalt oma võimalustele tasapisi remontida/ehitada. Sellise ostusooviga inimesed eelistavad linnade lähiümbrust.

Kolmanda rühma esindajad otsivad eksklusiivset suvekodu – maja mere ääres, saartel või Lõuna-Eesti kuplite vahel, kus sageli lisaväärtuseks omaenda järvesilm. Need on uued või renoveeritud luksuslikud majad, mille soojakskütmine läheb südatalvelgi muretult ja kiiresti ja mida kasutataksegi nädalalõpuväljasõitudeks aasta ringi.

Neljas huviliste seltskond otsib talu, ajalooga vana maja, kus rahuldada oma isetegemise vajadust. Kasutatakse vanu töövõtteid ja materjale, püütakse saavutada võimalikult autentset tulemust. Sageli eelistatakse privaatset asukohta. Sedasorti huvilisi on taas juurde tulnud – nii nagu luksuskaup, jäävad ka hobid keerulistel aegadel tagaplaanile.

Andrus Soonsein, Uus Maa kinnisvarabüroo juhtiv konsultant

Suvekodu mõiste on ajas muutunud. Linnalähedastes aianduskooperatiivides paiknevad väikesed aiamajad on endiselt populaarsed, kuid üha enam rajatakse sinna maju, mis mõeldud elamiseks aasta läbi. Paljudes maamajadeski käiakse puhkust veetmas ka muudel aastaaegadel peale suve, sinna sõidetakse nädalavahetusel või pühade ajal.

Populaarseimad puhkusepiirkonnad on Saaremaa, Eesti läänerannik, Põhja-Eesti rannikualad, Peipsi järve äärne kant Ida-Virumaal ning ka Kagu-Eesti, eriti Otepää ümbrus. Suvekodu võib olla nii mõne aasta vanune eramu või kuni 10 000 euro eest ostetud lagunenud taluhoone (pigem krunt asukoha pärast) Kagu-Eestis, mida vaikselt hakatakse korda tegema. Kuna suvekoduna võib kasutada igasugust eramut vaiksemas piirkonnas, siis on pakkumisi küllalt – alates amortiseerunud taludest kuni uute järveäärsete eramuteni. Ka valmidusaste ja hinnaspekter on väga lai.

Populaarsed on palkmajad, mille soovitud hinnad võiksid jääda 80 000 ja 120 000 euro vahele (sõltuvalt asukohast, pigem mere või järve ääres/lähedal).

Hästi lähevad müügiks ka remonti vajavad autentsed taluhooned või -kompleksid, nende hind on sõltuvalt asukohast, valmidusest, kinnistu suurusest jms. äärmiselt varieeruv.

Angela Virak, 1Partner Kinnisvara maakler

Ostuhuviliste nõudmised suvekodule on väga erinevad ja sõltuvad ostja edasistest plaanidest. On neid, kes mõtlevad ajas ette ja otsivad suvilat plaaniga rajada sinna pärast suuremat või väiksemat kohendamist pere põhielupaik.

Sellisel juhul peetakse oluliseks head juurdepääsuvõimalust igal aastaajal, veetorustiku aastaringset toimimist või oma puurkaevu olemasolu. Kanalisatsioon on sageli üksnes lokaalne, mõnes piirkonnas aga lisab siiski juba mugavust tsentraalne torustik.

Väga tähtsaks peetakse ühistranspordi toimimist ning kohalikku kaubandust – et igapäevaseid toidu- ja esmatarbekaupu saaks osta kohapealt. Tallinna lähedal on mitmed endised suvituspiirkonnad selliseks ümberkohandamiseks sobivad: Kiisa, Aespa, Laulasmaa (olemas lasteaed-algkool), Vääna-Jõesuu, Kaberneeme jt.

Rannamõisa näiteks ongi kujunenud elurajooniks, enamiku endiste suvemajade asemele on kerkinud eramud. Selles piirkonnas on pakkumisi harva. Endisest Muuga aedlinnast on kasvanud välja uuselamurajoon, suvilad jäävad seal juba vähemusse. Sama seis on Mähel.

Korteriomanikud, kes ei kavatse kuhugi mujale kolida, tahavad suvemaja, kus käia kolmel suvekuul lihtsalt puhkamas või ka kasvatada üht-teist oma maalapikesel. Neile pole näiteks tähtis, et vesi aasta ringi olemas oleks, ka ei pea maja olema kuigi suur – ennekõike on oluline, et kodust oleks suvilasse lihtne jõuda. Seega on neile asukoht ja ligipääsuvõimalused tihti kõige olulisemad valikukriteeriumid soodsa hinna kõrval.

Eramuomanik üldjuhul suvilast ei huvitu, kui, siis mõnes kaugemas paigas, näiteks mõnel Eesti saarel, kus veedetakse suvepuhkused, pikemad nädalalõpud ja tähtpäevad. Nõudlikumad kliendid soovivad mere/veekogu lähedust – et rand oleks paraja jalutustee kaugusel.

Hinnavahe võib olla suvemaja asukohast ja seisukorrast sõltuvalt üsna suur, soodsaim pakkumine on meil praegu 10 000 eurot maksev suvila Paldiskis, kalleim pakutavaist maksab 160 000 eurot ja asub Murastes.

Kalleimad ja odavaimadTallinna ümbruses

Kallim hinnaklass: Kaberneeme, Haapse, Salmistu, Ihasalu, Rannamõisa.

Kõrgem ja keskmine hinnaklass: Vääna-Jõesuu, Naage, Keila-Joa, Laulasmaa, Kloogaranna, Luige.

Keskmine ja soodsam hinnaklass: Kiisa, Aespa, Laitse jms.

Mujal Eestis

Pakutavate majade hinnatase on odavaim Ida-Virumaal, Kesk- ja Kagu-Eestis (v.a. veekogu-äärsed kinnistud), kalleimad on Lääne-Eesti saared.

Pakkumisi napib

Hiiumaa, Käsmu, Lõuna-Eesti järveäärsed paigad jms kohad, enamasti just rannaalad, on need, kuhu ostuhuvilisi leidub, kuid pakkumisi on väga harva ja need vähesedki väga kallid.

Kõige kallim

530 000 eurot --> ligi sajandivanune kuuest ehitisest koosnev talukompleks Saaremaal, äsja renoveeritud, koos unikaalse sisustuse ja vanavaraga. Üldpind 211 m2, krunt 4152 m2.

Kõige odavam

1000 eurot --> Kapitaalremonti vajav ahjuga aiamajake 744 m2 suurusel krundil Ida-Virumaal

Vaivara külas.

Allikad: 1Partner, Uus Maa, Pindi KV ja City24; 

ÕL artikkel , autor: Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige, 10. mai 2012

---

Lisada jääb veel, et maakleri vahenduseta saab osta odavamalt, sellepärast vaata siia ka:

http://muu.delfi.ee  või   http://www.kv.ee

Maavärin Venemaal 24.06.2012

USA Geoloogia Instituudi teatel mõõdeti täna hommikul Kaug-Idas toimunud maavärina tugevuseks 6,1 magnituudi.

Maavärina epitsenter asus Korjaki piirkonnast Ilpõrskist (Ильпырский) 267 kilomeetri kaugusel Beringi meres kirjutab Interfax.

Suurematest purustustest teadaandeid ei ole. Samuti ei antud piirkonnale tsunamihoiatust.

Jack Andraka sensatsiooniline vähitest

http://www.bradaronson.com/jack-andraka/

15-aastane leiutas Jack Andraka praegustest testidest 100 korda tundlikuma ja 28 korda odavama vähitesti!

15-aastane lõi uue diagnostilise pankrease vähi pabertesti, mis on 28 korda kiirem, 28 korda odavam ja üle 100 korra tundlikum kui praegused diagnostilised testid. Ja kui see ei avalda piisavalt muljet, siis test töötab ka munasarja- ja kopsuvähi puhul.

Tema diagnostiline test teenis 1. preemia Intel International Science and Engineering Fair, maailma suurimal kolledžieelsel teadustööde võistlusel.

Jack on meeldivalt tagasihoidlik. Enne hindamist antud ütles ta: "Ma olen väga põnevil. See on nagu teaduse olümpiamängud. On lihtsalt vaimustav siin olla, isegi kui ma ei saa auhinda. Nojah, Jack võitis, saades auhinnaks umbes 100,000 USD. Saadud rahast poole lubast ta panna kolledźi õppemaksuks.

Pärast seda, kui ta onu suri kõhunäärmevähki, huvitus Jack selle haiguse varase avastamise võimalustest. Kahjuks avastatakse kõhunäärmevähk patsiendi päästmiseks liiga hilja. Jack Andraka koostas plaani ja eelarve ning võttis ühendust umbes 200 inimesega Johns Hopkinsi ülikoolist ja rahvuslikest tervise instituutidest. Ta sai 197 äraütlevat vastust, ent Johns Hopkinsi Meditsiinikooli patoloogia, onkoloogia ja keemilise ja biomolekulaarse tehnika professor dr. Anirban Maitra oli valmis koostööks. Jack töötaski oma testi välja Maitra laboris.

Miks seljatas 15-.aastane miljardi-dollari farmaatsiafirmasid? 

Võib-olla ei olnud tal noore inimesena takistavat kogemust, ta ei olnud veel ära õppinud "et see ei ole võimalik", nagu iga teine tööstusega seotud inimene. Ja muidugi ei olnud selles avastuses väike osa asjaolul, et Anirban Maitra andis poisile võimaluse.

Mõtle Jack Andrakale iga kord, kui keegi ütleb, et see või teine asi on võimatu või kui keegi noor ja tundmatu palub oma töös abi või isegi, kui sa kahtled kellegi idees.

Samuti pea meeles, et sa ei vaja hiiglaslikku meeskonda, miljardeid dollareid ressursse või üle 15 aastat elukogemust, et korda saata midagi hämmastavat.

Jacki diagnostilise test tulemused avaldati Society for Science and Publik veebilehel.

Siin on näha Lühikokkuvõte avastusest.

Kui oled huvitatud, kuidas Jack räägib oma leiutisest, vaata videod: Jack Andraka räägib oma avastusest

Sääsesambad

Eile õhtul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna kandis autoga sõitnud Pärnu Postimehe lugeja saatis toimetusele pildid tee ääres põllul silma hakanud sääsesammastest.
„Autoga sõites jäid meile silma taevast alla tulevad postid. Kui seisma jäime, avastasime, et need on sääsed. Sääsepostid olid hiiglaslikud ja tõusid taevani,“ kirjeldas sääsesambaid pildistanud naine.

Pärnu Postimehe poole pöördunud lugeja sõnutsi oli metsade ja põldude kohal kõrguvaid sääsekolonne lugematul hulgal.  

„Vaatepilt tundus ebanormaalne,“ seletas omapärast nähtust kirjeldanud naine. „Kui ma autost väljusin, valgusid sääsed kolonnidest laiali ja kukkusid ründama.“

Pärnu loodus- ja tehnikamaja õpetaja Milvi Taltsi sõnutsi oli arvatavasti tegemist surusääsklaste paarumislennuga.

„Isased sääsed kogunevad parvlema, nendes parvedes leitakse endale paariline. Sellist nähtust võib esineda 3-4 aasta tagant. Põhjus on selles, et on väga soodsad tingimused surusääsklaste arenguks,“ kommenteeris Talts nähtust.


Allikas: Pärnu Postimees