Koerad õpivad sõnu teisiti kui inimesed

Kahe-kolme aasta vanused lapsed seostavad sõnu üldiselt esemete kuju järgi. See võimaldab eri suuruses kerakujulisi objekte pallina ära tunda. On üldteada, et koeradki suudavad sõnu esemetega kokku viia. Kuid Lincolni ülikooli teadlased soovisid teada saada, mille alusel nad täpselt seda teevad.

Selleks korraldasid uurijad katse viieaastase borderkolliga, kel nimeks Gable. Selgus, et koer seostas sõnu objektidega peamiselt nende suuruse alusel – teisisõnu, sama suurusega eri esemed esindasid Gable'ile vaid üht kategooriat. Pikemaajalise õppimise käigus õppis borderkolli sõnu seostama esemetega, millel oli sarnane tekstuur. Esemete kuju alusel aga sarnasusseost ei tekkinudki.

Nii näitabki uurimus, et koerad mõistavad sõnu hoopis teisiti kui inimesed. Kui juhtute koerale pargis eri materjalist ning eri suurusega palle viskama, tasub ajaviiteks ehk juurelda, milleks loom neid küll liigitada võiks.

Artikkel „Word Generalization by a Dog (Canis familiaris): Is Shape Important?“ ilmus ajakirjas PLoS One.

Edastas: http://teadus.err.ee 

Loe veel:

Call that a ball? Dogs learn to associate words with objects differently than humans do (EurekAlert!)

Soomlased nägid Eesti kohal sähvatamas haruldast haldjavälku

Aset leidis see 25. oktoobril, nähtav oli ta Eesti ranniku kohal, pildile sai ta aga Soome lumeteadlane Panu Lahtinen. 

NASA pilt ühest varasemast haldjavälgust ülaltvaates

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut kinnitas Fortele, et luges uudist Soome ajakirjandusest üsna suure üllatusega, sest isegi see välguvorm on siinsetele ilmavaatlejatele uus. Vaata ka Lahtineni tehtud fotot Ilta-Sanomates.

Haldjavälk ehk soome keeles keijusalama, ehk inglise keeles sprite, on pilvedest ülevalpool, 10-100 kilomeetrini maapinnast esinev välgulöök, mida Soomes avastatakse juba üsna regulaarselt. Ja Soome ilmavaatluskeskus suutis Lahtineni tuvastatud haldjavälgu ka järgmine päev üle kinnitada.

Haldjavälke on kolme liiki, punased haldjavälgud, rõngakujulised kärgatused ja pilvest ülespoole suunduvad lehvikukujulised välgud. Esimest korda avastati neid pilvedest ülevalpool ilmnevaid välgulööke alles USA-s 1989. aastal.

Allikas: Forte.ee

Eestis dominerivad nn. läänevälgud

Põhjamaade välke loendab 30 detektoriga NORDLIS (NORDic Lightning Information System) võrgustik, mis paikneb Soomes, Rootsis ja Norras. Alates 2004. aasta lõpust töötab Tõraveres NORDLIS võrgustiku kõige kagupoolsem detektor. Baltimaadest ongi äikesedetektorite andmestikuga siiani kaetud vaid Eesti ning ühtki varasemat välgu-uuringut ei ole avaldatud.

Võrgustiku tööpõhimõte on lihtne. Kui NORDLIS-i tööpiirkonnas sähvatab pilv-maa-välk, registreerivad selle ümbruskonna detektorid, mida enamasti on vähemalt kolm. Iga detektor võtab vastu pikse tekitatud raadiolained ja kontrollib neid varem paika pandud kriteeriumide alusel.

Kui kontroll näitab, et tõenäoliselt on tegu välgust tingitud raadiolainetega, määratakse signaali täpne kellaaeg, suund ja tugevus. Igal detektoril on teistega sünkroniseeritud kell. Välgulöögi aeg määratakse mikrosekundi täpsusega. Magnetantennid aitavad detektoritel suunda kindlaks teha.

Andmed saadetakse kohe keskjaama, mis paikneb Soomes, kus saadud infot kogutakse ja analüüsitakse. Kui mitme detektori andmestikus leitakse piisavalt üheaegne vaatlus, peetakse seda välgulöögiks. Edasi arvutatakse eri detektorite suunamäärangute lõikumise põhjal 1-2 km täpsusega  löögi asukoht. Detektorid on kaasa toonud uut tüüpi äikeseklimatoloogia. Klassikalise äikesepäevade arvu asemel on nüüd põhinäitajaks aasta keskmine välkude arv pinnaühiku kohta.  Enamasti loetakse pilv-maa-välgud kokku ruutkilomeetri kaupa. Põhjapoolsetel aladel, kus äikest harvemini, ka saja ruutkilomeetri kaupa.

Kõrgustikel müristab rohkem

Eestis pandi NORDLIS-võrgustiku andmeil aastail 2005–2008 kirja 156 806 välgulööki. Osa neist olid pilvesisesed, pilv-maa-lööke oli 137 018. 

Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas.

Haanja kõrgustiku läänenõlval lööb rohkem välku kui idaosas. Teatav äikesemaksimum on vaadeldav ka Pandivere kõrgustikust loodes, läänes ja edelas, samuti Jõhvi kõrgustiku piirkonnas.

Asjaolu, et pikserohked piirkonnad paiknevad valdavalt kõrgematest piirkondadest läänes, peegeldab Eesti alal valdavat läänevoolu. Kõrgustike ületamiseks on läänevool sunnitud tõusma. See soodustab konvektsioonivoolude, rünksajupilvede ja äikese arengut.

Üksikute aastate kaupa erineb nii välkude üldhulk kui ka ruumiline jaotus märgatavalt. Näiteks lõi aastal 2007 välku poole rohkem kui ülejäänud kolmel. Välgulöökide jaotus kuude kaupa on ebaühtlane. Ligi 98 protsenti kõigist aastail registreeritud pilv-maa-löökidest leidis aset aprillist oktoobrini ja 94 protsenti maist septembrini. Samas langeb Eestis ligi 35 protsenti kõigist löökidest augustisse ning 28 protsenti maisse.

Kõige äikeselisem päev Eestis selle nelja aasta jooksul oli 28. mai 2007 – koguni 6500 pilv-maa-lööki. Väga pikserohke oli ka 1. oktoober 2006, mis ligi 5500 välguga oli ühtlasi aasta kõige äikeselisem päev. Nii suur välkude arvukus ei näita mitte ainult äikese intensiivsust, vaid ka laia levikut. Seetõttu on peaaegu kõik sellised juhtumid seostatavad võimsate frontidega Eesti kohal.

Sven-Erik Enno artikli põhjal: http://www.novaator.ee

S-E. Enno on geograaf, Eesti äikesevaatlejate võrgu koordineerija. Novaatori artikkel on on kirjutatud Taru Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi tarbeks, mida aitas rahastada Haridus- ja teadusministeerium.

NASA video crushes 2012 Mayan apocalypse myth

NASA debunks fear of an apocalypse caused by calendars, incoming planets, solar flares and planetary alignments.

Scientists at NASA's Jet Propulsion Laboratory have put out a new video to address false claims about the "Mayan apocalypse," a non-event that some people believe will bring the world to an end on Dec. 21. 

In the video, which was posted online on March 7, Don Yeomans, head of the Near-Earth Objects Program Office at NASA/JPL, explains away many of the most frequently cited doomsday scenarios. 

[See video]

365 DAY: The steps and top platform of El Castillo, the pyramid at Kukulkan, Chichen Itza, represent the days of the year. (Photo: Alaskan Dude/Flickr)

Addressing the belief that the calendar used by the ancient Mayan civilization comes to a sudden end in December 2012, and that this will coincide with a cataclysmic, world-ending event, Yeomans said: "Their calendar does not end on December 21, 2012; it's just the end of the cycle and the beginning of a new one. It's just like on December 31, our calendar comes to an end, but a new calendar begins on January 1."

Yeomans also attempted to allay fears regarding potential causes of a Mayan apocalypse, including Nibiru, an imaginary planet that some people think is swinging in from the outer solar system just in time to collide with Earth in December. "This enormous planet is supposed to be coming toward Earth, but if it were, we would have seen it long ago. And if it were invisible somehow, we would have seen the [gravitational] effects of this planet on neighboring planets. Thousands of astronomers who scan the sky on a daily basis have not seen this," he said. [Believers In Mysterious Planet Nibiru Await Earth's End]

He added that there is zero possibility of a NASA cover-up. "Can you imagine thousands of astronomers who observe the skies on a daily basis keeping the same secret from the public for several years?"

As for solar flares, Yeomans explained that these do exist — in fact, two massive solar flares erupted just days ago, sending bursts of solar radiation into space — but they are part of the sun's normal 11-year cycle. Radiation from solar flares can damage orbiting satellites, but Earth's magnetosphere shields its inhabitants from the blasts, and the flares are not a health concern.

"Then we have planetary alignments," Yeomans said. Some doomsayers believe the other planets and the sun will align with the Earth in December and cause catastrophic tidal effects. "Well, first of all, there are no planetary alignments in December of 2012, and even if there were, there are no tidal effects on the Earth as a result. The only two bodies in the solar system that can affect the Earth's tidesare the moon, which is very close, and the sun, which is massive and also fairly close. But the other planets have a negligible effect on the Earth."

(Incidentally, it is perfectly normal for the sun and moon to align, bolstering each other's  gravitational pulls on Earth and generating higher-than-normal ocean tides. This happens twice each month.)

Addressing the claim that Earth's axes are going to shift on Dec. 21, 2012, he said: "The rotation axis can't shift because the orbit of the moon around the Earth stabilizes it and doesn't allow it to shift." He noted that the magnetic field does shift every half-million years or so, but "there's no evidence it's going to happen in December, and even if it were to be shifting, it takes thousands of years to do so. And even if it did shift, it's not going to cause a problem on the Earth apart from the fact that we're going to have to recalibrate our compasses." [What If Earth's Magnetic Poles Flip?]

Invoking the astronomer Carl Sagan's famous maxim, he said: "Extraordinary claims require extraordinary evidence. Since the beginning of time there have been literally hundreds of thousands of predictions for the end of the world, and we're still here."

Follow Natalie Wolchover on Twitter @nattyover. 

Follow Life's Little Mysteries on Twitter @llmysteries, then join us on Facebook.

Allikas:

http://www.mnn.com/lifestyle/arts-culture/stories/nasa-video-crushes-2012-mayan-apocalypse-myth


Veel NASAga seotud allikaid:
http://astrobiology2.arc.nasa.gov/ask-an-astrobiologist/intro/nibiru-and-doomsday-2012-questions-and-answers
http://www.mnn.com/earth-matters/climate-weather/stories/magnetic-north-shifting-by-40-miles-a-year-might-signal-pole-r

Jätkuvad magnettormid lubavad Eesti taevasse uusi virmalisi

Ööl vastu teisipäeva kell 01.15 jõudis Maa atmosfääri järjekordne Päikeselt tulnud laetud osakeste voog, mis põrkudes siin hapniku ja lämmastiku molekulidega võimaldas nautida värvidemängu põhjataevas, kirjutab Hiiumaa.ee.

Tekkinud virmalised õnnestus fotole püüda mitmel pealtnägijal, kes jagasid ülesvõtteid ka Postimehega.

Eriti intensiivsed olid virmalised Läänemaal. Samal ajal kadus nii Kärdlas, kui ka Saaremaal, Triigis EMT levi. Kas seesugune katkestus oli põhjustatud magnettotmist, on hetkel teadmata.

Aktiivne magnettorm kestab endiselt ja on ennustuste järgi muutumas lähipäevil erakordselt võimsaks. Virmaliste tõenäosust võib jooksvalt jälgida siit: https://twitter.com/Aurora_Alerts

Eestis on virmaliste tõenäosus suur, kui Kp tase on kõrgem kui 5.

http://www.ilmajaam.ee/1040550/jatkuvad-magnettormid-lubavad-eesti-taevasse-uusi-virmalisi/

Kell 01.15 jõudis Maa atmosfääri järjekordne Päikeselt tulnud laetud osakeste voog, mis põrkudes siin hapniku ja lämmastiku molekulidega võimaldas nautida värvidemängu põhjataevas. Foto: Kirsimetsa fotoblogi

Pildid: http://kirsimetsa.blogspot.com/

Hiiumaad lummanud magnettorm on muutumas väga võimsaks

http://eestielu.delfi.ee/eesti/hiiumaa/kardla/elu/fotod-hiiumaad-lummanud-magnettorm-on-muutumas-vaga-voimsaks.d?id=65261322

Nüüd on aga teada, et magnettorm on muutumas erakordselt võimsaks. Kindlasti ei ole tegemist vaid Hiiumaale omase nähtusega, aktiviseerumist on täheldatud kogu maailmas. Selle üheks ilminguks on ka virmaliste ilmnemine. 

Eile kadus magnettormi ajal nii Kärdlas, kui ka Saaremaal, Triigis EMT levi. EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul magnettorm siiani kuskil võrgule siiski mõju avaldanud ei ole.

„Uurisime, kuid ei leidnud infot ka ühegi võrgukatkestuse kohta neis piirkondades, anomaaliat ei paistnud. Kui oletada, et häire oli nii tugev, et mõjutas otseselt raadiosignaali tugijaamast mobiilini (st tugijaam oli töökorras, aga telefon levi ei leidnud), siis mõjuks see kõikidele mobiilioperaatoritele ühtemoodi ja ilmselt ei oleks see siis mõjutanud ainult neid üksikuid kohti, vaid oluliselt laiemat ala," selgitas Sepp.

Aktiivne magnettorm kestab endiselt ja on ennustuste järgi muutumas erakordselt võimsaks. Erinevad online graafikud on koos nähtavad siin: http://elar.lap.ee/aurora/.

Vaata Eestimaa virmaliste lehte Facebookis

Kui juhtud mõnes Eesti paigas virmalisi nägema, siis tee fotosid ja saada need ka meile. Aadressile rahvahaal@eestielu.ee või saatmisrakendust kasutades.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kommentaarid virmalistest:

-Kommentaar artiklis toodud Kp=5 kohta: sellise aktiivsustaseme juures läheb virmaliste vaatluspiir Eesti ja Soome vahelt. Üle Eesti nähtavate jaoks peaks Kp=7 ringis olema. Mida suurem Kp seda paremini vaadeldav ja seda kõrgemale helendus ulatub.

- Samuti olid virmalised näha Virumaal Haljala kandis, Idaveres: http://www.virumaateataja.ee/1039992/idaveres-sahvisid-virmalised/

- Tartus olid ka näha. Tanel Kingsido pilt: http://www.flickr.com/photos/tanel025/8184769471/, kus on paremal servas ka üks langev sabatäht näha.

- Remo Savisaare pilt: http://blog.moment.ee/2012/11/paikesetuul-solar-wind.html, vt. ka tema Fb lehte: https://www.facebook.com/pages/Remo-Savisaar-Photography/223887374311183

- Selgitavaid jooniseid nähtavuse kohta leiab näiteks siit: http://www.softservenews.com/Aurora.htm

- Jälgi magnettorme: http://keskkonnatervise.info/. PRAEGU on see GRAAFIKUS KÕIGI AEGADE PUNASEIM JA KÕRGEIM. Seega on olnud tugev päikeseplahvatus. 

- Magnettormi graafik on praegu kõrgel aga sealkandis on ta varemgi olnud. Viimane (sel kuul) kõige kõvem plahvatus oli X1 ja seegi mitte Maa suunal. Nii 2 ööpäeva tagasi oli üks M6 ja viimane 24h jooksul M1. Need kaks on enam-vähem siiapoole küll, esimene neist vast oligi praeguse tormi tekitajaks.

Muuseas, praeguse tormi tugevuse hinnang on "keskmine". Sellega ei juhtu veel midagi drastilist elektroonika ega elektrivõrguga.

Tõsi, äkilised ilma muutused ja magnettormid mõjuvad tervisele pahasti. Niigi kehva tervisega inimesed võivad vedru välja visata.

- Nõrgad virmalised paistavadki Eestis mustvalgetena, sest inimsilm pole piisavalt tundlik, et värve eristada. Näiteks punast on eriti raske näha. Samas võib fotoaparaat ilusti värvilise pildi teha.

- Väga ilusad fotod, ja mitte ainult virmalistest. Ilmselt oli/on keskmist sorti magnettorm. Hiiumaal olid lihtsalt virmalised näha. Mingit võimsat päikesepurset pole viimastel päevadel juhtunud. SPACE.com mainib alati, kui on tugevamad sündmused Päikesel. Laetud osakesed jõuavad Maa atmosfäärini tavaliselt paar päeva hiljem - nad liiguvad footonitest aeglasemalt.

Päikese aktiivsuse haripunkt peaks saabuma järgmise aasta kevadel. Hirmutati, et see akktiivsusperiood tuleb ebatavaliselt kõrge. Praegu küll miski sellele ei viita.

Mull endale meeldib see paik kõige rohkem, hea ülevaatlik: http://www.swpc.noaa.gov/alerts/index.html

Kuidas riigid valmistuvad pikkadeks elektrikatkestusteks

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – „See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme. “

Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem - alles 2010. juunis: „Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.“

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 

2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.

Avariireservelektrijaam (foto: Elering)

Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome? keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

" Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus - üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja.“

KaitseOmaTervist.ee lisab: 

Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike, ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee

Pisut lisalugemist:) http://www.nasa.gov/topics/earth/features/2012.html

Rämps-DNAd pole olemas?

Sadade uurijate töö paljastas neli miljonit geenilülitit.

2003. aastal avaldas Inimese Genoomi Projekt inimgenoomi DNA järjestuse. Tol ajal soovisid molekulaarbioloogid üles leida kõik geenid, mis sisaldavad valkude tootmiseks vajalikku infot. 

Pärast inimese genoomi järjestuse määramist selgus, et valguinfot kannab vaid kolm protsenti kõikidest geenidest.

Nüüd on selge, et ka ülejäänud osa DNAst on ülimalt vajalik. Suur osa sellest tegutseb geenilülititena, teatas konsortsium ENCODE (Encyclopedia of DNA Elements) sel nädalal.

USA riigi rahastatud konsortsiumi töös osales kokku 32 uurimisasutust Ameerikast, Euroopast ja Aasiast.

Andmeanalüüsi juhtis Inglismaal asuv Euroopa Bioinformaatikainstituut.

Sadade autorite hulgas on ka Inglismaal Cambridge'is Wellcome Trusti bioinformaatikainstituudis töötav eestlane Margus Lukk.

Kokku uuriti 147 rakutüüpi, et aru saada, milline on inimese DNA-järjestusse kuuluvate aluspaaride roll.

Uurimistöö tulemused hakkasid sel nädalal ilmuma ajakirjades Nature, Genome Biology ja Genome Research. Kokku ilmub 30 artiklit.

ENCODE suutis tõestada, et rämps-DNAks peetud järjestustes kihab pidev töö. Biokeemiliselt aktiivne on ligi 80 protsenti inimese genoomist.

Geenide töö reguleerimise masinavärk on osutunud ülimalt keeruliseks.

Mõned DNA aluspaarid on ankrukohtadeks, kuhu kinnituvad geenide aktiivsust mõjutavad valgud. Teistes sisalduva info põhjal toodetakse RNA, mis mõjutab geenide tööd.

RNAd peeti seni vahemolekuliks DNA ja valkude vahel, kuid sel on hoopis rohkem ülesandeid, näitasid ENCODE teadlased.

Kokku leidsid uurijad inimese DNAst ligi 4 miljonit erinevat geenilülitit. Need on kättesaadavad ENCODE kodulehelt.

Kas intelligentsemad inimesed on napsilembesemad?

Evolutsioonipsühholoogilise teooria järgi on inimese aju kõige paremini kohastunud eluga Aafrika savannis ehk nende tingimustega, milles arenes välja meie eellaste aju. Kõikide uuemate käitumismustritega harjumine on keerukas ja sellega tulevad toime vaid kõige nutikamad.

Võrdselt uuteks harjumusteks inimkonna ajaloos on nii kohvijoomine, suitsetamine kui narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, vahendab Novaator.ee.

Meie eellaste kokkupuude alkoholiga oli juhuslik. Esiisad võisid aeg-ajalt tutvust teha riknenud puuviljade tekitatud joobega. Sellise toidu alkoholisisaldus on madal ja jääb kõvasti alla destilleerimisel ja kääritamisel saadud jookidele.

Alkoholi tarvitamine purju jäämiseks on inimkonna ajalooga võrreldes üliuus nähtus. Evolutsioonilises mõttes uudne on ka see, et purju jäämiseks peab alkoholi jooma, mitte sööma käärinud puuvilju.

Intelligentsuse ja alkoholilembuse seost on näidanud kaks suurt USAs ja Suurbritannias tehtud kohortuuringut. Ülevaade nendest ilmus ajakirjas Review of General Psychology. Mõlemas uuringus testiti laste intelligentsust enne 16. eluaastat ja jälgiti nende tervist ning toimetulekut täiskasvanueas.

Lapseeas intelligentsed inimesed olid hilisemas elus alkoholilembesemad. Lapsed, kelle IQ oli teismeeas üle 125 palli, purjutasid täiskasvanuna keskmiselt korra kuus. Neil, kelle IQ oli lapsena 75 palli ringis, oli hilisemas elus korralikult purjus umbes korra aastas.

Hilisema elu alkoholilembust mõjutas vaid laste enda intelligentsus. Kodusel majanduslikul olukorral ega vanemate haridustasemel sellist mõju alkoholitarvitamisele polnud.

Sama Suurbritannia valimi põhjal on näidatud ka seda, et lapseea kõrge intelligentsus suurendab ohtu täiskasvanueas uimastite küüsi langemiseks. Sõltuvuse väljakujunemisel on kõrge IQ-ga inimestel sellest raske vabaneda.

Nad ei pruugi endale tunnistada oma sõltuvusprobleemi tõsidust. Sellised inimesed ei otsi abi, vaid üritavad viimase võimaluseni ise hakkama saada.

Hiinast ajalooliselt: veel 110 terrakotasõdurit ja püramiidid

Hiina arheoloogid on välja kaevanud veel 110 terrakotasõdurit.

Võimude sõnul on väljakaevamised Shaanxi provintsis Xi`an`is kestnud kolm aastat, edastab AFP.

Inimese suurused kujud on osa Hiina esimese keisri Qin Shi Huangiga koos maetud terrakotaarmeest. Need kujud pidid arvatavasti keisrit kaitsma teispoolsuses. Samas ei ole arheoloogid üksmeelel terrakotasõdurite täpse eesmärgi küsimuses ja saamisloos.

See keiser valitses Vana-Hiinas Qini riigis 246 - 221 eKr. Tollal, rohkem, kui kaks tuhat aastat tagasi nõudis terrakotasõdurite valmistamine hoomamatu ressursi. Lisaks on hämmastav see, et nende olemasolu unustati.

Arheoloogide kinnitusel on nüüd leitud kujud heas seisukorras ning neil on säilinud ka algupärast värvi, millega nad sajandeid tagasi värviti.

Lisaks terrakotasõduritele leiti ka hobusekujusid, tööriistu ja relvi.

Siiani on leitud juba üle 8000 terrakotasõduri, 130 sõjavankrit ja üle 700 terrakotahobuse.

Terrakotaarmee avastas üks Hiina farmer 1974. aastal, kui ta oli kaevu kaevamas.

Hiina terrakotaarmeed peetakse üheks maailma tähtsamaks arheoloogiliseks leiuks ning see on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Allikas: Elu24

Wikipedia common: Osa väljakaevatud sõjameestest

1947 aasta aerofoto Hiina püramiidist. Foto: Nexus New Times Magazine

Mõistatusi ja kultuurpärandit täis Hiina on olnud suletud riik juba aastasadu. See püssirohu ja paberi päritolumaa annab harva teada, kui on leitud midagi sensatsioonilist. Juba mitusada aastat on see Euraasia mandri idaosas paiknev ülisuur riik ajaloolastele ligipääsmatu ja suurel jaolt avastamata. Samas teatakse, et see ala peidab endas suurt ja iidset tsivilisatsiooni koos kultuuri ja teaduse ajalooga. Hiina on endiselt suletud riik koos oma mõistatustega, mis tihti suurelt jaolt ka kohalikele arusaamatuks jäävad. 

Jätame vast kõrvale kuulsa suure müüri, mis arusaadavalt täitis pikaajalist kaitsefunktsiooni barbarite vastu ja on siiski suhteliselt uus. Hiinlased kui müüri valmistajad on selle üle uhked ja seda loomulikult põhjusega. 

Keerulisem lugu on terrakota sõdalastega. Need 6000 ideaalses rivis ja täies relvis sõdalast, mis arheoloogide poolt avastati, on hiinlastele mõistatuseks. Kes ja mis otstarbel need tegi? Sellele pole täna ühest vastust. Lisan siia veel pisikese fakti, et tänaseks on neid terrakotalasi leitud juba 20 000.

Kuid müstilised terrakotalased ole veel kaugeltki suurim mõistatus. Üllatav on see, et Hiinast on leitud püramiide, mis on peaaegu identsed sarnaste ehitistega Egiptuses. Kasutada selliste suurte objektide puhul sõna „leidma” võib tunduda kohatu, kuid paraku just nii see on. Hiina on tekitanud oma suletuses olukorra, kus püramiidide kõrval elavad kohalikud võtavad seda igapäevast ja tavalist nähtust. Mittehiinlastele on see muidugi harjumatu ja uudne. Tõsi - hiina teadlased uurivad viimasel ajal neid gigantseid ehitisi, kuid on võtnud suhteliselt ettevaatliku hoiaku. Erinevalt Egiptuse püramiididest, ei kiputa siin nende ehitamise au iga hinna eest oma esivanematele omistama.

Tõe leidmise nimel ponnistused siiski jätkuvad. Seda tõendavad sateliidifotod, kus on näha kaevetööd ja teede tekkimine püramiidide ümbrusesse. Paraku on püramiididest endast ja võimalikest edusammudest nende uurimisel avalikkusele vähe infot tilkunud.

Esimest korda kuulis muu maailm selliste ehitiste asumisest Hiinas 1947 aastal, kui USA kolonel Maurice Sheenan pildistas sõjaväelennukilt Lääne-Hiinas uskumatult suurt megaliitehitist. Selle püramiidi küljed olid umbes 450 meetrit pikad ja kõrgus ca 300 meetrit. Hilisemad analüüsid kinnitasid mõõtmete paikapidavust. Oma värvi järgi nimetati see ehitis valgeks püramiidiks. Sileduse ja läikivuse tõttu pidas lendur seda ehitist esmalt isegi metallist objektiks. Seni suurimaks peetud Cheopsi püramiidi Egiptuses ületas antud ehitis välismõõtmetelt koguni rohkem kui kaks korda! 

See pole veel kõik. Sateliitfotod paljastavad Hiinast järjest uusi püramiide. Nüüdseks on leitud neid juba üle kuuekümne. Sarnaselt Egiptuses asetsevatega asuvad need kas üksikult või kompleksidena. üisaks suhteliste mõõtude kokkulangevusele asuvad püramiidide küljed samuti täpselt ilmakaarte suunas. Meenutagem, et ajaloolaste hinnangul ei oleks tollased ehitajad tohtinud kompassi tunda. 

Lisaks sellele kopeerivad vähemalt ühes kompleksis asuvad püramiidid oma asetusega täpselt Egiptuse kuulsaimate püramiidide asetust. Ehk siis langeb asetus maal kokku Orioni vöö tähtede asetusega. Sellest kokkulangevusest selle kauge tähevööga on Egiptuse püramiidide puhul palju räägitud. Nüüd, kus tuhandeid kilomeetreid eemal leiti sarnane eripära, tekivad õigustatud küsimused: Kes? Miks? Millal? Kuidas? Mis on nende gigantsete ehitiste sees? 

Sarnaselt egiptlastele on ka hiinlastel ajaloolisest mälust kustunud püramiidide saamise täpne lugu. Ühe legendi kohaselt saabus keiser taevast draakoni seljas ja ehitas püramiidid. Meenutagem, et ka egiptlaste vaaraod olid legendi järgi pärit taevast - seega esineb sama sarnasus ka siin. Isegi meie eestimaalaste eeposes saabus Kalev kotka seljas. Kas hakkab muutuma reaalsuseks see, et me ei ole siin maal esimene intelligentne tsivilisatsioon ja need püramiidid on säilinud meie tsivilisatsioonide eelkäijatelt? Või külastasid kunagi maad kauged külalised kosmosest, kes jätsid endast püramiidid ja mitmed muud mõistatused meeldetuletusena siia maha?

Heiki Liivat, 

Sahinad.ee 

Eelarvamusest

"Eelarvamused võivad säästa palju aega, sest võimaldavad luua arvamuse fakte kontrollimata." 

E. B. White USA kirjanik, 1899-1985

Kreosoodiga immutatud elektripostid on ohtlikud

Lihulasse pandi kreosoodiga immutatud elektripostid, kuigi neid pole soovitav paigaldada tiheasustatud kohtadesse.

Kreosoot on tervisele ohtlik eelkõige selles sisalduvate vähki tekitavate ühendite tõttu. „Euroopa Liidu määrus ei soovita neid tihedalt asustatud kohtadesse panna, aga ju nad nii kahjulikud ei ole, et need päris keelatud oleks,” ütles elektripostid paigaldada lasknud Imatra Elektri juhatuse liige Märt Jemmer. „Meie ümber on palju mürkaineid, kas või näiteks väliterrassides. Seda peab lihtsalt endale teadvustama.”

Läänemaale on kreosoodiga immutatud poste pandud 2009. aastast u 750. Kreosoodiga immutatakse poste, et suurendada nende vastupidavust. Kui enamasti asulates kasutatav talaniitpost peab vastu 20–30 aastat, siis kreosootpost 40–50 aastat.

„Lihulas kasutasime kreosootmaste erandkorras. Töö oli keerukas ja komplitseeritud,” ütles Jemmer.

Tema sõnul taheti postidele võimalikult pikka eluiga, sest nende küljes on paljude liinid — kaks Imatra Elektri kaablit, Lihula valla tänavavalgustus ja kaks telekommunikatsioonikaablit.


Mürgised ained

„See on fakt, et kreosoodis on mürgiseid aineid ja et elukeskkonda ei tohiks sellise immutusega poste paigaldada. Vaatamata sellele, et EL lubab, see päris õige ei ole,” ütles Rein Riska, Tallinna tehnikaülikooli keemia– ja materjaliteaduskonna polümeermaterjalide instituudi emeriitdotsent.

„Postide paigaldamine majade lähedale pole hea. Eriti ohtlik on, kui kreosoot satub pinnasesse, kus võib reostada põhjavett,” ütles Marina Trapido, Tallinna tehnikaülikooli keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli juhataja.

Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialisti Riina Lahne sõnul oleneb kreosoodi ohtlikkus mitmest nüansist. „Väga keerukas on öelda, kas ja mil määral aine hiljem puidust välja ilmub ja mis tagajärjed sellel olla võivad,” ütles ta.


Ohtlik värskel kujul

Lahme sõnul on üllatav, et inimesi pole teavitatud selliste postide kasutamisest tiheasustusalal. „Nahaga kokkupuutel võib ta tekitada ärritavaid reaktsioone, aga eks see sõltu inimese naha tundlikkusest,” lisas ta.

Märt Jemmeri sõnul on kreosoot elektripostidel kahjulik vaid värskel kujul. „Elektripostide paigaldamisel kasutatakse kaitseriietust, sest muidu võib tekkida nahale lööve. Sama on ju tihti ka paljude kodukeemia kaupadega, et aine on nahale sattudes kahjulik ja siis tuleb nahk kohe puhastada,” ütles Jemmer.

Elektriposte Lihulasse paigaldanud töömees rääkis, et kolleeg läks suvel palava ilmaga elektriposti vastu ja järgmisel päeval ilutses käel suur põletushaav. „Nagu oleks kuuma raua vastu läinud,” ütles ta.

„Kui suvel olin postide läheduses poolteist tundi, siis õhtul kodus silmad kohutavalt kipitasid,” lisas töömees. „Vanasti anti vähemalt piima, kui töötasid ohtlike ainete läheduses. Nüüd me siin teenime vähki sentide eest.”


Haiseb ja kõrvetab
Uutest postidest tungib ninna spetsiifiline lõhn.

„Tunnen seda jubedat haisu iga päev. Minul on kaks posti Aia tänaval,” rääkis Lihula elanik. „Kui akent kaua lahti hoida, siis on suu paks.”

Lihulas elav Rein Merila ei taha uskuda, et postid on kahjulikud. „Ma kipun arvama, et muidu poleks neid ju paigaldatud,” ütles ta.

„Kohalikke inimesi mõjutab eelkõige hais, aga kui palju on tegelikult lenduvaid ühendeid, mis inimese tervist mõjutavad — see tahab väga keerukaid uuringuid. Mina väldiksin nende kasutamist inimeste lähedal,” ütles emeriitdotsent Rein Reiska.


Euroopa Liit lubab

Imatra Elektri võrguteenuste juhi Kaupo Kuurbergi sõnul on selliseid poste paigaldatud Eestis 2009. aastast. „Kreosoodiga immutatud postide eluiga on 40–50 aastat. Nende utiliseerimine on hõlpsam kui vana tüüpi postidel, sest kreosootmaste võib põletada,” rääkis Kuurberg.

„Praegu on neid lubatud Euroopa Liidus toota ja turustada. Kui lubatakse, ju ta siis on inimestele talutav. Midagi põrandaalust me sinna pannud ei ole,” ütles Kuurberg. „Pigem on ta mõnevõrra ohtlik neile, kes paigaldavad. Sellepärast kaitseriietust kantaksegi. Lõhn kaob ka mõne aja pärast.”

Konkureeriv ettevõte Elektrilevi võttis mõned aastad tagasi vastu otsuse kreosootmaste linnades ja asulates mitte kasutada. „Linnades ei ole vajadust 40aastase elueaga postide järele. Liinid arenevad ja asendatakse enne posti eluea lõppemist maakaabelliiniga. Samuti on uued postid spetsiifilise lõhnaga, mis ei pruugi inimestele meeldida,” kommenteeris Elektrilevi võrgutehnika ja standardiseerimise sektori juhataja Raivo Rebane.

Kreosoodiga immutatud postide tulevik Eestis on küsimärgi all, sest kevadel täpsustab EL uuesti kasutusreegleid. 1. maist 2013 hakkavad ELis kehtima rangemad piirangud kreosoodi tööstuslikule kasutamisele.

Allikas: Lääne Elu

Konkursi “Eesti parim talu 2012” tulemused

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas välja konkursi “Eesti parim
talu 2012” tulemused. Selle üldvõitjaks osutus Pajumäe talu, mille peremees on Arvo Veidenberg.
Ühtlasi omistati talule tiitel aasta talu 2012.

Kokku esitati tänavu ETKLi maakonna­-organisatsioonide poolt konkursile 13 talu ja neid hinnati kolmes kategoorias.

Parim talu 2012

- Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa.

Tootmistalud

- I koht – Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa.
http://www.pajumae.ee/

- II koht – Arvo ja Aivi Kuutok, Takkasaare talu, Järvamaa.
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/kas-alustanud-pollumehel-oli-abi-kahest-kolhoosilehmast-ja-belarussist.d?id=64074841

- III koht – Lempo ja Endla Must, Peede talu, Võrumaa.
http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/63-viimased-uudised/4443-peede-talu-toeoekus-sai-vaariliselt-tunnustatud

Alternatiivset suunda arendavad talud

- I koht – Edgar Kolts ja Tiina Langus, Taarapõllu talu, Võrumaa.
http://www.taarapollu.ee/
https://www.facebook.com/pages/Taarap%C3%B5llu-Talu/240362475998805
http://www.eestimahe.ee/puu-ja-koeoegiviljatooted/taarapollu-talu

- II koht – Virgo ja Ljudmila Mihkelsoo, Viira talu, Valgamaa. http://www.remedyway.ee/Virgo_ja_Ljudmilla_Mihkelsoo

- III koht – Rainer ja Kristiina Karivere, Kuusiku talu, Raplamaa.
http://www.rantso.com/ ja https://www.facebook.com/pages/wwwrantsocom/113172748699431
http://www.infoportaal.ee/kataloog/1071-ulejoe-rantso-ou

Parimad noortalunikud

- I koht – Mihkel Maks, Männimetsa talu, Valgamaa.
http://www.valgamaalane.ee/923704/juhtkiri-hangu-veel-nurka-ei-visata/

- II koht – Ivo Eenpalu, Hellema talu, Harjumaa.
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=364&Itemid=168

- III koht – Vallo Asperk, Silla talu, Raplamaa.

ÜLEVAADE KONKURSIST

Põllumajandussaadusi tootvad talud

Eesti Parim Talu 2012 ja I koht tootmistalude arvestuses – Pajumäe talu, Viljandimaa

• Talu peremees: Arvo Veidenberg (72)
• Talu asukoht: Viljandimaa, Abja vald, Abja-Vanamõisa küla
• Tootmissuund: mahepiima tootmine, töötlemine ja turustamine
• Haritavat maad 390 ha, metsa 110 ha, 80 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 465 896 EUR
• Eesti esimene vabapidamislaut, mahetootmine, oma tootearendus

Vajadus sõnniku järele pani aluse tuntud talumeiereile

Pajumäe talu näitel võib ilmekalt selgitada, kuidas võib keeruline olukord ettevõtte arengule isegi kaasa aidata. Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. 1990. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Vanast lüpsimajast tehti piima töötlemise ruum, talumeierei, kus hakati jogurteid ja kohupiimakreeme valmistama. Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse. Sellest suurem osa on mahetoodang.

Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sügavallapanuga külmlaut valmis 1993. aastal. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida. Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.

II koht – Takkasaare talu, Järvamaa

• Talu peremees: Arvo Kuutok (58)
• Talu asukoht: Järvamaa, Türi vald, Karjaküla
• Tootmissuund: piimatootmine
• Haritavat maad 340 ha, metsa 28 ha, 100 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 340 045 EUR
• Tootmishooned on ehitatud oma pere tööjõuga, teravili läheb oma lehmade söödaks

Talupere teeb kõik tööd ära omal jõul 

Arvo Kuutok oli 1990. aastate lõpul esimene Baltimaade talupidaja, kes muretses lauta arvutiga lüpsiplatsi, innustades teisigi talupidajaid lüpsmist moderniseerima. Sajandivahetusel hakkas ta teiste seas silo eeliseid propageerima. Alates aastast 2002 on Kuutok aidanud praktikuna kaasa ELi piimakvoodi süsteemi rakendamisele. 2007. aastal valmis omal jõul ja pangalaenuta laut 200 loomale. Arvo Kuutok on oma kätega ehitanud ka uue talumaja ja abihooned. Kõik talutööd on aastaid tehtud vaid oma pere abiga. Perenaine Aivi lüpsab, pojad Alvar ja Argo aitavad põllutöödel. Tütar Anneli käis talumajandust õppimas Rootsi farmides ja on vanematel jõudumööda kodutalus abiks. Takkasaare talu on hea näide sellest, et talupidamise puhul on tootmise suuruse ja kasumlikkuse kõrval olulised ka elulaad, korras kodu ning puhas ja hooldatud looduskeskkond.

III koht – Peede talu, Võrumaa

• Talu peremees: Lempo Must (59)
• Talu asukoht: Võrumaa, Mõniste vald, Saru küla
• Tootmissuund: segatootmine (teravilja-, sea- ja veisekasvatus)
• Haritavat maad 385 ha, metsa 20 ha, 12 lüpsilehma, 300 siga, eelmise aasta käive – 227 221 EUR
• Riskide hajutamine mitmekesise ettevõtluse kaudu, oma kuivati, uus teaviljahoidla

Mitmekesine majandamine on hoidnud pere maal

Kohalikud inimesed Endla ja Lempo Must asusid talude taastamise ajal Peede tallu, sest otsisid kohta, kus omaette olla ja majandada. Vanast talust oli siis säilinud neli seina ja korsten. Praeguseks on taastatud elumaja ning rajatud hulk kõrval- ja abihooneid. Majanduslikult raskemad ajad on kannustanud pererahvast võtma kasutusele rohkem maad ja mitmekesistama loomakasvatust. Talus elab oma abikaasa ja nelja lapsega ka peretütar Tiiu.

Tagantjärele vaadates teeks pererahvas oma talu majandamisel nii mõndagi teisiti, kuid miski vägi ei ole sundinud neid talupidamisest loobuma. Lüpsilehmade arvu ei saa suurendada, sest karjamaad on vähe ja osa nendest on kevadeti veel all. Taimekasvatus on keskkonnasõbralik, vili läheb ennekõike oma sigadele, kes kompenseerivad väikese piimakarja tõttu saamata jäänud tulu. Sealihatoodang läheb Otepää Lihatööstus Edgarile. Peede talu oli üks esimesi Võrumaal, kuhu jõudis SAPARDi toetus.

Pererahvas võtab aktiivselt osa külaelu edendamisest, peremees kuulub vallavolikokku ja on osalenud agaralt taluliidu tegemistes.

Alternatiivset suunda arendavad talud

I koht – Taarapõllu talu, Võrumaa

• Talu peremees: Edgar Kolts (68)
• Talu asukoht: Võrumaa, Varstu vald, Kangsti küla
• Tootmissuund: põllumajandus- ja metsandussaaduste ümbertöötlemine ja väärindamine, istandused
• Haritavat maad 64 ha, metsa 36 ha, eelmise aasta käive – 500 000 EUR
• Unikaalne töötlemistsehh, tootearendus, mahetootmine

Marjadest saab peale mahla ka krõpsu

Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiinaga marjadest mahlu ja keediseid valmistama ennekõike seetõttu, et marjadest saadav tulu ei katnud toodangu omahindagi. Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus.

Talu ümber on 100 ha mahemaad, peremees on kaardistanud korjealasid ka metsades ja taotlenud nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, mahetootmise sertifikaadi.

Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatussüsteem. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu.

II koht – Viira talu, Valgamaa

• Talu peremees: Virgo Mihkelsoo (71)
• Talu asukoht: Valgamaa, Tõlliste vald, Supa küla
• Tootmissuund: tatra ja ravimtaimede kasvatamine, mesilaste pidamine ning oma toodangust produktide valmistamine
• Haritavat maad 33 ha, metsa 2 ha, eelmise aasta käive – 15 900 EUR
• Mahetootmine, tatramesi, teatmikud tervisest ja tervislikus toitumisest

Iga häda vastu on olemas retsept

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo tegelevad tatra, ravimtaimede ja mesindusega juba 20 aastat. 1993. aastast taastatakse peremehe vanaisa talu. Tatart kasvatatakse eelkõige tatramee saamiseks.   

Peremees on lõpetanud Peterburi Tehnikaülikooli ja on erialalt elektrofüüsik. Uzbekistanis sündinud perenaine on lõpetanud Tartu Ülikooli ja on erialalt on filoloog. Tema vanaema oli kogenud ravitseja, kes valmistas preparaate ravimtaimedest ja muust looduslikust toorainest. Ta käib regulaarselt tervendamisalastel täienduskoolitustel Sankt-Peterburis. Nimeta ükspuha mis pähe tulev tervisehäda ja Viira talu pererahval on tagataskust võtta ravimtaimede segu, mis selle puhul aitab.

Hiljuti valmis uus tootmishoone, milles saab preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada. Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, lisatud on ka retseptid.

III koht – Kuusiku talu, Raplamaa

• Talu perenaine: Kristiina Karivere (34)
• Talu asukoht: Raplamaa, Kohila vald, Mälivere küla
• Tegevussuund: loodusturism, vaba-aja veetmine
• Rohumaad 7 ha, metsa 7 ha, eelmise aasta käive – 7000 EUR
• Looduskaunis asukoht Keila jõe kaldal, puhas rikkumata loodus

Puhkus laagriplatsil ja kanuumatkad Keila jõel

Juba neljandat suve pakuvad Kristiina ja Rainer Karivere peremehe päritud talus Raplamaal linnainimestele puhkust ehedas looduses. Privaatses asukohas otse Keila jõe kaldal asub korralikult hooldatud laagriplats koos abirajatistega. Külalisteks on tavaliselt 8-12 inimeselised grupid, kohalikuks tõmbenumbriks erineva raskusastmega kanuumatkad Keila jõel. Peale kanuumatka või loodusradu ootab külastajaid leil haagissaunas. Kõik olemasolev on valmis saanud oma pere töö tulemusena ja ilma laenudeta. Tänu heale koostööle teiste kohalike ettevõtjatega suudetakse vajadusel pakkuda toitlustamist ja mitmekesist meelelahutust suuremalegi seltskonnale. Veidi eemal jõekäärus on pererahva kena ja heas korras elamine, kuhu on muuhulgas rajatud ka väike mustikaistandus.

Noortalunikud

I koht – Männimetsa talu, Valgamaa

• Talu peremees: Mihkel Maks (23)
• Talu asukoht: Valgamaa, Karula vald, Karula küla
• Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveised, teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 300 ha, metsa 10 ha, lüpsilehmi 27, lihaveiseid 20 eelmise aasta käive – 237 268 EUR
• Huvi tehnika vastu, põlvkondade järjepidevus, keskkonnasõbralik majandamine

Taluperemees ajast, kui heinapalli veeretada jaksas

1991. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema ja isa hakkasid Kagu-Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul selja taga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon. Kui puusepp, kelle nimi oli samuti Mihkel Maks, 1920. aastatel talu rajas, kuulus majapidamisele 18 ha maad. Nõukogude korra ajal, kui talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi. Kuni talu taastamiseni.

2009. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödel juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. 12-aastaselt sõitis ta traktoriga ja kündis põldu. Olgugi, et tallu on rajatud uus vabapidamisega laut ja aastane piimatoodang lehma kohta on tõusnud 8000 kg-ni, on lüpsikarja viimastel aastatel hoopis vähendatud ja šarolee tõupulli abil aretatakse lihakarja. Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on rohkem moodsa põllutehnikaga seotud. Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Kahepeale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Noor peremees ütleb, et ei kujuta enam ette, et palgatööle läheks. Tahab olla ikka iseenda peremees.

II koht – Hellema talu, Harjumaa

• Talu peremees: Ivo Eenpalu (31)
• Talu asukoht: Harjumaa, Raasiku vald, Aruküla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 436,9 ha, metsa 15 ha, eelmise aasta käive – 194 274 EUR
• Noortalunike eestvedaja, masinate ühiskasutus naabritega, ühine kuivatiprojekt

Noor talupidaja harib põldu kolmes vallas

Hellema talu noor peremees paistab silma nii hoolsa põllupidamise ja majandamise kui ühiskondliku tegevuse poolest. Koostöös naabertalunikega on soetatud vajalikku põllumajandustehnikat ja ostetud ühismajandi-aegne kuivati-ladu, mida eurotoetuse abil hoogsalt uuendatakse. Tehnika, eriti uue külviku, hankimist peab peremees ettevõtmise arengu juures eriti oluliseks.

Kolme valla – Raasiku, Jõelähtme ja Anija – territooriumile jäävad põllud on ilusad, taimekaitse korralikult tehtud ja saagilootus vähemalt 4-5 tonni piirides. Väetisena kasutatakse ka Talleggi kanaläga.

Peremees ja tema abikaasa Leen võtavad osa talupidajate ja noortalunike organisatsiooni tööst ning tutvustavad taluelu linnainimestele.

III koht - Silla talu, Raplamaa

 Talu peremees: Vallo Asperk (31)

• Talu asukoht: Raplamaa, Vigala vald, Vana-Vigala küla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 98 ha, eelmise aasta käive – 27 480 EUR
• Uus maaharimistehnika, kuivati
• 
  

Põhiliselt Tallinnas elav noormees on tegelenud taimekasvatusega kolm aastat. Koos isaga on renoveeritud kolhoosi-aegne kuivatikompleks ja soetatud vajalikku põllumajandustehnikat – külvik ja traktor. Kuna võimsust jääb üle, osutatakse teenust teistele talupidajatele. Edaspidi on kavas soetatada ka oma kombain.

Seni on olnud põllumajandus noorele peremehele transpordiäri kõrval sisukas hobitegevus, mida isaga koostöös viljeletakse. Iga aasta on hangitud juurde uut põllumaad, plaanis on tootmist laiendada ja palgata majapidamisse hea abiline.

Majapidamise juures on laut 20 lüpsilehmale, kuid piimahinna langus sundis isa omal ajal loomapidamist lõpetama. Peremehe sõnul ootab laut uut ideed. Kui teha, siis põhjalikult ja suurelt, sest investeerida tuleb niikuinii.

Eriauhinnad

Eesti maatõugu karja säilitajad – Palu talu, Harjumaa

Asukoht: Harjumaa, Nissi vald, Jaanika küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus

Jüri ja Maarja Simovart peavad talu alates 1989. aastast. Kuigi varem on tegeletud ka köögiviljade, marjade ja jõulukuuskede kasvatamisega, on jäänud talu põhitegevuseks piimakarja kasvatamine. Kokku on talus 27 lehma, nendest osa maakarja, osa musta-valgekirjud holsteini veised. Majapidamine on tunnistatud eliit-klassi tõufarmiks, talu on Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi liige. Oma maad on 40 ha ümber, nendel asuvad peamiselt karjamaad, poolesajalt hektarilt rendimaalt varutakse sööta. Aastane piimatoodang lehma kohta jääb vahemikku 7000−8000 kg, E-Piimale tarnitakse 400 kg piima päevas. Investeeringutoetuse abil on soetatud uus traktor.

Lihaveisekasvatuse edendaja – Kalju talu, Saaremaa

Asukoht: Saaremaa, Orissaare vald, Tumala küla

Tootmissuund: lihaveisekasvatus

Mahelihatootmisega tegelev Kalle Kuusk on olnud edukas nii lihaveisekarja aretamisel kui eurotoetuste kasutamisel oma majapidamise arendamiseks. Praeguseks on ta andnud ettevõtmise üle tütrele Annikale. Talupidamisega tegeleb mees 1990. aastast. 1996. aastal soetatud laut on ehitatud 1960. aastatel ja varasemalt tegeles pererahvas seal piimatootmisega. 2009. aastal lõpetati piimakarja pidamine ja mindi üle lihaveisekasvatusele. Nii lauda renoveerimiseks kui sõnnikuhoidla rajamiseks on kasutatud investeeringutoetusi. Lihakarjas on limusiini tõugu veised, praegu on loomi 100 ümber. Karjuste pikkus ulatub peremehe sõnul 8 km-ni. Aastas läheb müügiks 20 lehmikut ja sama palju pulle. Nendest osa suundub Türki.  Edaspidi on plaan teha uus külmlaut.

Mitmekülgse talutootmise edendaja – Vaariku talu, Valgamaa

Asukoht: Valgamaa, Sangaste vald, Vaalu küla

Tootmissuund: piima-, teravilja- ja rapsitootmine, lihaveisekasvatus

Varem raamatupidajana töötanud Maia Teder kolis koos abikaasa Peetri ja lastega tallu 1989. aastal. Kohe hangiti ka lüpsikari, alustati 8 lehmaga. Samuti hakati teravilja kasvatama ja sama tegevusega on plaan ka jätkata. Peremehe õlul on peamiselt põllutööd, pereneine keskendub loomakasvatusele. Praegu haritakse 250 ha maad minimeeritud mullaharimisega. Teraviljasaak on 4-5 tonnivahelt ha, raps 3 ümber. Olemas on oma kuivati ja tehnika jaoks on mahukas masinakuur. Loomade piimaand jääb 6500 kg ümber, ise tehakse rullsilo, loomad saavad lisaks ka kuivheina. Investeeringutoetuste abil on soetatud vajalik põlluharimistehnika.    

Nutikate lahenduste kasutajad – Lau Raja talu, Raplamaa

Asukoht: Raplamaa, Kehtna vald, Lau küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatus

Juba kaugelt jääb silma kogukas kaarhall, mis lähemal vaatlusel osutub laudaks. Perekond Muulmannid kohandasid soodsalt hangitud kaared väikese ümberehitusega lihaveiste uueks peavarjuks. Loovat mõtlemist ja olemasoleva oskuslikku ärakasutamist on talus näha mujalgi. Haritavat maad on veidi üle saja hektari, millele lisandub 70 ha metsa. Lüpsilehmi on talus praegu 45, keskmine väljalüps 8000 kg ümber. Noor- ja nuumloomi on kokku veidi üle 100. Suurt rõhku on pandud karjamaade eeskujulikule kvaliteedile. Põhiliselt oma vajaduse tarbeks ja riskide hajutamiseks on püsti pandud ka väike saekaater. Eelmisel aastal rekonstrueeriti täielikult vana talumaja, kuhu tänulikud lapsed tegid ema jaoks korraliku käsitöötoa. 


Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit