Milline veebileht köidab pilku?

Inimesed kasutavad internetti üha rohkem ning esimene pilk asutuse veebilehele võib oluliselt mõjutada nende arvamust.

Internetilehtede mõju inimesele huvitas ka Missouri tehnikaülikoolis töötavat Hong Shengi. Ta kasutas katsealustena oma ülikooli üliõpilastest vabatahtlikke ning palus neil vaadata 25 erineva USA ülikooli õigusteaduskondade kodulehti.
Juura valis Sheng seepärast, et seda eriala tehnikaülikoolis ei õpetata. Seetõttu puudus tudengitel võimalus võrrelda veebilehti enda koduülikooli omaga.

Sheng salvestas veebilehti vaatavate katsealuste silmade liikumist erilise tarkvara ning infrapunakaamera abil. Nii sai ta jälgida, mida tudengid vaatasid ning analüüsida, kui kaua aega neil selleks kulus. Uurija palus katsealustel hinnata ka vaadatud veebilehtede väljanägemist ja disaini.
Keskmisel kulutasid inimesed veebilehest ülevaate saamisele 2,6 sekundit ning alles siis keskendusid kindlale leheosale.
"Mida kauem katsealused lehekülge vaatasid, seda parema hinnangu nad sellele andsid. Kõige olulisem on hea esmamulje, see paneb inimesed süvenema," selgitas Sheng.
Katsealused kulutasid igale veebilehele keskmiselt 20 sekundit. Nad hindasid heaks kuueteistkümne kodulehekülje välimuse kahekümne viiest.

Silmade liikumist analüüsides tegi Sheng kindlaks, et inimeste tähelepanu tõmbavad seitse internetilehe piirkonda sellises järjekorras:

1. Asutuse logo
2. Peamenüü
3. Otsingukast
4. Lingid Facebooki ja Twitterisse
5. Pealehe foto
6. Lehekülje tekst
7. Lehe alumine osa

Erakordselt suur huvi sotsiaalmeedia vastu võib olla tudengite eripära, märkis Sheng tulemusi kommenteerides.

Kuigi uurimuse käigus ei jälgitud värvide kasutamist veebilehtede kujunduses, andsid katsealused tagasisidet, et see mõjutas nende esmamuljet. Värvilahendus peab olema ilus ja atraktiivne ning lubama teksti vaevata lugeda.
Ka pealehe pilt peab olema maitsekas ning hoolikalt valitud, märkis Sheng. Vastasel korral peletab see vaataja kohe eemale.

Uurija kasutas võrgulehtede asemel lehest tehtud pilte, et tulemusi oleks võimalik paremini analüüsida. Tavaelus mõjutab suhtumist netilehtedesse ka allalaadimise kiirus, hiire liikumine ning paljud teised tegurid.

Oluline on ka see, kui palju aega inimene saab kulutada ühele veebilehele. Shengi katsealused võisid ühte lehte vaadata nii kaua kui soovisid. Argielus hakkavad käitumist mõjutama ka ajalised piirangud.

Allikas: Novaator

Lääne maavalitsus korraldab väiketuulikute infoseminari

28. märtsil toimub väiketuulikute alane infoseminar, mille eesmärgiks on anda võimalikult lai ülevaade väiketuulikute planeerimisega seonduvast.

Tutvustatakse tuuleenergia klastri poolt koostamisel olevat väiketuulikute alast juhendmaterjali ning jagatakse väiketuuliku omamise praktilisi kogemusi.

Päev algab Linnamäel asuva väiketuuliku külastusega, millele järgnevad esitlused Lääne maavalitsuse saalis.

Infoseminar on avalik ja tasuta, seminari korraldab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond.

PÄEVAKAVA:
Kl 10 Väiketuuliku külastus Linnamäel (kohtumispaik Linnamäe lasteaia hoov) - Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ)
Kl 11 Seminar jätkub Lääne maavalitsuse saalis
Kl 11 Anti Tiik (Bakeri OÜ) – planeerimine, rajamine, finantseerimine
Kl 12 Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ) – väiketuuliku kasumlikkus (praktiline kogemus)
Kl 12.15 Kohvipaus (eelregistreerunutele)

Palume eelregistreerida 26. märtsini aadressil Liis.Moor@lmv.ee
Allikas: Läänlane.ee

Kaali meteoriidi lennujoone iga-aastased märgutuled

Tõenäoliselt ületas Kaali meteoriit ka Läänemaad
Allikad: LÄÄNLANE, Saarte Hääl

Lennu tuled 2009. aastal Velise kandis Vana-Läänemaal.
Foto: Ivar Soopan

Eesti vabariigi presidendi, kirjaniku, filmimehe ja diplomaadi Lennart Meri 83. sünniaastapäeval 29. märtsil süüdatakse Eestis mälestuslõkked. Seda tehakse tänavu juba seitsmendat aastat järjest neis paigus, kust oletatavalt lendas üle Kaali meteoriit.

Oma raamatus “Hõbevalgem” kirjeldab Lennart Meri Kaali kraatri tekkelugu. Meri versiooni järgi sisenenud Kaalis maha prantsatanud meteoriit Maa atmosfääri Ebavere mäe lähistel.
29. märtsi õhtul süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled külaplatsidel, linnustes või teistes väärilistes kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – oletataval Tarapita teekonnal ehk Suure Lennu kaarel või tuleteel.

Märgutulede süütamisest Velisel

Velise kultuuri ja hariduse selts Vana-Läänemaa kagusopist, nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke, seltse ja ühinguid osalema teisipäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritusel.
Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitulepaikades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas.

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Velise kandi rahvas teeb tuld seekord Aravereküla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.


Teemakohast teavet pakuvad Lennart Mere raamat “Hõbevalge” ja Marju Kõivupuu “101 Eesti pühapaika”, kus esimestena kirjas Ebavere mägi ja Kaali järv.

Märgutulede süütamise algatajaiks olid 2006. aasta kevadel Pandivere arenduse ja inkubatsioonikeskusest Aivar Niinemägi, Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.