Koerad õpivad sõnu teisiti kui inimesed

Kahe-kolme aasta vanused lapsed seostavad sõnu üldiselt esemete kuju järgi. See võimaldab eri suuruses kerakujulisi objekte pallina ära tunda. On üldteada, et koeradki suudavad sõnu esemetega kokku viia. Kuid Lincolni ülikooli teadlased soovisid teada saada, mille alusel nad täpselt seda teevad.

Selleks korraldasid uurijad katse viieaastase borderkolliga, kel nimeks Gable. Selgus, et koer seostas sõnu objektidega peamiselt nende suuruse alusel – teisisõnu, sama suurusega eri esemed esindasid Gable'ile vaid üht kategooriat. Pikemaajalise õppimise käigus õppis borderkolli sõnu seostama esemetega, millel oli sarnane tekstuur. Esemete kuju alusel aga sarnasusseost ei tekkinudki.

Nii näitabki uurimus, et koerad mõistavad sõnu hoopis teisiti kui inimesed. Kui juhtute koerale pargis eri materjalist ning eri suurusega palle viskama, tasub ajaviiteks ehk juurelda, milleks loom neid küll liigitada võiks.

Artikkel „Word Generalization by a Dog (Canis familiaris): Is Shape Important?“ ilmus ajakirjas PLoS One.

Edastas: http://teadus.err.ee 

Loe veel:

Call that a ball? Dogs learn to associate words with objects differently than humans do (EurekAlert!)

Soomlased nägid Eesti kohal sähvatamas haruldast haldjavälku

Aset leidis see 25. oktoobril, nähtav oli ta Eesti ranniku kohal, pildile sai ta aga Soome lumeteadlane Panu Lahtinen. 

NASA pilt ühest varasemast haldjavälgust ülaltvaates

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut kinnitas Fortele, et luges uudist Soome ajakirjandusest üsna suure üllatusega, sest isegi see välguvorm on siinsetele ilmavaatlejatele uus. Vaata ka Lahtineni tehtud fotot Ilta-Sanomates.

Haldjavälk ehk soome keeles keijusalama, ehk inglise keeles sprite, on pilvedest ülevalpool, 10-100 kilomeetrini maapinnast esinev välgulöök, mida Soomes avastatakse juba üsna regulaarselt. Ja Soome ilmavaatluskeskus suutis Lahtineni tuvastatud haldjavälgu ka järgmine päev üle kinnitada.

Haldjavälke on kolme liiki, punased haldjavälgud, rõngakujulised kärgatused ja pilvest ülespoole suunduvad lehvikukujulised välgud. Esimest korda avastati neid pilvedest ülevalpool ilmnevaid välgulööke alles USA-s 1989. aastal.

Allikas: Forte.ee

Eestis dominerivad nn. läänevälgud

Põhjamaade välke loendab 30 detektoriga NORDLIS (NORDic Lightning Information System) võrgustik, mis paikneb Soomes, Rootsis ja Norras. Alates 2004. aasta lõpust töötab Tõraveres NORDLIS võrgustiku kõige kagupoolsem detektor. Baltimaadest ongi äikesedetektorite andmestikuga siiani kaetud vaid Eesti ning ühtki varasemat välgu-uuringut ei ole avaldatud.

Võrgustiku tööpõhimõte on lihtne. Kui NORDLIS-i tööpiirkonnas sähvatab pilv-maa-välk, registreerivad selle ümbruskonna detektorid, mida enamasti on vähemalt kolm. Iga detektor võtab vastu pikse tekitatud raadiolained ja kontrollib neid varem paika pandud kriteeriumide alusel.

Kui kontroll näitab, et tõenäoliselt on tegu välgust tingitud raadiolainetega, määratakse signaali täpne kellaaeg, suund ja tugevus. Igal detektoril on teistega sünkroniseeritud kell. Välgulöögi aeg määratakse mikrosekundi täpsusega. Magnetantennid aitavad detektoritel suunda kindlaks teha.

Andmed saadetakse kohe keskjaama, mis paikneb Soomes, kus saadud infot kogutakse ja analüüsitakse. Kui mitme detektori andmestikus leitakse piisavalt üheaegne vaatlus, peetakse seda välgulöögiks. Edasi arvutatakse eri detektorite suunamäärangute lõikumise põhjal 1-2 km täpsusega  löögi asukoht. Detektorid on kaasa toonud uut tüüpi äikeseklimatoloogia. Klassikalise äikesepäevade arvu asemel on nüüd põhinäitajaks aasta keskmine välkude arv pinnaühiku kohta.  Enamasti loetakse pilv-maa-välgud kokku ruutkilomeetri kaupa. Põhjapoolsetel aladel, kus äikest harvemini, ka saja ruutkilomeetri kaupa.

Kõrgustikel müristab rohkem

Eestis pandi NORDLIS-võrgustiku andmeil aastail 2005–2008 kirja 156 806 välgulööki. Osa neist olid pilvesisesed, pilv-maa-lööke oli 137 018. 

Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas.

Haanja kõrgustiku läänenõlval lööb rohkem välku kui idaosas. Teatav äikesemaksimum on vaadeldav ka Pandivere kõrgustikust loodes, läänes ja edelas, samuti Jõhvi kõrgustiku piirkonnas.

Asjaolu, et pikserohked piirkonnad paiknevad valdavalt kõrgematest piirkondadest läänes, peegeldab Eesti alal valdavat läänevoolu. Kõrgustike ületamiseks on läänevool sunnitud tõusma. See soodustab konvektsioonivoolude, rünksajupilvede ja äikese arengut.

Üksikute aastate kaupa erineb nii välkude üldhulk kui ka ruumiline jaotus märgatavalt. Näiteks lõi aastal 2007 välku poole rohkem kui ülejäänud kolmel. Välgulöökide jaotus kuude kaupa on ebaühtlane. Ligi 98 protsenti kõigist aastail registreeritud pilv-maa-löökidest leidis aset aprillist oktoobrini ja 94 protsenti maist septembrini. Samas langeb Eestis ligi 35 protsenti kõigist löökidest augustisse ning 28 protsenti maisse.

Kõige äikeselisem päev Eestis selle nelja aasta jooksul oli 28. mai 2007 – koguni 6500 pilv-maa-lööki. Väga pikserohke oli ka 1. oktoober 2006, mis ligi 5500 välguga oli ühtlasi aasta kõige äikeselisem päev. Nii suur välkude arvukus ei näita mitte ainult äikese intensiivsust, vaid ka laia levikut. Seetõttu on peaaegu kõik sellised juhtumid seostatavad võimsate frontidega Eesti kohal.

Sven-Erik Enno artikli põhjal: http://www.novaator.ee

S-E. Enno on geograaf, Eesti äikesevaatlejate võrgu koordineerija. Novaatori artikkel on on kirjutatud Taru Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi tarbeks, mida aitas rahastada Haridus- ja teadusministeerium.

NASA video crushes 2012 Mayan apocalypse myth

NASA debunks fear of an apocalypse caused by calendars, incoming planets, solar flares and planetary alignments.

Scientists at NASA's Jet Propulsion Laboratory have put out a new video to address false claims about the "Mayan apocalypse," a non-event that some people believe will bring the world to an end on Dec. 21. 

In the video, which was posted online on March 7, Don Yeomans, head of the Near-Earth Objects Program Office at NASA/JPL, explains away many of the most frequently cited doomsday scenarios. 

[See video]

365 DAY: The steps and top platform of El Castillo, the pyramid at Kukulkan, Chichen Itza, represent the days of the year. (Photo: Alaskan Dude/Flickr)

Addressing the belief that the calendar used by the ancient Mayan civilization comes to a sudden end in December 2012, and that this will coincide with a cataclysmic, world-ending event, Yeomans said: "Their calendar does not end on December 21, 2012; it's just the end of the cycle and the beginning of a new one. It's just like on December 31, our calendar comes to an end, but a new calendar begins on January 1."

Yeomans also attempted to allay fears regarding potential causes of a Mayan apocalypse, including Nibiru, an imaginary planet that some people think is swinging in from the outer solar system just in time to collide with Earth in December. "This enormous planet is supposed to be coming toward Earth, but if it were, we would have seen it long ago. And if it were invisible somehow, we would have seen the [gravitational] effects of this planet on neighboring planets. Thousands of astronomers who scan the sky on a daily basis have not seen this," he said. [Believers In Mysterious Planet Nibiru Await Earth's End]

He added that there is zero possibility of a NASA cover-up. "Can you imagine thousands of astronomers who observe the skies on a daily basis keeping the same secret from the public for several years?"

As for solar flares, Yeomans explained that these do exist — in fact, two massive solar flares erupted just days ago, sending bursts of solar radiation into space — but they are part of the sun's normal 11-year cycle. Radiation from solar flares can damage orbiting satellites, but Earth's magnetosphere shields its inhabitants from the blasts, and the flares are not a health concern.

"Then we have planetary alignments," Yeomans said. Some doomsayers believe the other planets and the sun will align with the Earth in December and cause catastrophic tidal effects. "Well, first of all, there are no planetary alignments in December of 2012, and even if there were, there are no tidal effects on the Earth as a result. The only two bodies in the solar system that can affect the Earth's tidesare the moon, which is very close, and the sun, which is massive and also fairly close. But the other planets have a negligible effect on the Earth."

(Incidentally, it is perfectly normal for the sun and moon to align, bolstering each other's  gravitational pulls on Earth and generating higher-than-normal ocean tides. This happens twice each month.)

Addressing the claim that Earth's axes are going to shift on Dec. 21, 2012, he said: "The rotation axis can't shift because the orbit of the moon around the Earth stabilizes it and doesn't allow it to shift." He noted that the magnetic field does shift every half-million years or so, but "there's no evidence it's going to happen in December, and even if it were to be shifting, it takes thousands of years to do so. And even if it did shift, it's not going to cause a problem on the Earth apart from the fact that we're going to have to recalibrate our compasses." [What If Earth's Magnetic Poles Flip?]

Invoking the astronomer Carl Sagan's famous maxim, he said: "Extraordinary claims require extraordinary evidence. Since the beginning of time there have been literally hundreds of thousands of predictions for the end of the world, and we're still here."

Follow Natalie Wolchover on Twitter @nattyover. 

Follow Life's Little Mysteries on Twitter @llmysteries, then join us on Facebook.

Allikas:

http://www.mnn.com/lifestyle/arts-culture/stories/nasa-video-crushes-2012-mayan-apocalypse-myth


Veel NASAga seotud allikaid:
http://astrobiology2.arc.nasa.gov/ask-an-astrobiologist/intro/nibiru-and-doomsday-2012-questions-and-answers
http://www.mnn.com/earth-matters/climate-weather/stories/magnetic-north-shifting-by-40-miles-a-year-might-signal-pole-r

Jätkuvad magnettormid lubavad Eesti taevasse uusi virmalisi

Ööl vastu teisipäeva kell 01.15 jõudis Maa atmosfääri järjekordne Päikeselt tulnud laetud osakeste voog, mis põrkudes siin hapniku ja lämmastiku molekulidega võimaldas nautida värvidemängu põhjataevas, kirjutab Hiiumaa.ee.

Tekkinud virmalised õnnestus fotole püüda mitmel pealtnägijal, kes jagasid ülesvõtteid ka Postimehega.

Eriti intensiivsed olid virmalised Läänemaal. Samal ajal kadus nii Kärdlas, kui ka Saaremaal, Triigis EMT levi. Kas seesugune katkestus oli põhjustatud magnettotmist, on hetkel teadmata.

Aktiivne magnettorm kestab endiselt ja on ennustuste järgi muutumas lähipäevil erakordselt võimsaks. Virmaliste tõenäosust võib jooksvalt jälgida siit: https://twitter.com/Aurora_Alerts

Eestis on virmaliste tõenäosus suur, kui Kp tase on kõrgem kui 5.

http://www.ilmajaam.ee/1040550/jatkuvad-magnettormid-lubavad-eesti-taevasse-uusi-virmalisi/

Kell 01.15 jõudis Maa atmosfääri järjekordne Päikeselt tulnud laetud osakeste voog, mis põrkudes siin hapniku ja lämmastiku molekulidega võimaldas nautida värvidemängu põhjataevas. Foto: Kirsimetsa fotoblogi

Pildid: http://kirsimetsa.blogspot.com/

Hiiumaad lummanud magnettorm on muutumas väga võimsaks

http://eestielu.delfi.ee/eesti/hiiumaa/kardla/elu/fotod-hiiumaad-lummanud-magnettorm-on-muutumas-vaga-voimsaks.d?id=65261322

Nüüd on aga teada, et magnettorm on muutumas erakordselt võimsaks. Kindlasti ei ole tegemist vaid Hiiumaale omase nähtusega, aktiviseerumist on täheldatud kogu maailmas. Selle üheks ilminguks on ka virmaliste ilmnemine. 

Eile kadus magnettormi ajal nii Kärdlas, kui ka Saaremaal, Triigis EMT levi. EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul magnettorm siiani kuskil võrgule siiski mõju avaldanud ei ole.

„Uurisime, kuid ei leidnud infot ka ühegi võrgukatkestuse kohta neis piirkondades, anomaaliat ei paistnud. Kui oletada, et häire oli nii tugev, et mõjutas otseselt raadiosignaali tugijaamast mobiilini (st tugijaam oli töökorras, aga telefon levi ei leidnud), siis mõjuks see kõikidele mobiilioperaatoritele ühtemoodi ja ilmselt ei oleks see siis mõjutanud ainult neid üksikuid kohti, vaid oluliselt laiemat ala," selgitas Sepp.

Aktiivne magnettorm kestab endiselt ja on ennustuste järgi muutumas erakordselt võimsaks. Erinevad online graafikud on koos nähtavad siin: http://elar.lap.ee/aurora/.

Vaata Eestimaa virmaliste lehte Facebookis

Kui juhtud mõnes Eesti paigas virmalisi nägema, siis tee fotosid ja saada need ka meile. Aadressile rahvahaal@eestielu.ee või saatmisrakendust kasutades.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kommentaarid virmalistest:

-Kommentaar artiklis toodud Kp=5 kohta: sellise aktiivsustaseme juures läheb virmaliste vaatluspiir Eesti ja Soome vahelt. Üle Eesti nähtavate jaoks peaks Kp=7 ringis olema. Mida suurem Kp seda paremini vaadeldav ja seda kõrgemale helendus ulatub.

- Samuti olid virmalised näha Virumaal Haljala kandis, Idaveres: http://www.virumaateataja.ee/1039992/idaveres-sahvisid-virmalised/

- Tartus olid ka näha. Tanel Kingsido pilt: http://www.flickr.com/photos/tanel025/8184769471/, kus on paremal servas ka üks langev sabatäht näha.

- Remo Savisaare pilt: http://blog.moment.ee/2012/11/paikesetuul-solar-wind.html, vt. ka tema Fb lehte: https://www.facebook.com/pages/Remo-Savisaar-Photography/223887374311183

- Selgitavaid jooniseid nähtavuse kohta leiab näiteks siit: http://www.softservenews.com/Aurora.htm

- Jälgi magnettorme: http://keskkonnatervise.info/. PRAEGU on see GRAAFIKUS KÕIGI AEGADE PUNASEIM JA KÕRGEIM. Seega on olnud tugev päikeseplahvatus. 

- Magnettormi graafik on praegu kõrgel aga sealkandis on ta varemgi olnud. Viimane (sel kuul) kõige kõvem plahvatus oli X1 ja seegi mitte Maa suunal. Nii 2 ööpäeva tagasi oli üks M6 ja viimane 24h jooksul M1. Need kaks on enam-vähem siiapoole küll, esimene neist vast oligi praeguse tormi tekitajaks.

Muuseas, praeguse tormi tugevuse hinnang on "keskmine". Sellega ei juhtu veel midagi drastilist elektroonika ega elektrivõrguga.

Tõsi, äkilised ilma muutused ja magnettormid mõjuvad tervisele pahasti. Niigi kehva tervisega inimesed võivad vedru välja visata.

- Nõrgad virmalised paistavadki Eestis mustvalgetena, sest inimsilm pole piisavalt tundlik, et värve eristada. Näiteks punast on eriti raske näha. Samas võib fotoaparaat ilusti värvilise pildi teha.

- Väga ilusad fotod, ja mitte ainult virmalistest. Ilmselt oli/on keskmist sorti magnettorm. Hiiumaal olid lihtsalt virmalised näha. Mingit võimsat päikesepurset pole viimastel päevadel juhtunud. SPACE.com mainib alati, kui on tugevamad sündmused Päikesel. Laetud osakesed jõuavad Maa atmosfäärini tavaliselt paar päeva hiljem - nad liiguvad footonitest aeglasemalt.

Päikese aktiivsuse haripunkt peaks saabuma järgmise aasta kevadel. Hirmutati, et see akktiivsusperiood tuleb ebatavaliselt kõrge. Praegu küll miski sellele ei viita.

Mull endale meeldib see paik kõige rohkem, hea ülevaatlik: http://www.swpc.noaa.gov/alerts/index.html

Kuidas riigid valmistuvad pikkadeks elektrikatkestusteks

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – „See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme. “

Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem - alles 2010. juunis: „Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.“

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 

2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.

Avariireservelektrijaam (foto: Elering)

Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome? keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

" Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus - üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja.“

KaitseOmaTervist.ee lisab: 

Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike, ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee

Pisut lisalugemist:) http://www.nasa.gov/topics/earth/features/2012.html

Rämps-DNAd pole olemas?

Sadade uurijate töö paljastas neli miljonit geenilülitit.

2003. aastal avaldas Inimese Genoomi Projekt inimgenoomi DNA järjestuse. Tol ajal soovisid molekulaarbioloogid üles leida kõik geenid, mis sisaldavad valkude tootmiseks vajalikku infot. 

Pärast inimese genoomi järjestuse määramist selgus, et valguinfot kannab vaid kolm protsenti kõikidest geenidest.

Nüüd on selge, et ka ülejäänud osa DNAst on ülimalt vajalik. Suur osa sellest tegutseb geenilülititena, teatas konsortsium ENCODE (Encyclopedia of DNA Elements) sel nädalal.

USA riigi rahastatud konsortsiumi töös osales kokku 32 uurimisasutust Ameerikast, Euroopast ja Aasiast.

Andmeanalüüsi juhtis Inglismaal asuv Euroopa Bioinformaatikainstituut.

Sadade autorite hulgas on ka Inglismaal Cambridge'is Wellcome Trusti bioinformaatikainstituudis töötav eestlane Margus Lukk.

Kokku uuriti 147 rakutüüpi, et aru saada, milline on inimese DNA-järjestusse kuuluvate aluspaaride roll.

Uurimistöö tulemused hakkasid sel nädalal ilmuma ajakirjades Nature, Genome Biology ja Genome Research. Kokku ilmub 30 artiklit.

ENCODE suutis tõestada, et rämps-DNAks peetud järjestustes kihab pidev töö. Biokeemiliselt aktiivne on ligi 80 protsenti inimese genoomist.

Geenide töö reguleerimise masinavärk on osutunud ülimalt keeruliseks.

Mõned DNA aluspaarid on ankrukohtadeks, kuhu kinnituvad geenide aktiivsust mõjutavad valgud. Teistes sisalduva info põhjal toodetakse RNA, mis mõjutab geenide tööd.

RNAd peeti seni vahemolekuliks DNA ja valkude vahel, kuid sel on hoopis rohkem ülesandeid, näitasid ENCODE teadlased.

Kokku leidsid uurijad inimese DNAst ligi 4 miljonit erinevat geenilülitit. Need on kättesaadavad ENCODE kodulehelt.

Kas intelligentsemad inimesed on napsilembesemad?

Evolutsioonipsühholoogilise teooria järgi on inimese aju kõige paremini kohastunud eluga Aafrika savannis ehk nende tingimustega, milles arenes välja meie eellaste aju. Kõikide uuemate käitumismustritega harjumine on keerukas ja sellega tulevad toime vaid kõige nutikamad.

Võrdselt uuteks harjumusteks inimkonna ajaloos on nii kohvijoomine, suitsetamine kui narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, vahendab Novaator.ee.

Meie eellaste kokkupuude alkoholiga oli juhuslik. Esiisad võisid aeg-ajalt tutvust teha riknenud puuviljade tekitatud joobega. Sellise toidu alkoholisisaldus on madal ja jääb kõvasti alla destilleerimisel ja kääritamisel saadud jookidele.

Alkoholi tarvitamine purju jäämiseks on inimkonna ajalooga võrreldes üliuus nähtus. Evolutsioonilises mõttes uudne on ka see, et purju jäämiseks peab alkoholi jooma, mitte sööma käärinud puuvilju.

Intelligentsuse ja alkoholilembuse seost on näidanud kaks suurt USAs ja Suurbritannias tehtud kohortuuringut. Ülevaade nendest ilmus ajakirjas Review of General Psychology. Mõlemas uuringus testiti laste intelligentsust enne 16. eluaastat ja jälgiti nende tervist ning toimetulekut täiskasvanueas.

Lapseeas intelligentsed inimesed olid hilisemas elus alkoholilembesemad. Lapsed, kelle IQ oli teismeeas üle 125 palli, purjutasid täiskasvanuna keskmiselt korra kuus. Neil, kelle IQ oli lapsena 75 palli ringis, oli hilisemas elus korralikult purjus umbes korra aastas.

Hilisema elu alkoholilembust mõjutas vaid laste enda intelligentsus. Kodusel majanduslikul olukorral ega vanemate haridustasemel sellist mõju alkoholitarvitamisele polnud.

Sama Suurbritannia valimi põhjal on näidatud ka seda, et lapseea kõrge intelligentsus suurendab ohtu täiskasvanueas uimastite küüsi langemiseks. Sõltuvuse väljakujunemisel on kõrge IQ-ga inimestel sellest raske vabaneda.

Nad ei pruugi endale tunnistada oma sõltuvusprobleemi tõsidust. Sellised inimesed ei otsi abi, vaid üritavad viimase võimaluseni ise hakkama saada.