Jõulutähe kodus kasvatamisel tehakse palju vigu. Kes tahab lillega askeldada pikemalt kui vaid pühade ajal, see peab kinni pidama mõnest reeglist.
Põhilisi vigu on kaks: vähene valgus, sest jõulutäht pannakse lauale keset tuba ja teda hoitakse liiga soojas.
Jõulutäht tahab palju valgust ja talle sobivaim temperatuur on 15–20 soojakraadi.
Lille tuleb kasta mõõdukalt ja seda teha kastmisnõus seisnud toasooja veega. Kindlasti tuleb hoolt kanda, et mullapall läbi ei kuivaks. Eriti hoolas tuleb olla väikeste jõulutähtede puhul.
Jõulutäht ei talu liigniiskust, tõmbetuult ega temperatuurikõikumisi. Halvasti mõjub näiteks koduelektroonika lähedus, mis töötades soojust kiirgab. Samal põhjusel ei maksa ka küünalt jõulutähe kõrvale kaunistuseks seada.
Kes endale jõulutähe ostab, ei pea seda kohe ümber istutama – kui on plaanis lille kasvatamisega ka pärast jõuluaega edasi jännata, võiks selle ümber istutada maikuus. Enne seda tuleks õitsemise lõpetanud lill tagasi lõigata ja hoida teda jahedas 10–15-kraadise temperatuuriga ruumis. Maikuus hakkab taim uuesti kasvama.
Lõikamisel peaks arvestama just teie soovitud kujuga. Kui soovite kasvatada väikese ühtlaselt tiheda põõsa, siis tuleks kõik külgharud 3-4 sm peale tagasi lõigata. Kui on soov suuremat põõsast kasvatada, siis piisab võrsetippude kärpimisest. Kärpimist jätkata kuni juulikuuni.
Kasvuperioodil tuleks taime väetada toalilleväetisega iga 2 nädala tagant. Lehtede värvuma hakkamise ajal tuleks väetisekogust poole võrra vähendada.
Selleks, et jõulutäht omanikku pühade puhul värviliste kõrglehtedega rõõmustaks, tuleks teda augusti lõpust või septembri algusest alates hakata poole ööpäeva kaupa pimedas hoidma. Nii, et 11-12 tundi ööpäevas on valge aeg ja 12-13 tundi pime aeg. See kutsub esile uute pungade tekke ja arenemise.
Jõulutäht on lühipäevataim ja värvuma hakkavad ülemised lehed pärast 8–10 nädalat pimendamist.
Pimendamise tarvis võib tõmmata mustast kilest koti sobivale raamile ja taime sellega katta – raam ei lase kotil lehtedele peale vajuda. Sellel ajal vajab taim vaid kuni 12 tundi päevavalgust. Pimendamise lõppedes paigutada taim taas valgesse kasvukohta.
Kauem püsivad tavaliselt need jõulutähed, mis on Eestis kasvatatud. Põhjus on lihtne – lilled on kasvanud karmimates tingimustes võrreldes Hollandi kasvuhoonetega. Seal ei esine ühtegi temperatuuri, valguse ega õhustatuse kõikumist ning taimed kasvavad justkui inkubaatoris. Kohalikud taimed kasvavad kauem ja teevad kasvuajal läbi mitmedki katsumused ning on seetõttu ka vastupidavamad.
Jõulutähe ostmisel soovitame vaadata õisikut, mis asub värviliste kõrglehtede vahel. Kollane õisik ei tohiks olla avanenud. Tavaliselt see enne jõule ei juhtugi. Ka ei tohiks lilled poes vee sees seista – niiskuses hoitud lille juurtele ei pääse õhk ligi ning need saavad kahjustada.
Mida suurem ja lopsakam jõulutäht on, seda lihtsam on kodus temaga toimetada.
Allikas: Multiflora
Wednesday, December 21, 2011
Huvitavaid fakte jõulutähe kohta
Jõulutäht on väga kapriisne taim, mis tekitab tihti küsimust, et miks sellist taime, mis kardab külma, tõmbetuult jne kasutatakse just jõulude aja, sellele me vastata ei oska, kuid pakume teile muid huvitavaid fakte jõulutähtedest.
• Jõulutähe kodumaa on Mehhiko.
• Nimi Euphorbia pulcherrima tähendab “väga kaunis”.
• Asteegid valmistasid jõulutähe kõrglehtedest punakat värvi.
• Tšiilis ja Peruus kutsutakse jõulutähte Andide krooniks.
• Taim kuulub piimalilleliste perekonda. Murdekohast eritub piimjat taimemehla.
• Jõulutähe mahl võib tundlikel inimestel tekitada kokkupuutel nahaga kerget ärritust
• Looduses on jõulutähed mitmeaastased õistaimed, kes kasvavad kuni 3 m kõrguseks.
• Arvatakse, et jõulutähe värvunud kõrglehed on õied. Tegelikult on need muundunud lehed.
• Jõulutähe väikesed kollakad õied on keset värvunud leherosetti.
• Jõulutähte on erinevates keeltes kutsutud vähi-lilleks ja leegi-leheks.
• Jõulutäht ei ole mürgine.
• Ohio Ülikoolis tehti katse, kus 20 kg-ne laps sõi 500 jõulutähe kõrglehte ning sai sellest kergemat sorti kõhuvalu.
• Jõulude eelsel perioodil moodustab jõulutähe müük 80% potilillede müügist.
• Oma ingliskeelse nime sai jõulutäht 1825.a. Joel Poinsetti (USA esimene suursaadik Mehhikos) järgi, kes taime USA-sse viis
• USA-s on 12. detsember rahvuslik jõulutähe päev (National Poinsettia Day).
• 80% USA-s müüdavast jõulutähest kasvab Paul Ecke Rantšos Kalifornias.
• 90% kõigist maailmas müüdavatest jõulutähtedest saab alguse Paul Ecke Rantšos.
• Saadaval on üle 100 jõulutähe sordi.
• USA-s on jõulutähe hulgimüügi käive 300 MUSD.
• 85 % ostjatest eelistab punast, 7 % valget ja 5 % roosat värvi.
• 80% jõulutähe ostjatest on naised.
• 80% jõulutähe ostjatest 40 aastased või vanemad.
• Jõulutäht on kõige paremini müüv potilill USA-s. 2006 aastal müüdi 80 miljonit taime.
• Jõuludeaegne müügiperiood kestab 6 nädalat.
• 19. saj. alguses kasvatati USA-s jõulutähte lõikelillena ja haljastustaimena
Allikas: Multiflora
• Jõulutähe kodumaa on Mehhiko.
• Nimi Euphorbia pulcherrima tähendab “väga kaunis”.
• Asteegid valmistasid jõulutähe kõrglehtedest punakat värvi.
• Tšiilis ja Peruus kutsutakse jõulutähte Andide krooniks.
• Taim kuulub piimalilleliste perekonda. Murdekohast eritub piimjat taimemehla.
• Jõulutähe mahl võib tundlikel inimestel tekitada kokkupuutel nahaga kerget ärritust
• Looduses on jõulutähed mitmeaastased õistaimed, kes kasvavad kuni 3 m kõrguseks.
• Arvatakse, et jõulutähe värvunud kõrglehed on õied. Tegelikult on need muundunud lehed.
• Jõulutähe väikesed kollakad õied on keset värvunud leherosetti.
• Jõulutähte on erinevates keeltes kutsutud vähi-lilleks ja leegi-leheks.
• Jõulutäht ei ole mürgine.
• Ohio Ülikoolis tehti katse, kus 20 kg-ne laps sõi 500 jõulutähe kõrglehte ning sai sellest kergemat sorti kõhuvalu.
• Jõulude eelsel perioodil moodustab jõulutähe müük 80% potilillede müügist.
• Oma ingliskeelse nime sai jõulutäht 1825.a. Joel Poinsetti (USA esimene suursaadik Mehhikos) järgi, kes taime USA-sse viis
• USA-s on 12. detsember rahvuslik jõulutähe päev (National Poinsettia Day).
• 80% USA-s müüdavast jõulutähest kasvab Paul Ecke Rantšos Kalifornias.
• 90% kõigist maailmas müüdavatest jõulutähtedest saab alguse Paul Ecke Rantšos.
• Saadaval on üle 100 jõulutähe sordi.
• USA-s on jõulutähe hulgimüügi käive 300 MUSD.
• 85 % ostjatest eelistab punast, 7 % valget ja 5 % roosat värvi.
• 80% jõulutähe ostjatest on naised.
• 80% jõulutähe ostjatest 40 aastased või vanemad.
• Jõulutäht on kõige paremini müüv potilill USA-s. 2006 aastal müüdi 80 miljonit taime.
• Jõuludeaegne müügiperiood kestab 6 nädalat.
• 19. saj. alguses kasvatati USA-s jõulutähte lõikelillena ja haljastustaimena
Allikas: Multiflora
Tuesday, December 13, 2011
Seks ja vägivald on ajaloolistel põhjustel põimunud
Lin ja Anderson oletavad, et ajus olevate seksi ja vägivallaga seotud närviahelate seotus võib aidata hiirtel nende territooriumile tungijale soost sõltumata asjakohaselt reageerida.
Nad väidavad, et seksi poolt aktiveeritud neuronid suruvad maha tungi tundmatu emase peal oma viha välja valada.
Harvardi ülikooli arstiteaduskonna neuroteadlase Clifford Saperi sõnul on loomadel vajadus kaitsta oma territooriumi isase sissetungija eest ja samas vajadus paarituda emaste sissetungijatega ning see on neil omamoodi aju närviahelatesse sisse ehitatud. Territooriumi kaitsmine on vajalik, et see oleks piisav järglaste toitmiseks.
Brasiilias asuva São Paulo ülikooli neuroteadlase Newton Canterase sõnul on ka inimestel tõenäoliselt samasugused närviahelad.
Hüpotalamuse ventromediaalse tuuma elektriga stimuleerimine on näidanud, et see on seotud kaitsekäitumisega, näiteks paanikahoogudega, ning see aju piirkond on tõenäoliselt seotud ka agressiivse käitumisega.
Hüpotalamus on üks aju vanemaid osi ning ka ahvidel on see aju piirkond seotud agressiivsusega.
Anderson arvas, et nende poolt avastatud aju talitlushäire võib esineda ka osadel seksuaalkurjategijatel, mistõttu ei suuda nad vägivaldseid ja seksuaalseid impulsse korralikult lahus hoida.
Allikas: Novaator, ajakirjas Nature avaldatud uuring
Nad väidavad, et seksi poolt aktiveeritud neuronid suruvad maha tungi tundmatu emase peal oma viha välja valada.
Harvardi ülikooli arstiteaduskonna neuroteadlase Clifford Saperi sõnul on loomadel vajadus kaitsta oma territooriumi isase sissetungija eest ja samas vajadus paarituda emaste sissetungijatega ning see on neil omamoodi aju närviahelatesse sisse ehitatud. Territooriumi kaitsmine on vajalik, et see oleks piisav järglaste toitmiseks.
Brasiilias asuva São Paulo ülikooli neuroteadlase Newton Canterase sõnul on ka inimestel tõenäoliselt samasugused närviahelad.
Hüpotalamuse ventromediaalse tuuma elektriga stimuleerimine on näidanud, et see on seotud kaitsekäitumisega, näiteks paanikahoogudega, ning see aju piirkond on tõenäoliselt seotud ka agressiivse käitumisega.
Hüpotalamus on üks aju vanemaid osi ning ka ahvidel on see aju piirkond seotud agressiivsusega.
Anderson arvas, et nende poolt avastatud aju talitlushäire võib esineda ka osadel seksuaalkurjategijatel, mistõttu ei suuda nad vägivaldseid ja seksuaalseid impulsse korralikult lahus hoida.
Allikas: Novaator, ajakirjas Nature avaldatud uuring
WiFi võib kahjustada spermat
Võrguvaba interneti tehnoloogia võib kahjustada meeste seemnerakke, näitas värske uuring.
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.
Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."
See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.
Allikas: Novaator
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.
Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."
See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.
Allikas: Novaator
Võrguvaba interneti tehnoloogia võib kahjustada meeste seemnerakke, näitas värske uuring.
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.
Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."
See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.
Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."
See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.
Sunday, November 27, 2011
Meenutusi Mardilaadalt
Mardilaat on ikka imeline paik. Seekord tundus kuidagi mõnusamalt kompaktsem kui muidu.
Kuna vahepeal oli suur kiirus peal, siis lisan oma lemmikute lingid nüüd:
Irina Kharatishvili - Irinal on hullult ilusad asjad!
S.t. ehtekunst:) Ehedad asjakesed iidse Gruusia ehtekunsti sugemetega.
Minul on tema tehtud sõrmus rubiini ja pärliga:)
Vaata Irina kunsti: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.308768892468486.84489.100000061348302&type=3
ja siin on rohkem: http://artgeorgia.web.officelive.com/Gallery.aspx
Ehtekunstnike Anne Roolahti ja Harvi Varkki hõbeehted: http://ehtedjavaalad.blogspot.com/
Etnopiltidega helkurmärgid
http://www.magicdesign.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=9&lang=et
Lemmik - saapasulased, lõikelauad, kuumaalused, kott-toolid, voodipesu jms. rahvusliku vungiga kodust vajalikku kraami: http://www.etno.ee/
Keiu Kullese ehted: http://keiuehted.blogspot.com/2009/02/filigraanehted.html
Liisel Leppiku portselanimaal ja selle tarvikud: 5520233, liisellepik@hot.ee
Merilin Lõiv ehted jm. http://www.misu.ee/et/
Misu poes toimub ehete meisterdamise õpituba. Hind ühele inimesele on 11.-EUR/175.-EEK Hinna sees on materjalid, väike suupiste ja mõnus olemine! Ettemaks ehteringi eest on 5.5 EUR
Urve Sikemäe klaasikoda Paliveres: http://www.ustuudio.ee/index.php?nodeID=122,1490
Meeldisid ka sepatööd, aga seekord ma ei võtnud sealt vallast ühtegi kontakti. Samas oli päris mõjuv käes hoida hiiglaslikku sepistatud ümbrikunuga:)
Lisan siia veel paar kontakti hoopis ühelt tantsijate ürituselt teemal
Pärlitest ja poolvääriskividest ehted:
www.gaura.ee
Ehted ja siid. rina.koroljova@gmail.com, 55646048 (Katja)
Kuna vahepeal oli suur kiirus peal, siis lisan oma lemmikute lingid nüüd:
Irina Kharatishvili - Irinal on hullult ilusad asjad!
S.t. ehtekunst:) Ehedad asjakesed iidse Gruusia ehtekunsti sugemetega.
Minul on tema tehtud sõrmus rubiini ja pärliga:)
Vaata Irina kunsti: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.308768892468486.84489.100000061348302&type=3
ja siin on rohkem: http://artgeorgia.web.officelive.com/Gallery.aspx
Ehtekunstnike Anne Roolahti ja Harvi Varkki hõbeehted: http://ehtedjavaalad.blogspot.com/
Etnopiltidega helkurmärgid
http://www.magicdesign.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=9&lang=et
Lemmik - saapasulased, lõikelauad, kuumaalused, kott-toolid, voodipesu jms. rahvusliku vungiga kodust vajalikku kraami: http://www.etno.ee/
Keiu Kullese ehted: http://keiuehted.blogspot.com/2009/02/filigraanehted.html
Liisel Leppiku portselanimaal ja selle tarvikud: 5520233, liisellepik@hot.ee
Merilin Lõiv ehted jm. http://www.misu.ee/et/
Misu poes toimub ehete meisterdamise õpituba. Hind ühele inimesele on 11.-EUR/175.-EEK Hinna sees on materjalid, väike suupiste ja mõnus olemine! Ettemaks ehteringi eest on 5.5 EUR
Urve Sikemäe klaasikoda Paliveres: http://www.ustuudio.ee/index.php?nodeID=122,1490
Meeldisid ka sepatööd, aga seekord ma ei võtnud sealt vallast ühtegi kontakti. Samas oli päris mõjuv käes hoida hiiglaslikku sepistatud ümbrikunuga:)
Lisan siia veel paar kontakti hoopis ühelt tantsijate ürituselt teemal
Pärlitest ja poolvääriskividest ehted:
www.gaura.ee
Ehted ja siid. rina.koroljova@gmail.com, 55646048 (Katja)
Saturday, November 26, 2011
Alkoholism võib olla pärilik:
tuvastati sõltuvust soodustav geen.
Teadlased on väitnud, et soodumus alkohoolikuks kujuneda on mõnedele inimestele sündides kaasa antud. Probleemsete alkoholipruukijate ajulaineid analüüsinud uurijad on avastanud geeni, mis võib olla seotud alkoholi patoloogilise liigtarvitamisega. Inimeste ajusid järjestikuste ülesannete lahendamise ajal skänninud uurijad avastasid mustrid, mis on suurema sõltuvusriskiga inimeste juures tavalised. Tuli välja, et probleemsete alkoholipruukijate laste ajuaktiivsuse mustrid on samasugused, mis tähendab, et neil on tõenäoliselt sama suur risk kujuneda alkohoolikuteks. Texase biomeditsiiniuuringute instituudi töörühm tegi katseid 1064 USA elanikuga, kelle suguvõsades oli liigjoomist esinenud mitme põlvkonna vältel, vahendab The Daily Mail.
Pärast „ajulaine-kaja“ tuvastamist leidsid nad tugeva seose joomise ja serotoniini-retseptorgeeni HTR7 vahel. Serotoniin mõjutab meeleolu ja und; enamiku antidepressantide toime rajaneb selle neurotransmitteri reguleerimisel.
Uurijad ütlesid, et on tõenäoline, et mõnedel inimestel on geneetika tõttu suurem tõenäosus alkohoolikuks muutuda. Siiski rõhutasid teadlased seejuures, et avanev pilt on väga komplitseeritud ning et tuvastatud geen ei pruugi olla lõplik süüdlane. Geneetik Laura Almasy kommenteeris: „On neid, kellele mõte, et sõltuvuskäitumisel võib olla geneetiline komponent, ei meeldi. Siiski teame, et sõltuvusriski kujunemisel on bioloogilisi tegureid, millest mõned on seotud organismis aset leidva alkoholi ainevahetuse iseärasustega. Mõned sellistest teguritest seonduvad erinevustega inimeste ajudes, mis muudavad nad sõltuvustele vähem või rohkem vastuvõtlikuks, ja me usume, et suurema ja väiksema riskiga inimeste ajulainete mustrites avastatud erinevus peegeldab selle aluseks olevat bioloogilist erinevust, mis teeb mõned inimesed teistest rohkem vastuvõtlikuks.“
Biomeditsiiniuuringute instituudi uudiskirjas juba ilmunud uurimuse tulemused avaldatakse ka ajakirjas American Journal of Medical Genetics.
Dr Almasy lisas, et alkoholismi ja geneetika seoste küsimus on komplitseeritud ning et serotoniiniretseptorile keskendumine ei pruugi sellele lõplikku lahendust tuua.
Teadlased on väitnud, et soodumus alkohoolikuks kujuneda on mõnedele inimestele sündides kaasa antud. Probleemsete alkoholipruukijate ajulaineid analüüsinud uurijad on avastanud geeni, mis võib olla seotud alkoholi patoloogilise liigtarvitamisega. Inimeste ajusid järjestikuste ülesannete lahendamise ajal skänninud uurijad avastasid mustrid, mis on suurema sõltuvusriskiga inimeste juures tavalised. Tuli välja, et probleemsete alkoholipruukijate laste ajuaktiivsuse mustrid on samasugused, mis tähendab, et neil on tõenäoliselt sama suur risk kujuneda alkohoolikuteks. Texase biomeditsiiniuuringute instituudi töörühm tegi katseid 1064 USA elanikuga, kelle suguvõsades oli liigjoomist esinenud mitme põlvkonna vältel, vahendab The Daily Mail.
Pärast „ajulaine-kaja“ tuvastamist leidsid nad tugeva seose joomise ja serotoniini-retseptorgeeni HTR7 vahel. Serotoniin mõjutab meeleolu ja und; enamiku antidepressantide toime rajaneb selle neurotransmitteri reguleerimisel.
Uurijad ütlesid, et on tõenäoline, et mõnedel inimestel on geneetika tõttu suurem tõenäosus alkohoolikuks muutuda. Siiski rõhutasid teadlased seejuures, et avanev pilt on väga komplitseeritud ning et tuvastatud geen ei pruugi olla lõplik süüdlane. Geneetik Laura Almasy kommenteeris: „On neid, kellele mõte, et sõltuvuskäitumisel võib olla geneetiline komponent, ei meeldi. Siiski teame, et sõltuvusriski kujunemisel on bioloogilisi tegureid, millest mõned on seotud organismis aset leidva alkoholi ainevahetuse iseärasustega. Mõned sellistest teguritest seonduvad erinevustega inimeste ajudes, mis muudavad nad sõltuvustele vähem või rohkem vastuvõtlikuks, ja me usume, et suurema ja väiksema riskiga inimeste ajulainete mustrites avastatud erinevus peegeldab selle aluseks olevat bioloogilist erinevust, mis teeb mõned inimesed teistest rohkem vastuvõtlikuks.“
Biomeditsiiniuuringute instituudi uudiskirjas juba ilmunud uurimuse tulemused avaldatakse ka ajakirjas American Journal of Medical Genetics.
Dr Almasy lisas, et alkoholismi ja geneetika seoste küsimus on komplitseeritud ning et serotoniiniretseptorile keskendumine ei pruugi sellele lõplikku lahendust tuua.
Saturday, November 5, 2011
Sügis ja rännud
Ma muidu ei jaga eriti oma tegemisi, aga seekord tuleb erand. Vist inspireerib mind Tõnu, kes saadab oma sõpradele kuupäevikut oma tegemistest. Mina saadan siis sügisest:) Sügis meeldib mulle! Niipea kui algas, kõndis mulle vastu terve rida vanu ja uusi kohtumisi ning rännakuid.
Esiteks alustas tööd meie stuudio, mille uksest astus sisse Kristi koos Lõuna-Aafrikast Eestisse rännanud NIA-ga, mis on loomult midagi hämmastavat:) Seejärel lendasid külmetamisest/hirmust/vihastamisest tekkinud seljavalu tõttu kõik plaanid vastu taevast ning nii sattusin Moskva konverentsi asemel ülitihedasse Eestimaisesse nädalalõppu, mis oli samal ajal täis välismaad:) Pea meeles: ei ole halba heata ja igas halvas on peidus hea tarkusetera!
Kuna just siis otsustas seljavalu järele anda, sain osa meie Jungi seltsi koolitusest, kus Maggie ja Geraldine kõnelesid, kas ja kuidas inimesi teraapiasse vastu võtta ning kes sellest sugugi abi ei saa. Oli nii hea neid näha ning seltsikaaslastega koos olla, õhtusöögist rääkimata. Laupäeva õhtul sain osa araabiahuviliste Kairo Night´ist, mis oli korraldatud Sandra Voki Oxfordi Ülikooli astumise toetuseks. Aitäh Rutile ja Pillele kutsumast! Nii südantsoojendav oli näha üle hulga aja meie stuudiolasi Ailit ja Killi. Killi lauas tutvusin Aladiniga ja kohe järgmisel päeval sain temalt araabia laulu eratunni, mis oli väga inspireeriv.
Järgmisel nädalal sain osa Tuva śamaanilaulu tehnikatest ja kohtusin enda rõõmsaks üllatuseks Monikaga ayurveda marma kursuselt ning mu kohanaaber oli muusik Aleksander Sünter, keda kuulates tehnikad palju libedamalt kätte tulid. Kuuldavasti tuleb dr.Vladislav Maternitsky peagi veel Eestisse.
Siis viis elu mind üle pikkade aastate kokku oma vana hea seljatervendusingli Tiiduga:) Sain tõhusat abi valu vastu mõne päevaga. Tänu temale ja heale sõbrale Kadile, kes mu eest joogatunde andis, sain käia reisimas ja pikal koolitusel. Tänan-tänan, südamest!
Ka paistis loodustoodete tulupäike mu pääle, sellega läks hästi ja mind kutsuti koos Fohow´ inimestega Kreetale ja Santorinile reisima. Sain üle pika aja mägedesse rändama; meri ja soe olid ka. Kuna sain aga reisikaaslaselt viiruse, siis kogesin ühtlasi oma nahal Fohow toodete kiirmõju. Seni polnud ilmselt nedne järele nii suurt tarvidust olnud, v.a. Linchzhi tabletid ja Liuwei tee ajutegevuse edendamiseks ning Sanqing eliksiir ja Gaoquian tabletid seedimise korrastamiseks. Nefriitide ja magentitega vööd muidugi ka. Väärt kogemus, sest ma poleks iial tulnud selle peale, et korditsepsi-mündi-hambapastat näiteks ninasõõrmesse panna. Aga hingamine vabanes kohe. Noh ja lisaks ravis seal palju muid asju – aniooniriba võttis öö jooksul ära kurgukäheduse ja avas köha, rääkimata tõhusatest eliksiiridest. Siinkohal meenutan sooja südamega kõiki meie minigrupi häid reisikaaslasi ja eraldi Helvet ja Lehot, kes seda kõike nii suurepäraselt korraldasid.
Siis käisin EGAS grupitöö konverentsil, kus nägin üle aastate oma grupianalüüsi õpetajat Erna Petkutet ning vanu grupikaaslasi. Oleksin kui kohtunud ühe osaga endast.
Ja siis järgnes kõige parem - Michel Angot pikk Abhinavagupta Tantraloka kursus. Tegu on vaimse tantrajoogaga ja Michel on õpetajana nii hüva, kuna temas on ühendunud harv kooslus - maailmas tuntud sanskritoloog, pikaajaline meditatsionipraktik ning suurepärane hääl retsitatsioonideks. Uurisime põhjalikult läbi isiklikku mantrat puudutavad tekstitõlked ja meenutasime mullust universaalse mantra tehnikat. Micheli´ kursuse mõju oli seekord minu jaoks eriti õnnis ja hää, sisemine laul kestis mitu päeva ning kuuldavasti olevat sellest ka ümberkaudsed osa saanud:) Olen hästi tänulik nii Micheli´le, korraldaja Lilianile, imelisele paigale Pirita kloostris, headele kursakaaslastele ja kõrgemale väele, kes sellist imelist asja meieni toob. Selles on hea vägi ja see meetod on võimas. Selles on kõik vajalik olemas.
Hoidku see hüva vägi kõike me ümber!
Esiteks alustas tööd meie stuudio, mille uksest astus sisse Kristi koos Lõuna-Aafrikast Eestisse rännanud NIA-ga, mis on loomult midagi hämmastavat:) Seejärel lendasid külmetamisest/hirmust/vihastamisest tekkinud seljavalu tõttu kõik plaanid vastu taevast ning nii sattusin Moskva konverentsi asemel ülitihedasse Eestimaisesse nädalalõppu, mis oli samal ajal täis välismaad:) Pea meeles: ei ole halba heata ja igas halvas on peidus hea tarkusetera!
Kuna just siis otsustas seljavalu järele anda, sain osa meie Jungi seltsi koolitusest, kus Maggie ja Geraldine kõnelesid, kas ja kuidas inimesi teraapiasse vastu võtta ning kes sellest sugugi abi ei saa. Oli nii hea neid näha ning seltsikaaslastega koos olla, õhtusöögist rääkimata. Laupäeva õhtul sain osa araabiahuviliste Kairo Night´ist, mis oli korraldatud Sandra Voki Oxfordi Ülikooli astumise toetuseks. Aitäh Rutile ja Pillele kutsumast! Nii südantsoojendav oli näha üle hulga aja meie stuudiolasi Ailit ja Killi. Killi lauas tutvusin Aladiniga ja kohe järgmisel päeval sain temalt araabia laulu eratunni, mis oli väga inspireeriv.
Järgmisel nädalal sain osa Tuva śamaanilaulu tehnikatest ja kohtusin enda rõõmsaks üllatuseks Monikaga ayurveda marma kursuselt ning mu kohanaaber oli muusik Aleksander Sünter, keda kuulates tehnikad palju libedamalt kätte tulid. Kuuldavasti tuleb dr.Vladislav Maternitsky peagi veel Eestisse.
Siis viis elu mind üle pikkade aastate kokku oma vana hea seljatervendusingli Tiiduga:) Sain tõhusat abi valu vastu mõne päevaga. Tänu temale ja heale sõbrale Kadile, kes mu eest joogatunde andis, sain käia reisimas ja pikal koolitusel. Tänan-tänan, südamest!
Ka paistis loodustoodete tulupäike mu pääle, sellega läks hästi ja mind kutsuti koos Fohow´ inimestega Kreetale ja Santorinile reisima. Sain üle pika aja mägedesse rändama; meri ja soe olid ka. Kuna sain aga reisikaaslaselt viiruse, siis kogesin ühtlasi oma nahal Fohow toodete kiirmõju. Seni polnud ilmselt nedne järele nii suurt tarvidust olnud, v.a. Linchzhi tabletid ja Liuwei tee ajutegevuse edendamiseks ning Sanqing eliksiir ja Gaoquian tabletid seedimise korrastamiseks. Nefriitide ja magentitega vööd muidugi ka. Väärt kogemus, sest ma poleks iial tulnud selle peale, et korditsepsi-mündi-hambapastat näiteks ninasõõrmesse panna. Aga hingamine vabanes kohe. Noh ja lisaks ravis seal palju muid asju – aniooniriba võttis öö jooksul ära kurgukäheduse ja avas köha, rääkimata tõhusatest eliksiiridest. Siinkohal meenutan sooja südamega kõiki meie minigrupi häid reisikaaslasi ja eraldi Helvet ja Lehot, kes seda kõike nii suurepäraselt korraldasid.
Siis käisin EGAS grupitöö konverentsil, kus nägin üle aastate oma grupianalüüsi õpetajat Erna Petkutet ning vanu grupikaaslasi. Oleksin kui kohtunud ühe osaga endast.
Ja siis järgnes kõige parem - Michel Angot pikk Abhinavagupta Tantraloka kursus. Tegu on vaimse tantrajoogaga ja Michel on õpetajana nii hüva, kuna temas on ühendunud harv kooslus - maailmas tuntud sanskritoloog, pikaajaline meditatsionipraktik ning suurepärane hääl retsitatsioonideks. Uurisime põhjalikult läbi isiklikku mantrat puudutavad tekstitõlked ja meenutasime mullust universaalse mantra tehnikat. Micheli´ kursuse mõju oli seekord minu jaoks eriti õnnis ja hää, sisemine laul kestis mitu päeva ning kuuldavasti olevat sellest ka ümberkaudsed osa saanud:) Olen hästi tänulik nii Micheli´le, korraldaja Lilianile, imelisele paigale Pirita kloostris, headele kursakaaslastele ja kõrgemale väele, kes sellist imelist asja meieni toob. Selles on hea vägi ja see meetod on võimas. Selles on kõik vajalik olemas.
Hoidku see hüva vägi kõike me ümber!
Friday, November 4, 2011
Lapsed mõistavad teiste inimeste mõttekäiku juba imikueas
Missouri ülikooli teadlased väidavad, et beebid suudavad juba enne verbaalse kõne arengut ehk 10 kuu vanuselt mõista teiste inimeste mõttetegevust (pigem emotsionaalset energiavälja, mille täiskasvanud välise müra ja oma mõttetegevuse alla maha matavad).
Uurimuses vaadeldi imikute reaktsioone, kui näitleja demonstreeris oma eelistust vaateväljas olevate teatud objektide vastu, vahendab teadus.err.ee.
Beebid vaatasid kauem stseeni, kui näitleja mingil põhjusel muutis oma eelistust ning uurimust juhtinud professor Yyan Luo sõnul tundus, et beebid kasutavad nähtavat informatsiooni teiste inimeste käitumise tõlgendamiseks.
Nähtus ilmnes näiteks siis, kui näitleja ei näinud eelistatud objekti eemaldamist või lisamist ja muutis hiljem oma valikut muutusest lähtudes . Lapsed tundusid mõistvat, et näitleja käitub vastavalt sellele, mida ta näeb või ei näe.
Uurimuses vaadeldi imikute reaktsioone, kui näitleja demonstreeris oma eelistust vaateväljas olevate teatud objektide vastu, vahendab teadus.err.ee.
Beebid vaatasid kauem stseeni, kui näitleja mingil põhjusel muutis oma eelistust ning uurimust juhtinud professor Yyan Luo sõnul tundus, et beebid kasutavad nähtavat informatsiooni teiste inimeste käitumise tõlgendamiseks.
Nähtus ilmnes näiteks siis, kui näitleja ei näinud eelistatud objekti eemaldamist või lisamist ja muutis hiljem oma valikut muutusest lähtudes . Lapsed tundusid mõistvat, et näitleja käitub vastavalt sellele, mida ta näeb või ei näe.
Wednesday, November 2, 2011
Täna on hingedepäev - surnute mälestamise püha
Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana.
Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse.
Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
Hingedeaeg on olnud sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal oli keelatud mürategemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.
Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad (nagu tänagi:)
http://www.kylauudis.ee
Lisan kadripäevajärgselt:
Viimasel ajal on kadrid ja mardid omavahel üsna sassi läinud, päevadest kõnelemata... Kõik jooksevad läbisegi, no põhiliselt ikka lapsed ning osa neist hakkas sellega ikka hulk päev varem pihta:)
Sain rahvakalendrit uurides teada, et kadripäev oli seotud karjaõnne küsimise ja hingede taassaabumisega. Kadrisandid riietusid seepärast heledasse. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Mu vanaema rääkis, et kadrit jooksevad ainult tüdrukud, mitte poisid. No vähemast peavad kõik olema heledas riides, naiseks maskeeritud, põsed ja suu punaseks värvitud.
Mardisantideks aga käisid hoopis noored mehed ja see oli viljakuse saamiseks, samuti nn. meheseisusse astumise initsiatsiooniks. Ühtlasi tuli sel päeval mõistatada. Mardipäevaks tulid hinged koju, see päev lõpetas hingedeaja.
Marti jooksid jällegi ainult noormehed või hilisemal ajal ka meheks riietunud tüdrukud. Nägu määriti tahmaga ja riided olid tumedad. Sellisena olla asi toiminud veel eelmise sajandi alguses.
Tore ja lõbus riitus igatahes. Sellest asjast midagi teadmata mäletan, et meiegi käisime keskkooliaastatel marti jooksmas.
Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
Hingedeaeg on olnud sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal oli keelatud mürategemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.
Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad (nagu tänagi:)
http://www.kylauudis.ee
Lisan kadripäevajärgselt:
Viimasel ajal on kadrid ja mardid omavahel üsna sassi läinud, päevadest kõnelemata... Kõik jooksevad läbisegi, no põhiliselt ikka lapsed ning osa neist hakkas sellega ikka hulk päev varem pihta:)
Sain rahvakalendrit uurides teada, et kadripäev oli seotud karjaõnne küsimise ja hingede taassaabumisega. Kadrisandid riietusid seepärast heledasse. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Mu vanaema rääkis, et kadrit jooksevad ainult tüdrukud, mitte poisid. No vähemast peavad kõik olema heledas riides, naiseks maskeeritud, põsed ja suu punaseks värvitud.
Mardisantideks aga käisid hoopis noored mehed ja see oli viljakuse saamiseks, samuti nn. meheseisusse astumise initsiatsiooniks. Ühtlasi tuli sel päeval mõistatada. Mardipäevaks tulid hinged koju, see päev lõpetas hingedeaja.
Marti jooksid jällegi ainult noormehed või hilisemal ajal ka meheks riietunud tüdrukud. Nägu määriti tahmaga ja riided olid tumedad. Sellisena olla asi toiminud veel eelmise sajandi alguses.
Tore ja lõbus riitus igatahes. Sellest asjast midagi teadmata mäletan, et meiegi käisime keskkooliaastatel marti jooksmas.
Tuesday, June 14, 2011
Pavlovi refleks töötab ka meeskonna juhtimisel
Pavlovi refleksi tuleb meeles pidada ka meeskonna innovaatilisuse juhtimisel soovitab Harward Business Review's Ron Ashkenas.
Ta tuletab meelde rottidega tehtud katseid, kus «head» käitumist autasustati maiustusega ja «halba» karistati elektrilöögiga, mille tulemisel õppisid rotid «õige» käitumise kiirelt ära. Kui aga käitumisele järgnev oli juhusliku valiku alusel kas maiustus või elektrilöök, otsustasid rotid valida kõige turvalisema tee - üldse mitte tegutseda.
Ashkenas leiab, et viimati kirjeldatuga sarnaselt käituvad ka juhid kui ootavad töötajatelt uusi ja loovaid ideid, aga tahavad ise kontrollida kulusid ning olla igal sammul kasumlikud. Sellest tulenevalt muutuvad uutele ideedele järgnevad reaktsioonid ja hinnangud töötajate jaoks sama segaseks kui suhkru või elektrilöögi saamine rottidele ja ka tulemus on sama - töötajad loobuvad.
Ashkenas annab kolm soovitust:
Hinnake hetkeolukorda.Olge objektiivsed ja selgitage välja kas ja kui palju töötajad täna riske väldivad. Kui tuvastate vältimise, siis rääkige sellest avatult ja proovide koos lahendusi leida.
Looge enesekindluse taastamiseks võimalused turvalisteks ideede jagamiseks.Võimalik on luua ideede jagamise keskkond, viia läbi ajurünnakuid, kus juhtkond ei osale jmt.
Katsetage. Selle eelduseks on, et teie inimesed ka usuvad, et eksimine on aktsepteeritav. Muidugi ei pea nüüd tormama vigu tegema - eksimine on vastuvõetav senikaua kui need ei kordu ning kuni veast midagi õpitakse.
Allikas: juhtimine.ee
Ta tuletab meelde rottidega tehtud katseid, kus «head» käitumist autasustati maiustusega ja «halba» karistati elektrilöögiga, mille tulemisel õppisid rotid «õige» käitumise kiirelt ära. Kui aga käitumisele järgnev oli juhusliku valiku alusel kas maiustus või elektrilöök, otsustasid rotid valida kõige turvalisema tee - üldse mitte tegutseda.
Ashkenas leiab, et viimati kirjeldatuga sarnaselt käituvad ka juhid kui ootavad töötajatelt uusi ja loovaid ideid, aga tahavad ise kontrollida kulusid ning olla igal sammul kasumlikud. Sellest tulenevalt muutuvad uutele ideedele järgnevad reaktsioonid ja hinnangud töötajate jaoks sama segaseks kui suhkru või elektrilöögi saamine rottidele ja ka tulemus on sama - töötajad loobuvad.
Ashkenas annab kolm soovitust:
Hinnake hetkeolukorda.Olge objektiivsed ja selgitage välja kas ja kui palju töötajad täna riske väldivad. Kui tuvastate vältimise, siis rääkige sellest avatult ja proovide koos lahendusi leida.
Looge enesekindluse taastamiseks võimalused turvalisteks ideede jagamiseks.Võimalik on luua ideede jagamise keskkond, viia läbi ajurünnakuid, kus juhtkond ei osale jmt.
Katsetage. Selle eelduseks on, et teie inimesed ka usuvad, et eksimine on aktsepteeritav. Muidugi ei pea nüüd tormama vigu tegema - eksimine on vastuvõetav senikaua kui need ei kordu ning kuni veast midagi õpitakse.
Allikas: juhtimine.ee
Monday, April 18, 2011
Kronomeditsiin uurib rütme meie sees
“Kui võtan jutuks biorütmid, hakkab enamik kolleege kätega vehkima ja kuulutab need kohe ebateaduseks. Tegelikult pole aga asi hoopiski nii. Biorütme uurivad tänapäeval paljude valdkondade teadlased ning ma ennustan, et nende tähtsust hakatakse järjest enam teadvustama,” väidab meditsiinipsühholoog Maria Teiverlaur.
Biorütme uurivad nii bioloogid, morfoloogid, füsioloogid, matemaatikud, füüsikud kui ka meedikud. Biorütmoloogias on juba välja kujunenud niisugused iseseisvad uurimisvaldkonnad nagu kronobioloogia, kronopatoloogia, kronoteraapia, kronofarmakoloogia ja kronoprofülaktika. Nüüdisajal ei räägita ainult kronobioloogia ja kronomeditsiini teoreetilistest saavutustest, vaid ka praktilisest kasust eeskätt kosmonautikas, töö organiseerimises, haiguste diagnostikas ja ravis.
Biorütmid on välja kujunenud evolutsiooni käigus ning väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises, mis on iseloomulik nii üheraksetele kui hulkraksetele organismidele. Inimese organismis võime eristada palju erinevaid rütme, nagu südame- ja hingamisrütm, menstruaaltsükkel ja mitmed muud.
Organismi elundkondade aktiivsus muutub ka kellaajati.
Näiteks endokrinoloogias on teada, et eeskätt ainevahetust korraldava neerupealise koore hormooni kortisooli tase veres on maksimaalne hommikupoole ööd, kasvuhormooni oma aga enne südaööd. Rinnapiima eritumist reguleeriv hormoon prolaktiin saavutab maksimaalse taseme veres kella 4 ja 24 paiku. Kronomeditsiin on avastanud, et ka näiteks hüpertooniatõve korral on häiritud vereringluse rütm. Kui tervetel inimestel öösel arteriaalne vererõhk langeb, siis näiteks maohaavanditega haigetel seda ei juhtu.
Muutusi organismi rütmides on juba ööpäeva lõikes hulganisti ja neid kõiki ei jõua üles lugeda. Kindlasti peab aga teadma tõde, et rütmiline aktiivsus tagab elunditele võimaluse puhata.
Täpsemalt määratledes on biorütm teatud kindla ajavahemiku järel tekkiv bioloogilise protsessi muutus, mille intensiivsus ja kiirus võivad olla erinevad.
Kui rütm muutub või kaob, tekib meie organismis kaos.
Biorütmide uurimine on andnud uusi võimalusi paljude tervisega seotud probleemide lahendamiseks nii teoreetilises kui ka praktilises meditsiinis. Mõningail andmeil on rohkem kui 30 % maailmas ilmuvast kronobioloogiaalasest kirjandusest pühendatud just terve ja haige inimese biorütmide analüüsimisele.
Märkimisväärne äge või krooniline desünkronoos võib ka omalt poolt kaasa tuua mitmesuguseid neurootilisi häireid – ärevust, depressiooni, isegi raskemaid psüühilisi hälbeid. Kuna stressi osatähtsus inimeste elus järjest suureneb ja bioloogiline rütm seda omalt poolt mõjutab, siis seda enam on vaja aja faktori mõju organismile põhjalikult uurida.
Rütme on igasuguseid
Igat organismi võime vaadelda kui ajalist organisatsiooni, mis kätkeb endas palju erinevaid bioloogilisi rütme. Need rütmid võivad olla väga erineva kestusega alates millisekundilise pikkusega rakusisestest protsessidest kuni kogu organismi haaravate tsükliteni, mille pikkus võib ulatuda mõne aastani. Kõige enam on teadlased tähelepanu pööranud sesoonsetele ja muidugi ööpäevarütmidele, mida nimetatakse mõnikord ka tsirkaadilisteks, milline nimetus tuleneb ladinakeelsetest sõnadest circa – ligikaudu ja dies – päev.
Viimastel aastatel on rohkesti käsitletud 24 tunni piiresse mahtuvaid biorütme, teiste hulgas unerütmi. Aastarütme, näiteks lindude rännet, sigimistsüklit, karvavahetust, on palju uuritud loomariigis.
Bioloogilise aja kontseptsiooni, mille Vladimir Vernadski arendas välja juba rohkem kui pool sajandit tagasi, on hiljem täiustatud ning uurimise alla on võetud organism koos väliskeskkonnaga.
Leitud on otsene side biorütmide ning ühelt poolt organismis eluks vajalike tingimuste püsivust reguleerivate homöostaasimehhanismide, teisalt aga adaptatsiooni- ehk kohanemisprotsesside vahel. Biorütme võib kasutada ka instrumendina uurimaks bioloogilist aega, mis sõltub tugevasti inimese vanusest, ainevahetusest ja selle kiirusest.
Organismi kronotüüp näitab ära organismi aktiivsusperioodi päevas ehk selle, kas inimene on “lõoke”, “tuvi” või “öökull”.
Märgatud on sedagi, et esineb kronobioloogilist labiilsust, mis tähendab, et kronotüüp on suhteline ja võib muutuda – “lõokesest” võib saada “öökull” ja vastupidi.
Ajalisi rütme leidub väga laialdaselt nii elus- kui eluta looduses. Teadlased on avastanud, et isegi valude puhul ilmnevad ajalised seaduspärasused. Näiteks algab enamik peavalusid ajavahemikus kella 10–18, seevastu migreeni-tüüpi peavaludel on kalduvus tekkida öösel, eriti hommikupoole ööd.
Mürki tasub võtta päeval!
Lausa praktiliselt tähtis oleks igaühel tunda oma kronoresistentsust, sest organismi vastupanuvõime sõltub kellaajast.
Kellaaeg mõjutab isegi niisugust asja nagu inimese vastupanuvõime keemilistele mõjutustele, sealhulgas mürkidele. Nii näiteks võib teatud kogus toksilist ainet osutuda eluohtlikuks, kui see on sisse võetud öösel, aga sama kogus sama ainet ei pruugi tuua kaasa surmaohtu, kui neelame selle alla hommikul või päeval.
Niisuguse nähtuse põhjus peitub asjaolus, et organismi reageering mitmesugustele ainetele oleneb neerupealiste koore aktiivsusest.
Kui areneb kronofarmakoloogia, siis avaneb meil tulevikus võimalus arvestada keha kronobioloogilisi seaduspärasusi ka ravimite tarvitamisel ning optimiseerida senisest märksa enam sissevõetavate ravimite koguseid.
Mida raskem haigus, seda suuremad rütmihäired
Nii nagu esineb häireid igas muuski valdkonnas, nõnda tuleb neid ette ka bioloogiliste rütmide puhul. Viimaseid mõjutab alati tugev ja pikaajaline stress, samuti psüühilise ja füüsilise tervise rikked. Kronomeditsiini üks põhilisi tõdesid ütleb, et mida raskem on haigus, seda enam häiruvad ka organismi rütmid.
Tänu arstiteaduse edusammudele on kadunud mõnedki rängad tõved, nagu rõuged, katk, pidalitõbi. Kuid seevastu on tekkinud mitmeid uusi hädasid-haigusi, mida ennem ei tuntud.
Viimaste aastakümnete farmaatsia hoogne areng on kaasa toonud ravimiallergiad, ilmunud on uus “katk” – aids, suurenenud tehis- ja siirdatud organitega kaasnevad probleemid, ning kindlasti ei saa märkimata jätta ka desünkronoosiga seonduvaid küsimusi.
Desünkronoose – patoloogilisi muutusi organismis, kus häiruvad inimese bioloogilised rütmid ning nende seos ja kooskõla väliskeskkonnaga – tekib nüüdisajal üha rohkem. Praegusel tehnika ajastul, mil peame sageli sõitma kaugele ja ületama mitmeid ajavööndeid, on desünkronoosi olemuse tundmine väga tähtis.
Üle ajavööndite
Inimesed, kellel on elus ette tulnud pikemaid sõite, teavad, et ajavööndi muutus toob endaga kaasa enesetunde halvenemise. Viimane on tingitud sellest, et inimese organism – tema biorütmid – ei jõua piisavalt kiiresti kohaneda uue ajareźiimiga. Tekib ebakõla organismi sisemiste bioloogiliste rütmide ja väliste ööpäevarütmide vahel, samuti häirub sisemiste rütmide omavaheline kooskõla. Desünkronoosi pikkus ja tugevus sõltub eelkõige sellest, mil määral ümbritsev keskkond muutub ehk siis mitu ajavööndit ületatakse, aga samuti sõltub see inimese tervislikust seisundist.
Kaugel reisil tekkinud desünkronoosi tulemusena häirub inimese vererõhk, kehatemperatuur, diurees, pulsi- ja hingamissagedus, muutub lihaste jõudlus ja isegi leukotsüütide ehk valgeliblede arv perifeerses veres. Tihtipeale muudab desünkronoos inimese kergesti ärrituvaks, ilmnevad une-, südametegevuse- ja seedehäired.
Uuringud näitavad, et 7–10 ajavööndi ületamisel taastub südame rütm alles 5.-ks, higieritus 8.-ks, kehatemperatuur 5. kuni 10.-ks päevaks või isegi hiljem.
Desünkronoos muudab ebatäpseks ka inimese ajataju, mis kergesti kohanevatel inimestel taastub 1-2 päeva jooksul, raskematel juhtudel võtab see aega 5-6 päeva.
Pikad, mitmeid ajavööndeid ületavad lennureisid põhjustavad häireid kõikides psüühilistes ja füsioloogilistes rütmides. Vana, reisieelne rütm ei ole uues keskkonnas adekvaatne, nii-öelda uue biorütmi kujunemine, mis vastaks kohalikule ööpäevarütmile, nõuab aga aega. Eriti vajalik on organismi kiire taastumine sportlastele.
Mõned autorid soovitasid 1930. aastatel desünkronoosi ületamiseks juba enne väljasõitu oma elurütm ümber kohandada selle maa ajarütmiga, kuhu sõidetakse. See õpetus osutus aga vääraks, kuna organismi sisemiste ehk biorütmide kujunemisel etendavad määravat rolli just välised rütmid, nagu ööpäev jt.
Tänapäeval bioloogiliste rütmide alased uuringud jätkuvad. Saadud tulemused rikastavad teooriat, kuid lubavad teha ka praktilisi järeldusi. Järgnevalt mõningaid soovitusi, mis aitavad reisidel kiiremini ületada desünkronoosi ja kohaneda uue ajavööndiga.
Viis nõuannet
1. Nädal enne ärasõitu püüdke mitte kinni pidada kindlast päevarezhiimist ehk siis varieerige söömise, töötamise ja magamaheitmise kellaaegu.
2. Sõidu ajal püüdke magada. Kõige paremini mõjub uni, mis tekib ilma rahusteid ja unerohtusid tarvitamata.
3. Reisi sihtpunkti jõudmisel lülituge kiiresti aktiivsesse tegevusse. Eriti positiivne toime on just füüsilisel koormusel.
4. Võimaluse korral planeerige sihtpunkti jõudmine õhtuks, ööseks või varahommikuks, et oleks võimalik veel magada.
5. Kohalikule ajareźiimile minge üle kohe, saabumise päevast alates.
Lisaks desünkronoosile avaldab inimese organismile kahtlemata nõrgestavat mõju ka uute kliimatingimustega kohanemine. Seepärast peavad sportlased vähemalt 5, aga kohati isegi kuni 10 päeva enne võistlust kohale sõitma, et harjuda uue ajavööndi ja ka kliimaga.
Turistina reisides või komandeeringusse minnes oleks aga samuti kasulik teada desünkronoosi olemust, et tuhandeid kilomeetreid kodust eemal olles kiiremini ja paremini kohaneda uue ümbritseva keskkonnaga ning elada sisse aega, mis reisi sihtpunkti saabumisel ei vasta organismi rütmidele.
Kronomeditsiiniga tegelejad on veendunud, et 21. sajandil muutub biorütmide uurimine veelgi aktuaalsemaks ning meditsiini täiustavad uued meetodid ja võimalused.
MARIA TEIVERLAUR (1955) on Akadeemia NORD kliinilise psühholoogia õppetooli juhataja, professor.
Horisont 4/2002
Maria Teiverlaur
Biorütme uurivad nii bioloogid, morfoloogid, füsioloogid, matemaatikud, füüsikud kui ka meedikud. Biorütmoloogias on juba välja kujunenud niisugused iseseisvad uurimisvaldkonnad nagu kronobioloogia, kronopatoloogia, kronoteraapia, kronofarmakoloogia ja kronoprofülaktika. Nüüdisajal ei räägita ainult kronobioloogia ja kronomeditsiini teoreetilistest saavutustest, vaid ka praktilisest kasust eeskätt kosmonautikas, töö organiseerimises, haiguste diagnostikas ja ravis.
Biorütmid on välja kujunenud evolutsiooni käigus ning väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises, mis on iseloomulik nii üheraksetele kui hulkraksetele organismidele. Inimese organismis võime eristada palju erinevaid rütme, nagu südame- ja hingamisrütm, menstruaaltsükkel ja mitmed muud.
Organismi elundkondade aktiivsus muutub ka kellaajati.
Näiteks endokrinoloogias on teada, et eeskätt ainevahetust korraldava neerupealise koore hormooni kortisooli tase veres on maksimaalne hommikupoole ööd, kasvuhormooni oma aga enne südaööd. Rinnapiima eritumist reguleeriv hormoon prolaktiin saavutab maksimaalse taseme veres kella 4 ja 24 paiku. Kronomeditsiin on avastanud, et ka näiteks hüpertooniatõve korral on häiritud vereringluse rütm. Kui tervetel inimestel öösel arteriaalne vererõhk langeb, siis näiteks maohaavanditega haigetel seda ei juhtu.
Muutusi organismi rütmides on juba ööpäeva lõikes hulganisti ja neid kõiki ei jõua üles lugeda. Kindlasti peab aga teadma tõde, et rütmiline aktiivsus tagab elunditele võimaluse puhata.
Täpsemalt määratledes on biorütm teatud kindla ajavahemiku järel tekkiv bioloogilise protsessi muutus, mille intensiivsus ja kiirus võivad olla erinevad.
Kui rütm muutub või kaob, tekib meie organismis kaos.
Biorütmide uurimine on andnud uusi võimalusi paljude tervisega seotud probleemide lahendamiseks nii teoreetilises kui ka praktilises meditsiinis. Mõningail andmeil on rohkem kui 30 % maailmas ilmuvast kronobioloogiaalasest kirjandusest pühendatud just terve ja haige inimese biorütmide analüüsimisele.
Märkimisväärne äge või krooniline desünkronoos võib ka omalt poolt kaasa tuua mitmesuguseid neurootilisi häireid – ärevust, depressiooni, isegi raskemaid psüühilisi hälbeid. Kuna stressi osatähtsus inimeste elus järjest suureneb ja bioloogiline rütm seda omalt poolt mõjutab, siis seda enam on vaja aja faktori mõju organismile põhjalikult uurida.
Rütme on igasuguseid
Igat organismi võime vaadelda kui ajalist organisatsiooni, mis kätkeb endas palju erinevaid bioloogilisi rütme. Need rütmid võivad olla väga erineva kestusega alates millisekundilise pikkusega rakusisestest protsessidest kuni kogu organismi haaravate tsükliteni, mille pikkus võib ulatuda mõne aastani. Kõige enam on teadlased tähelepanu pööranud sesoonsetele ja muidugi ööpäevarütmidele, mida nimetatakse mõnikord ka tsirkaadilisteks, milline nimetus tuleneb ladinakeelsetest sõnadest circa – ligikaudu ja dies – päev.
Viimastel aastatel on rohkesti käsitletud 24 tunni piiresse mahtuvaid biorütme, teiste hulgas unerütmi. Aastarütme, näiteks lindude rännet, sigimistsüklit, karvavahetust, on palju uuritud loomariigis.
Bioloogilise aja kontseptsiooni, mille Vladimir Vernadski arendas välja juba rohkem kui pool sajandit tagasi, on hiljem täiustatud ning uurimise alla on võetud organism koos väliskeskkonnaga.
Leitud on otsene side biorütmide ning ühelt poolt organismis eluks vajalike tingimuste püsivust reguleerivate homöostaasimehhanismide, teisalt aga adaptatsiooni- ehk kohanemisprotsesside vahel. Biorütme võib kasutada ka instrumendina uurimaks bioloogilist aega, mis sõltub tugevasti inimese vanusest, ainevahetusest ja selle kiirusest.
Organismi kronotüüp näitab ära organismi aktiivsusperioodi päevas ehk selle, kas inimene on “lõoke”, “tuvi” või “öökull”.
Märgatud on sedagi, et esineb kronobioloogilist labiilsust, mis tähendab, et kronotüüp on suhteline ja võib muutuda – “lõokesest” võib saada “öökull” ja vastupidi.
Ajalisi rütme leidub väga laialdaselt nii elus- kui eluta looduses. Teadlased on avastanud, et isegi valude puhul ilmnevad ajalised seaduspärasused. Näiteks algab enamik peavalusid ajavahemikus kella 10–18, seevastu migreeni-tüüpi peavaludel on kalduvus tekkida öösel, eriti hommikupoole ööd.
Mürki tasub võtta päeval!
Lausa praktiliselt tähtis oleks igaühel tunda oma kronoresistentsust, sest organismi vastupanuvõime sõltub kellaajast.
Kellaaeg mõjutab isegi niisugust asja nagu inimese vastupanuvõime keemilistele mõjutustele, sealhulgas mürkidele. Nii näiteks võib teatud kogus toksilist ainet osutuda eluohtlikuks, kui see on sisse võetud öösel, aga sama kogus sama ainet ei pruugi tuua kaasa surmaohtu, kui neelame selle alla hommikul või päeval.
Niisuguse nähtuse põhjus peitub asjaolus, et organismi reageering mitmesugustele ainetele oleneb neerupealiste koore aktiivsusest.
Kui areneb kronofarmakoloogia, siis avaneb meil tulevikus võimalus arvestada keha kronobioloogilisi seaduspärasusi ka ravimite tarvitamisel ning optimiseerida senisest märksa enam sissevõetavate ravimite koguseid.
Mida raskem haigus, seda suuremad rütmihäired
Nii nagu esineb häireid igas muuski valdkonnas, nõnda tuleb neid ette ka bioloogiliste rütmide puhul. Viimaseid mõjutab alati tugev ja pikaajaline stress, samuti psüühilise ja füüsilise tervise rikked. Kronomeditsiini üks põhilisi tõdesid ütleb, et mida raskem on haigus, seda enam häiruvad ka organismi rütmid.
Tänu arstiteaduse edusammudele on kadunud mõnedki rängad tõved, nagu rõuged, katk, pidalitõbi. Kuid seevastu on tekkinud mitmeid uusi hädasid-haigusi, mida ennem ei tuntud.
Viimaste aastakümnete farmaatsia hoogne areng on kaasa toonud ravimiallergiad, ilmunud on uus “katk” – aids, suurenenud tehis- ja siirdatud organitega kaasnevad probleemid, ning kindlasti ei saa märkimata jätta ka desünkronoosiga seonduvaid küsimusi.
Desünkronoose – patoloogilisi muutusi organismis, kus häiruvad inimese bioloogilised rütmid ning nende seos ja kooskõla väliskeskkonnaga – tekib nüüdisajal üha rohkem. Praegusel tehnika ajastul, mil peame sageli sõitma kaugele ja ületama mitmeid ajavööndeid, on desünkronoosi olemuse tundmine väga tähtis.
Üle ajavööndite
Inimesed, kellel on elus ette tulnud pikemaid sõite, teavad, et ajavööndi muutus toob endaga kaasa enesetunde halvenemise. Viimane on tingitud sellest, et inimese organism – tema biorütmid – ei jõua piisavalt kiiresti kohaneda uue ajareźiimiga. Tekib ebakõla organismi sisemiste bioloogiliste rütmide ja väliste ööpäevarütmide vahel, samuti häirub sisemiste rütmide omavaheline kooskõla. Desünkronoosi pikkus ja tugevus sõltub eelkõige sellest, mil määral ümbritsev keskkond muutub ehk siis mitu ajavööndit ületatakse, aga samuti sõltub see inimese tervislikust seisundist.
Kaugel reisil tekkinud desünkronoosi tulemusena häirub inimese vererõhk, kehatemperatuur, diurees, pulsi- ja hingamissagedus, muutub lihaste jõudlus ja isegi leukotsüütide ehk valgeliblede arv perifeerses veres. Tihtipeale muudab desünkronoos inimese kergesti ärrituvaks, ilmnevad une-, südametegevuse- ja seedehäired.
Uuringud näitavad, et 7–10 ajavööndi ületamisel taastub südame rütm alles 5.-ks, higieritus 8.-ks, kehatemperatuur 5. kuni 10.-ks päevaks või isegi hiljem.
Desünkronoos muudab ebatäpseks ka inimese ajataju, mis kergesti kohanevatel inimestel taastub 1-2 päeva jooksul, raskematel juhtudel võtab see aega 5-6 päeva.
Pikad, mitmeid ajavööndeid ületavad lennureisid põhjustavad häireid kõikides psüühilistes ja füsioloogilistes rütmides. Vana, reisieelne rütm ei ole uues keskkonnas adekvaatne, nii-öelda uue biorütmi kujunemine, mis vastaks kohalikule ööpäevarütmile, nõuab aga aega. Eriti vajalik on organismi kiire taastumine sportlastele.
Mõned autorid soovitasid 1930. aastatel desünkronoosi ületamiseks juba enne väljasõitu oma elurütm ümber kohandada selle maa ajarütmiga, kuhu sõidetakse. See õpetus osutus aga vääraks, kuna organismi sisemiste ehk biorütmide kujunemisel etendavad määravat rolli just välised rütmid, nagu ööpäev jt.
Tänapäeval bioloogiliste rütmide alased uuringud jätkuvad. Saadud tulemused rikastavad teooriat, kuid lubavad teha ka praktilisi järeldusi. Järgnevalt mõningaid soovitusi, mis aitavad reisidel kiiremini ületada desünkronoosi ja kohaneda uue ajavööndiga.
Viis nõuannet
1. Nädal enne ärasõitu püüdke mitte kinni pidada kindlast päevarezhiimist ehk siis varieerige söömise, töötamise ja magamaheitmise kellaaegu.
2. Sõidu ajal püüdke magada. Kõige paremini mõjub uni, mis tekib ilma rahusteid ja unerohtusid tarvitamata.
3. Reisi sihtpunkti jõudmisel lülituge kiiresti aktiivsesse tegevusse. Eriti positiivne toime on just füüsilisel koormusel.
4. Võimaluse korral planeerige sihtpunkti jõudmine õhtuks, ööseks või varahommikuks, et oleks võimalik veel magada.
5. Kohalikule ajareźiimile minge üle kohe, saabumise päevast alates.
Lisaks desünkronoosile avaldab inimese organismile kahtlemata nõrgestavat mõju ka uute kliimatingimustega kohanemine. Seepärast peavad sportlased vähemalt 5, aga kohati isegi kuni 10 päeva enne võistlust kohale sõitma, et harjuda uue ajavööndi ja ka kliimaga.
Turistina reisides või komandeeringusse minnes oleks aga samuti kasulik teada desünkronoosi olemust, et tuhandeid kilomeetreid kodust eemal olles kiiremini ja paremini kohaneda uue ümbritseva keskkonnaga ning elada sisse aega, mis reisi sihtpunkti saabumisel ei vasta organismi rütmidele.
Kronomeditsiiniga tegelejad on veendunud, et 21. sajandil muutub biorütmide uurimine veelgi aktuaalsemaks ning meditsiini täiustavad uued meetodid ja võimalused.
MARIA TEIVERLAUR (1955) on Akadeemia NORD kliinilise psühholoogia õppetooli juhataja, professor.
Horisont 4/2002
Maria Teiverlaur
Unetus on seotud immuunsuse ja suhkruhaigusega
Viimase paarikümne aastaga on inimene hakanud magama üha vähem, põeb enam suhkruhaigust ja südame-veresoonkonna tõbesid. Nüüd on selgunud, et lisaks psüühikale avaldab une kestus mõju ka füsioloogiale
Kui te jääte magama mõne pika loengu ajal või tukastate kontserdil, siis ei peaks te tundma häbi, vaid olema õnnelik. Me küll arvame, et elu toimib siis, kui oleme ärkvel. Ja et uni on midagi kõrvalist, vahel ka ebamugavat või isegi häbiväärset. Kuid unel on psühholoogilisest vaatekohast täita meie elus oluline roll. Ta kas korrastab aju une¬ajal mälu, tegeldes näiteks hiljuti õpitu püsivamatesse kihtidesse talletamisega või teeb midagi muud. Teadlased ei ole veel saanud kõigi une saladuste jälile. Mis on seda kurvem, et me siiski magame – või õigemini peaksime magama – maha umbes kolmandiku oma elust.
Unepuudus mitte ainult ei väsita meid. Unepuudusel on seos ka veresoonte seisundiga ning suhkruhaigusega. Möödunud aasta lõpul avaldati teadus ajakirjas Nature Genetics artikkel, kus tõestatakse, et vere suhkrusisaldus ja meie bioloogiline kell, mis juhib meid unemaale, on tihedalt omavahelises seoses. Siduvaks lüliks on valk, mis tunneb ära unehormooni melatoniini. Mida vähem inimene magab, seda vähem insuliini ta toodab, kuna melatoniin mõjub insuliini tootvatele kõhunäärme rakkudele. On tõestatud, et unepuuduse all kannatajad kalduvad ülekaalule ja nende immuunsüsteem ei ole nii tõhus.
Unetuse mõju
Suurenenud vere suhkrusisaldus ning II tüüpi diabeedi tekkimise suurenenud tõenäosus seostub ühe kindla mutatsiooniga kindlas geenis nimega MTNR1B. Londoni Imperial Colledge’i professor Philippe Froguel kinnitab, et unehäirete, ülekaalu ja depressiooni vahel on seos, ning mõlemad seostuvad ka suhkruhaigusega. Ja sama geen on osa signaalrajast, mis toodab bioloogilist kella juhtivat valku.
Nii et unetus mõjub otseselt mitte ainult meie psüühikale, vaid ka füsioloogiale. Kuid kas saab esimene mõjutada teist? Magamatuse all kannatanute reaktsioon ei ole nii kiire kui piisavalt maganutel ja nad kalduvad olema depressiivsemad.
Vaid üks lisatund magamist vähendab riski, et arteritesse ladestub kaltsiumi. Seda väidavad Chicago ülikooli meditsiinikeskuse teadlane Diane Lauderdale ja tema kolleegid. Nad uurisid 5 aasta jooksul kompuutertomograafia abil 495 inimest, sealhulgas kaltsiumi ladestumist arterites. Üle neljandikul neist, kes magasid ööpäevas alla 5 tunni, ladestus arteritesse suhteliselt palju kaltsiumi. Neist, kes magasid üle 7 tunni, oli selliste inimeste osakaal vaid 6%.
Teadlased oletavad, et kuna vererõhk une ajal madaldub, siis vähendab see ka arterite lubjastumise ohtu. Või on tegu hoopis stressihormooniga kortisool, mille kogus une ajal väheneb.
Rasvase toidu söömine ei põhjusta ainult ülekaalu, vaid mõjutab tsirkadiaanrütmi ehk meie sisemist bioloogilist kella. Seda tõestab Jeruusalemma Heebrea ülikooli teadlane Oren Froy töörühma uuring, mis avaldati 2008.aasta detsembris. Siiani on tsirkadiaanrütmi põhiliseks mõjutajaks peetud valgust. Kuid Froy ja tema kolleegid näitavad, et seda mõjutab ka toidulaud. Tsirkadiaanrütmi mõõdeti laborihiirte maksa signaaltee peal, mis reguleerib sisemist kella. Paastumine kiirendas selle rütmi, suure rasvasisaldusega toit aga aeglustas. Nii et rasv ei pruugi tõsta kehakaalu mitte otseselt, vaid lisaks veel bioloogilise kella rütmi muutmise kaudu, misläbi uni saab häiritud.
Linnud magavad nagu inimene
Tagatipuks on teadlased avastanud, et need loomaliigid, kes kauem magavad, kannatavad vähem parasiitide all ja neil on suurem immuunrakkude kontsentratsioon. Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlane Brian Preston ja tema kolleegid võrdlesid eri imetajaliikide une kestust, nende immuunsüsteemi parameetreid ja parasiite. Mida kauem loomad magasid, seda kaitstum oli organism parasiitide eest. Ärkveloleku ajal ei väsi mitte ainult lihased või aju, vaid ka immuunsüsteem.
Inimese unes eristatakse klassikaliselt 3 staadiumi.
Need on:
• aeglase lainega uni ehk SWS,
• vahepealne uni IS
• kiire silmaliigutuse uni REM.
Elektroentsefalograaf EEG näitab lisaks, et SWS-i ajal on aju elektrilises aktiivsuses teatud kindlad ajavahemikud, nn K-kompleksid.
Linnud ei pruugi une ajal olla üldse nii linnulikud, kui meie arvame neid olevat. Nii näiteks on linnuteadlaste lemmiksubjektil sebra-amadiinil avastatud mitmeid une laade, mida seni arvati olevat vaid imetajatel. Siiani arvati, et K-kompleksid on seotud käärulise uuema ajukoore ehk neokorteksiga, mis täidab ajus kõrgemaid funktsioone, nt teadlik mõtlemine ja keel.
Californias asuva Salki bioloogiateaduste instituudi teadlane Philip Low ja tema kolleegid jälgisid öösiti sebra-amadiinide silma- ja kehaliigutusi ning aju aktiivsust. Nad täheldasid, et kuigi lindudel puudub neokorteks, ilmutavad nad kõiki imetajate unekarakteristikuid, sealhulgas ka K-komplekse. See võib osutada, et uni, mis on iseloomulik inimesele ja teistele imetajatele, arenes välja enne imetajate ilmumist. Kui nüüd aga lindudel on midagi neokorteksi-laadset, siis võivad nad osata ka näiteks arvutada. Sellele viitavad näiteks vareslaste uuringud – need linnud on võimelised vähemat 5 piires arvutama ja hindama, mida teine liigikaaslane võib mõtelda või kuidas mingile olukorrale reageerida.
Kas siis linnud magavad samamoodi nagu imetajad? Kas nende uni konsolideerib mälu ja seostub õppimisega? On katseid, kus väidetavalt tehti kindlaks, et linnupojad oskasid pärast und laulda paremini kui enne magamajäämist.
Kuid lindude ja inimese unel on ka erinevusi. Nii näiteks vahelduvad inimese une SWS-i ja REM-i tsüklid keskmiselt iga 1,5 tunni järel. Lindudel on see periood vaid 10–15 minutit.
Kuid mis on põhjus, mis tagajärg?
Kas liigne kaal põhjustab halva une või on kõigepealt halb uni ja siis ülekaal?
Täieliku unetuse ehk fataalse perekondliku insomnia all kannatab teadaolevalt vaid sadakond inimest maamunal. Seda haigust põhjustab haruldane geeniviga, mis esineb suhteliselt sageli näiteks baskidel ning mis tekkis umbes 2000 aasta eest. Kui see vigane geen avaldub, siis inimene ei saa üldse magada ja sureb mõne kuuga.
Unemeditsiin (sleep medicine) on Eestis veel nii patsientide kui paraku ka arstide seas vähetuntud, alatähtsustatud ja unehäired ning uneaegsed hingamishäired (norskamine, hingamispausid) aladiagnoositud.
Uni on aga kogu organismi jaoks "akude laadimise" aeg, kus sügava une faasides taastatakse füüsist ja unenägudega uni on väga oluline vaimse tervise jaoks (päeval kogutud info sorteerimine, talletamine pikajalisse mällu jms).
Norskamine ei ole sugugi süütud kaasinimeste und segavad detsibellid, vaid väga tõsine uneaegne hingamishäire, põhjustades organismis igaöist k r o o n i l i s t h a p n i k u d e f i t s i i t i.
Ajapikku kurnatakse välja keha kompensatoorsed mehhanismid ja hakkavad arenema kõrgvererõhutõbi, rasvumine, diabeet, südamerütmihäired, südame- ja ajuinfarkt.
Hea tervise aluseks on hea uni.
Kõik, mida me une arvelt teeme, on nagu pangalaenu võtmine, mis tuleb hiljem intressidega tagasi maksta. Mida varem seda endale teadvustame ja abi otsime, seda tõhusamalt on võimalik aidata ja nii terviseriske vältida.
www.unekliinik.ee
Tiit Kändler 22.01.2009
Moskva sotsioloog: vene inimesel on teismelise psüühika
Jaanus Piirsalu artikkel 28. august 2007 Päevalehes
Venelased rahvusena ei ole veel täiskasvanud, sellest ka pidevad tülid naabrite ja muu maailmaga, leiab Moskva Levada keskuse sotsioloog Leonid Sedov
Kui üldistada sotsioloogilisi uurimisi, siis milliseid trende need Venemaal näitavad viimase paari aasta jooksul?
Kui vaadata ühiskondlikke suundumusi, siis kindlasti on tähelepandav natsionalistliku meelsuse, ksenofoobia tõus. Edasi – järjest suurem avalikkuse toetus president Vladimir Putinile. Mis Lääne silmis on imekspandav, sest nemad pole harjunud sellise toetuse suurenemisega istuva presidendi suhtes. Pidevalt küsitakse meilt selgitust sellele nähtusele.
Milles siis on popi Putini saladus?
Ta on ostunud sedasorti poliitikuks, kes praegu rahuldab Venemaal küllaltki erinevaid inimesi ja seejuures erinevate huvidega inimesi. Näiteks 30 protsenti peavad teda demokraatlike reformide ja majandusreformide jätkajaks Venemaal, mida alustati (Mihhail) Gorbatšovi (NSV Liidu viimane juht-toim.) ja (Boriss) Jeltsini (Venemaa esimene president, Putini eelkäija-toim.) ajal. Teisest küljest annab Putin signaale ka natsionalislikult meelestatud elanikkonna suunas, keda samuti saab tema toetajateks lugeda. Ja lõpuks inimesed, kes kasvõi veidikenegi tunnevad oma elatustaseme tõusu viimaste aastate jooksul. Need on inimesed, kes „mõtlevad rahakotiga”. Kokku tulebki toetus 80 protsenti.
Kas kõige suurem osa on just neid, kes „mõtlevad oma rahakotiga”?
Jah, neid on üsna suur osa, kes toetavad Putinit puhtalt sellepärast, et elatustase on tõusnud ja nad tunnevad seda oma nahal. Tunnevad nö oma võitu.
Kuidas õnnestub Putinil osale elanikkonnast ennast demokraadina näidata?
Ühest küljest ta ise deklareerib seda avalikult, näiteks kevadel viimases pöördumises parlamendi poole. Seal ta teatas, et ta hindab seda, mida tegi Jeltsin. Muidugi, Jeltsin oli siis just surnud (ta suri aprillis-toim.) ning need sõnad olid üsna rituaalsed. Ta teeb selliseid väljaütlemisi kogu aeg ning inimesed justkui usuvad sellesse. Liberaalide, need 18 protsenti, kes on Putini vastu ja käivad näiteks „Mittenõustujate marsil”, kriitikat ei võta avalikkus vastu. See, et Putini ajal on halvenenud ajakirjanduse olukord, seda inimesed ju omal nahal eriti ei tunneta. Vastupidi, küsitluse andmetel inimesed arvavad, et Putini võimuloleku ajal on olukord ajakirjanduses paremaks läinud.
Miks nad nii arvavad?
Meie inimesed saavad halvasti aru, kuidas töötab demokraatia, mida selleks on vaja, millised on demokraatlikud institutsioonid jne. Inimesed justkui lihtsalt ei märka seda kontrolli tugevnemist ajakirjanduse üle. Demokraatliku traditsiooni puudumine Venemaal annab tunda inimeste vaadetel.
Kuidas te seletaksite ikkagi Lääne inimesele, kuidas on võimalik, et ühed inimesed näevad Putinis demokraati ja teised samal ajal hoopis natsionalisti ning on sellepärast tema poolt?
Putin oskab väga hästi endast head muljet jätta. Inimestele meeldib see, et ta on võrreldes Jeltsiniga noorem ja energilisem. Võib olla meeldib ka sellepärast, et ta sai sellise erilise hariduse – tšekisti oma, et kuidas inimesi värvata. Seetõttu ta jagab hästi inimeste mõjutamise psühholoogiat. Ta oskab panna inimesi endasse uskuma, lisaks veel majanduse olukorra paranemine. Siis tekibki selline olukord, et kui ta isegi ütleb välja vastandlikke seisukohti, mis omavahel kuidagi kokku ei sobi, siis inimesed lihtsalt ei näe neid vasturääkivusi. Osa inimesi kuuleb ühte, teine osa teist ja kokkuvõttes tulebki selline kõrge toetusprotsent.
Sama teeb ju ka võimupartei „Ühtne Venemaa”, kus on nii liberaalne blokk, kui ka natsionalistlik blokk jne.
Just-just. Erilist ideoloogiat neil taga pole. Nemad loodavad ka nii enda taha koguda erinevaid inimesi. See on iseloomulik praegu Venemaa ühiskondlikule arengule.
Mis te arvate, kas see hakkab muutuma?
Minu prognoos on, et riiki ootavad ees kriisiolukorrad. Seda ennustavad ka paljud ökonomistid. Ma arvan, et Putin suudab säilitada vene rahvuse juhi staatuse kuskil 2015. aastani. Selleks ajaks suudab ta Läänega põhjalikult tülli minna. Seejärel tuleb Venemaal võimule juba uus põlvkond, uus eliit. Need, kes on praegu 20-25 aastased.
Näiteks liikumine Našid?
Jah. Siis on nad juba 30-40 aastased. Tekib tugev võimuvõitlus selle põlvkonna seas propatriootlike jõudude ja proläänelike jõudude vahel. Ma muidugi loodan, et võimule tuleb rohkem läänemeelsem poliitik kui praegune eliit.
Mulle tundub pigem küll, et kasvav noorsugu on Venemaal vägagi patriootlik, mitte läänemeelne.
See näib nii, ma pakun. Tegelikkuses on piisavalt palju noori, kes on lääneliku meelelaadiga, ainult et neid märkab vähem. Nad hakkavad aktiviseeruma, kui on näha, et riik jõuab jälle tupikusse. Kui siis Lääs reageerib adekvaatselt, on selge, et võidavad just läänemeelsemad.
Sellele peaks kaasa aitama ka elatustaseme tõus Venemaal.
Loomulikult. Noortel, kes praegu võtavad iseenesestmõistetavalt seda, et nad saavad reisida, et neil on suured võimalused, ei taha seda kaotada ning võivad olla sunnitud võitlema selle eest. Nad on praegu väga apoliitilised.
Venemaal on tunda patriotismi tõusu. Milline see patriotism on, sest iseenesest see võib ju ka positiivne olla?
Patriotism koos enesearmastuse või –imetlusega midagi head endas kindlasti ei kanna.
Kas sedasorti patriotismi õhutab võim?
Võim mitte niivõrd ei õhuta seda, kui üritab mängida nendel meeleoludel. Patriotism see on tekkinud justkui iseenesest selle nostalgia arvelt, mis on väga paljudel inimestel Venemaal – deržaava, impeeriumi hukk.
Huvitav, et just noortel on Venemaal nii suur nostalgia Nõukogude aja järele, kuigi nad ei saa seda eriti mäletada.
Esiteks, seda antakse peredes edasi. Teiseks seletan ma seda vene rahva omapäraga nagu „teismeiga”.
Mida see tähendab?
Mina seletan vene kultuuri paljusid eripärasid sellega, et isiksus ei kasva vene kultuuris täiskasvanu tasemele. Inimesed jäävad psühholoogiliselt justkui teismelise tasemele. Teismelise psühholoogia juurde käib see, et tuleb kuuluda mingisse gruppi, mis on teisest tugevam, parem jne. Seetõttu ongi meil tõmme ideoloogia järele, mis seletaks, et meil on kõige paremad „asjad”. Näiteks õigeusk - et meil on kõige parem usk maailmas -, et meil on maailma kõige tugevam deržaava jne.
Te tahate sellega öelda, et see kasvav nostalgia pole mitte kunagise elu järele, vaid kunagise Venemaa või siis Nõukogude Liidu jõu, tugevuse järele?
Just. Et kuuluda kõige tugevama grupi hulka. Nõukogude Liit oli selline supergrupp – kõik kartsid teda maailmas, tal olid võimsad tuumarelvad jne. Ja praegusel noorusel on need meeleolud väga tugevad sellepärast, et nad mõtlevad nii nagu ma rääkisin, ja peale selle on nad nagunii ka vanuselt veel teismelised.
Aga nad saavad ju täiskasvanuks, kas siis nende mõtlemine ei muutu? Arvate, et 15 aasta pärast mõtlevad nad samamoodi?
Osaliselt läheb see neil seoses vanusega kindlasti üle. Aga nad kuuluvad vene kultuuri ja vene kultuuris, traditsioonis selline mõtlemine üle ei lähe. See jääbki selliseks.
Euroopas oli ka keskajal rahvaste seas levinud selline teismelise psühholoogia. Aga paljude suurte sündmuste - nagu saja-aastane sõda, katkud, epideemiad jne - tagajärjel toimus nö Lääne rahvaste mentaliteedi ja psüühika täiskasvanuks saamine.
Aga Venemaa on ka ju elanud üled suured tragöödiad – repressioonid, sõjad, näljahädad ja mida kõike veel. Miks siis venelased ei ole saanud rahvusena nö täiskasvanuks?
Kolossaalset negatiivset rolli selles mängis teate mis? Võit Suures Isamaasõjas. See tugevdas veelgi meie „teisemelisi” veendumisi, et me oleme kõige tugevamad maailmas, et vaatamata kõigele meie suudame alati. Kui toimub kõik see võidu tähistamine, siis see kõik on kantud tundest, et meie oleme kõige, kõige... Meie võitsime, keegi meid ei aidanud, ainult tänu meile.
Need inimesed, kes on sõja läbi käinud, repressioonid üle elanud, sellel põlvkonnal on teadvustumine justkui toimunud, nende teadvus on täiskasvnum. Ma nimetan seda (Aleksandr) Solženitsõni (Nõukogude Liidus põlu all olnud maailmakuulus kirjanik, „Gulagi arhipelaagi” autor-toim.) ja (Bulat) Okudžava (Nõukogude Liidus tuntud rahvalaulik ja näitleja-toim.) põlvkonnaks. Aga Stalin hävitas väga palju seda rindemeeste põlvkonda, sest ta tundis nendes ohtu just sellepärast.
See solvumine, mis juhtus pärast Tallinnas monumendi teisaldamist, on ka iseloomulik teismeeale, teismelised on ka ju väga kergesti solvuvad. Selline käitumine on iseloomulik vene rahvuse eneseteadvusele. Selles mõttes, muide, on islamimaailm mõtlemine lähedane Venemaale. Võtame või nende solvumise seoses karikatuuridega.
Ksenofoobia tõusust veelkord. Kus selle juured on, kümme aastat tagasi seda Venemaal ju nii tugevalt ei esinenud?
Vaikselt oli seda vaenulikust tunda tegelikult juba Nõukogude ajal. „Tšurka” (Kaukaasia-päritolu inimesed-toim.) ja teised nimetused olid juba siis kasutusel. Aga see oli muidugi kontrollitud. Uuemal ajal hakkas ksenofoobia kasvama seoses Tšetšeenia sõdadega, tekkis selline antikaukaasialik antagonism. See kaukaaslastevastane suhtumine nihutas muuhulgas Venemaal tagaplaanile antisemitismi, mida nüüd on palju vähem.
Tugev on - ma ei ütleks, et ksenofoobia, vaid - antagonism, vaenulikkus Balti riikide suhtes. Miks? Aga vot nad solvasid meid! Nemad hakkasid esimestena meie hulgast ära jooksma.
Kuidas see ksenofoobia Venemaal edasi areneda võib?
Sõltub jällegi poliitilistest arengutest. Võib olla saab Hiinast mingi objekt.
Ma mõtlen rohkem sellist nö argielu ksenofoobiat.
Argielu ksenofoobia sõltub vägagi palju üldisest poliitiliset konjuktuurist.
Küsitluste järgi ksenofoobilised meeleolud Venemaal kasvavad?
Jah. Küsitluste järgi kasvab inimestel selline tunne, et järjest rohkem on Venemaa ümbritsetud vaenulikkusega. Et meid ei armastata, et ümbritsevad riigid on vaenulikult meelestatud.
Millised väärtused on inimeste seas Venemaal praegu esikohal?
Venemaa kultuuris on traditsiooniliselt peetud oluliseks väärtuseks suhteid võimuga.
Kas on näha, et Putini võimuoleku ajal on inimeste väärtused muutunud?
Muidugi. Putinis nad nägid sellist personaalset jõu maksmapanekut, mida nad hindavad. Peale jõu on teised märksõnad stabiilsus ja kord. Lisaks on veel oluline Venemaa prestiiž ja inimeste hinnangul on Putin tõstnud Venemaa prestiiži maailmas.
Selle väärtuse olulisus venelase jaoks tuleb välja sellest tuntud ütlusest, et kui kaks joodikut üksteisega vaidlevad, siis nad küsivad teineteiselt: „A kas sa austad mind??” Need on kolm neetud küsimust venelastel – mida teha, kes on süüdi ja kas sa austad mind.
Venemaalased on siis rahul riigi arenguga praegu?
Ja-ja. Meil oli spetsiaalne küsimus, et millistes eluvaldkondades te tunnete kõige rohkem edasiminekut? Ja peaaegu kõigis valdkondades oli rohkem neid, kes nägid positiivset. Isegi tervishoius, mis iseenesest on kohtutavas olukorras. Oli ainult kaks valdkonda, kus olid vastused enam-vähem pooleks – mis puudutas pere majanduslikku olukorda ning mis puudutas olukorda Tšetšeenias.
Te ütlesite, et üldiselt on inimesed rahul sellega, mis Venemaal praegu toimub. Kuidas te seletate selle taustal seda, et kui ühes teie küsitluses küsiti, et kui tugevat mõju valimiste tulemusele avaldavad igatsugu kuritarvitused, siis pooled vastasid, et väga tugevat või tugevat mõju?
Minu arust on see teatavas vasturääkivuses – et ühest küljest inimesed on rahul, aga teisest küljest nad saavad aru, et asjad ei käi endiselt ausalt.
Võrreldes Putiniga on kõigi teiste poliitiliste institutsioonide usaldatavus suhteliselt nutune. Ehk kuberneride populaarsus üldiselt on veel enam-vähem positiivne. Aga mis puudutab valimisi, siis inimesed näevad, et need pole ausad, neid võltsitakse.
Ja ikkagi usuvad võimu?
Usuvad Putinisse, mitte võimu. Ühes viimases küsitlustes me küsisime, et kus teie meelest toimuvad valimised ausalt. 24 protsenti vastas, et Suurbritannias, 21 protsenti, et Prantsusmaal, 15 protsenti, et USAs ning Venemaa kohta vastas jaatavalt kaheksa protsenti. Ainult kaheksa! Milles asi? Aga asi on selles, et meie kultuuris inimesed üldse ei usu aususesse. Nad usuvad, et valelikkus, petmine on elu loomulik osa. Seetõttu ei tekitas neis võltsimine valimistel mingit protesti. Lihtsalt nende arvates ongi kõik nii üles ehitatud.
Mis ajast Venemaa inimesed ei usu aususse?
Nii on alati olnud. See on vene kultuuri traditsioonile joon. Kui (Nikolai) Karamzinilt (kuulus Vene ajaloolane ja kirjanik 18. ja 19. sajandil.toim.) küsiti, et kuidas te iseloomustaksite Vene ühiskonda ühe sõnaga, siis ta vastas: „Varastavad!” See on kõik säilinud. Ütleme nii, et nüansid on muutunud. See on üks põhilisi asju, mis meid eristab Lääne ühiskonnast, et pole usku, et elu on korraldatud ausalt. Läänes algab see kõik lapsepõlvest, seal ei kirjutata koolis maha.
Kirjutatakse ikka!
Jah? No ilmselt mitte nii palju. Ma olen just kuulnud, et väga harva. Ma muidugi natuke liialdan ja idealiseerin arusaadavalt.
Aga seda, ütleme nii, et vale vohamist pole vist võimalik kuidagi piirata ka Venemaal?
Kultuur muutub väga vaevaliselt. Kõik on sellega harjunud, see ei tekita protesti inimestes. Et liikluspolitseinikud on lurjused ja et kohtunikud on äraostetavad jne.
Mis te arvate, kas Lääne avalikkus saab üldse aru, mis toimub Venemaa ühiskondlikkus arvamuses, mida venemaalne mõtleb?
Huvi tunnevad, aga ma arvan, et ega ikka lõpuni aru ei saa. Muide, selles segab neid nende poliitiline korrektsus. Nagu ka meie liberaale. Kui ma kuulen meie liberaale rääkimas, et juhid on meil halvad, aga rahvas hea, siis ma tahaks nendega alati vaielda. Juhid on täpselt samasugused nagu rahvas. Sest mis on vene juhid, ülemused? See on inimene rahva seast, kes on endale peale pannud pagunid, kui ta on näiteks miilits. Või siis vene inimene, kes on lihtsalt istunud ülemuse tugitooli. Mentaliteet jääb tal ju samaks.
Läänlased ei taha oma poliitkorrektsuses aru saada, et paljuski määrab kultuur ühiskonna arengu, et selle vastu on raske midagi teha. Läänlastele ei meeldi selline lähenemine, sest see pole poliitiliselt korrektne. Nähakse selles koguni teatud määral rassismi. Selles mõttes neil mõnikord arusaamine puudub.
Tahavad nad üldse aru saada?
Ilmselt ikka tahavad. Aga jah, eelmisel aastal me tegime ameeriklastega koos ühte uuringut, sealt tuli välja, et ikka paljudest asjadest saadakse ikka täiesti erinevalt aru.
Näiteks?
Kuidas hinnata Hiina poliitilist süsteemi. Meie vastajad hindasid seda kõrgelt, aga ameeriklased madalalt. Veel oli seal küsimus, et kus on demokraatia rohkem arenenud, vastata tuli 10-palli süsteemis. Meie vastajad hindasid Ameerika demokraatiat suhteliselt kõrgelt, aga Hiinas madalalt. Tuli välja, et vene inimese ajus pole riigi efektiivne toimimine üldse seotud demokraatia tasemega.
Kas Venemaal on avalik arvamus kergesti juhitav-mõjutatav?
Suhteliselt lihtne. Põhiliselt põhineb see muidugi televisioonil. Mis seal näidatakse, see tungib justkui inimestele teadvusse. Ega ilmaasjata võim ei tegele niipalju televisiooniga. Televisiooni abil avaliku arvamuse mõjutamine toimub kahel viisil. Võtame näiteks need „Mittenõustujate marsid”, üle poole elanikkonnast lihtsalt ei tea neist midagi. Sest peamised telekanalite uudiseid sellest midagi ei näidanud. (siiski, NTV mainis ära suurema marsi Moskvas märtsis, aga väga lühidalt – J.P.) Teiseks toimub mõjutamine meelelahutusprogrammide ekspansiooniga. Vene telekanalid on täis meelelahutust. See juhib inimeste mõtted eemale poliitikast ja probleemidest.
Aga üldiselt ega võim ei arvesta Venemaal avaliku arvamusega eriti.
Kas võim ka kuidagi manipuleerib avaliku arvamuse küsitlustega?
Ma ei tea, ma ei usu. Meie firmas pole see võimalik.
Kes on vene rahva jaoks veel tõelised arvamusliidrid peale Putini?
Mingil määral ehk need, keda peetakse Putini järeltulijatest. Sergei Ivanov ja Dmitri Medvedev (Vene valitsuse asepeaministrid-toim.) ehk.
Aga peale poliitikute. Ma mõtlen intelligentsi.
Ei ole selliseid.
Kas tõesti pole selliseid moraalseid arvamusliidreid nagu varem Solženitsõn?
Ei ole, ei ole. Selliseid absoluutselt pole nagu varem akadeemik Andrei Sahharov.
Millal need moraalsed liidrid vene rahva jaoks ära kadusid siis?
Solženitsõn kadus siis, kui isegi liberaalid loobusid tema seisukohti toetamast. Ta pole muidugi mingi liberaal ka kunagi olnud.
Putin on ka moraalse liidri funktsiooni justkui enda peale võtnud.
Kui Putinil on nii tohutu usaldus, armastus – mis ta sellega võib peale hakata?
Hakkab rahvuse isaks näiteks. Nagu oli Deng Xiaoping Hiinas. Kuigi Venemaal on see väga raske – minna võimult justkui ära, aga säilitada reaalne võim. On väga reaalne, et võimult lahkudes tema autoriteet kustub.
Kas te näete mingeid positiivseid muutusi Venemaal?
Seda ma juba rääkisin, et ma näen võimalust, et võimule tuleb uus põlvkond, kes on palju läänemeelesem ning toob tagasi sellise jeltsinliku suuna. See tuleb küsitlustest juba praegu välja, et noored inimesed mõtlevad hoopis teistmoodi. Ma arvan, et ka see paljude noorte patriootlikkus, et see on teeseldud, võlts. Kui nad näevad, et Putini režiim jõuab tupikusse, siis nad muutuvad, siis nad on täiskasvanumad. Küsitluste järgi on ka näha, et noorte seas on suhtumine Läände, Ameerikasse parem kui teistes vanusegruppides.
Kas uuringute põhjal tuleb välja, kuidas inimesed Venemaal üldse mõistavad demokraatiat ja suveräänset demokraatiat? Milles nad vahet näevad?
Küsimusele, kas meil, Venemaal on vaja Lääne demokraatiat või oma, erilist demokraatiat, siis rõhuv enamus vastab muidugi, et oma, erilist demokraatiat. Nad ei taha, et Venemaale midagi peale surutaks. Meie ise teame. Ei ole vaja midagi kopeerida. Sellel põhinebki suverääne demokraatia, mille (Vladislav) Surkov (Putini administratsiooni asejuht, Kremli üks peamisi ideolooge-toim.) välja mõtles.
Sedovist ja Levadast
•• Leonid Sedov (73) on Venemaa tuntuima sõltumatu
uuringufirma Levada keskus juhtivaid sotsiolooge. Ta on ajalooteaduste kandidaat, tunneb peale sotsioloogia väga hästi Venemaa ajalugu ja võrdlevat kulturoloogiat.
•• Sotsioloogiaga on tegelenud 1968. aastast. Nendest aegadest tunneb enda sõnul hästi tollaseid kolleege Tartu ülikoolist Ülo Vooglaidu ja Marju Lauristini.
•• Levada keskus tegutseb 1988. aastast ja on läänes kõige tsiteeritum Venemaa uuringufirma. Oma küsitlusi korraldavad nad eranditult inimeste kodudes ega kasuta küsitlemiseks telefoni. Tavalises uuringus osaleb üle 1600 vastaja peaaegu kõigist Venemaa regioonidest.
•• Keskus sai oma nime esimese direktori Juri Levada järgi, kes suri tänavu jaanuaris.
Venelased rahvusena ei ole veel täiskasvanud, sellest ka pidevad tülid naabrite ja muu maailmaga, leiab Moskva Levada keskuse sotsioloog Leonid Sedov
Kui üldistada sotsioloogilisi uurimisi, siis milliseid trende need Venemaal näitavad viimase paari aasta jooksul?
Kui vaadata ühiskondlikke suundumusi, siis kindlasti on tähelepandav natsionalistliku meelsuse, ksenofoobia tõus. Edasi – järjest suurem avalikkuse toetus president Vladimir Putinile. Mis Lääne silmis on imekspandav, sest nemad pole harjunud sellise toetuse suurenemisega istuva presidendi suhtes. Pidevalt küsitakse meilt selgitust sellele nähtusele.
Milles siis on popi Putini saladus?
Ta on ostunud sedasorti poliitikuks, kes praegu rahuldab Venemaal küllaltki erinevaid inimesi ja seejuures erinevate huvidega inimesi. Näiteks 30 protsenti peavad teda demokraatlike reformide ja majandusreformide jätkajaks Venemaal, mida alustati (Mihhail) Gorbatšovi (NSV Liidu viimane juht-toim.) ja (Boriss) Jeltsini (Venemaa esimene president, Putini eelkäija-toim.) ajal. Teisest küljest annab Putin signaale ka natsionalislikult meelestatud elanikkonna suunas, keda samuti saab tema toetajateks lugeda. Ja lõpuks inimesed, kes kasvõi veidikenegi tunnevad oma elatustaseme tõusu viimaste aastate jooksul. Need on inimesed, kes „mõtlevad rahakotiga”. Kokku tulebki toetus 80 protsenti.
Kas kõige suurem osa on just neid, kes „mõtlevad oma rahakotiga”?
Jah, neid on üsna suur osa, kes toetavad Putinit puhtalt sellepärast, et elatustase on tõusnud ja nad tunnevad seda oma nahal. Tunnevad nö oma võitu.
Kuidas õnnestub Putinil osale elanikkonnast ennast demokraadina näidata?
Ühest küljest ta ise deklareerib seda avalikult, näiteks kevadel viimases pöördumises parlamendi poole. Seal ta teatas, et ta hindab seda, mida tegi Jeltsin. Muidugi, Jeltsin oli siis just surnud (ta suri aprillis-toim.) ning need sõnad olid üsna rituaalsed. Ta teeb selliseid väljaütlemisi kogu aeg ning inimesed justkui usuvad sellesse. Liberaalide, need 18 protsenti, kes on Putini vastu ja käivad näiteks „Mittenõustujate marsil”, kriitikat ei võta avalikkus vastu. See, et Putini ajal on halvenenud ajakirjanduse olukord, seda inimesed ju omal nahal eriti ei tunneta. Vastupidi, küsitluse andmetel inimesed arvavad, et Putini võimuloleku ajal on olukord ajakirjanduses paremaks läinud.
Miks nad nii arvavad?
Meie inimesed saavad halvasti aru, kuidas töötab demokraatia, mida selleks on vaja, millised on demokraatlikud institutsioonid jne. Inimesed justkui lihtsalt ei märka seda kontrolli tugevnemist ajakirjanduse üle. Demokraatliku traditsiooni puudumine Venemaal annab tunda inimeste vaadetel.
Kuidas te seletaksite ikkagi Lääne inimesele, kuidas on võimalik, et ühed inimesed näevad Putinis demokraati ja teised samal ajal hoopis natsionalisti ning on sellepärast tema poolt?
Putin oskab väga hästi endast head muljet jätta. Inimestele meeldib see, et ta on võrreldes Jeltsiniga noorem ja energilisem. Võib olla meeldib ka sellepärast, et ta sai sellise erilise hariduse – tšekisti oma, et kuidas inimesi värvata. Seetõttu ta jagab hästi inimeste mõjutamise psühholoogiat. Ta oskab panna inimesi endasse uskuma, lisaks veel majanduse olukorra paranemine. Siis tekibki selline olukord, et kui ta isegi ütleb välja vastandlikke seisukohti, mis omavahel kuidagi kokku ei sobi, siis inimesed lihtsalt ei näe neid vasturääkivusi. Osa inimesi kuuleb ühte, teine osa teist ja kokkuvõttes tulebki selline kõrge toetusprotsent.
Sama teeb ju ka võimupartei „Ühtne Venemaa”, kus on nii liberaalne blokk, kui ka natsionalistlik blokk jne.
Just-just. Erilist ideoloogiat neil taga pole. Nemad loodavad ka nii enda taha koguda erinevaid inimesi. See on iseloomulik praegu Venemaa ühiskondlikule arengule.
Mis te arvate, kas see hakkab muutuma?
Minu prognoos on, et riiki ootavad ees kriisiolukorrad. Seda ennustavad ka paljud ökonomistid. Ma arvan, et Putin suudab säilitada vene rahvuse juhi staatuse kuskil 2015. aastani. Selleks ajaks suudab ta Läänega põhjalikult tülli minna. Seejärel tuleb Venemaal võimule juba uus põlvkond, uus eliit. Need, kes on praegu 20-25 aastased.
Näiteks liikumine Našid?
Jah. Siis on nad juba 30-40 aastased. Tekib tugev võimuvõitlus selle põlvkonna seas propatriootlike jõudude ja proläänelike jõudude vahel. Ma muidugi loodan, et võimule tuleb rohkem läänemeelsem poliitik kui praegune eliit.
Mulle tundub pigem küll, et kasvav noorsugu on Venemaal vägagi patriootlik, mitte läänemeelne.
See näib nii, ma pakun. Tegelikkuses on piisavalt palju noori, kes on lääneliku meelelaadiga, ainult et neid märkab vähem. Nad hakkavad aktiviseeruma, kui on näha, et riik jõuab jälle tupikusse. Kui siis Lääs reageerib adekvaatselt, on selge, et võidavad just läänemeelsemad.
Sellele peaks kaasa aitama ka elatustaseme tõus Venemaal.
Loomulikult. Noortel, kes praegu võtavad iseenesestmõistetavalt seda, et nad saavad reisida, et neil on suured võimalused, ei taha seda kaotada ning võivad olla sunnitud võitlema selle eest. Nad on praegu väga apoliitilised.
Venemaal on tunda patriotismi tõusu. Milline see patriotism on, sest iseenesest see võib ju ka positiivne olla?
Patriotism koos enesearmastuse või –imetlusega midagi head endas kindlasti ei kanna.
Kas sedasorti patriotismi õhutab võim?
Võim mitte niivõrd ei õhuta seda, kui üritab mängida nendel meeleoludel. Patriotism see on tekkinud justkui iseenesest selle nostalgia arvelt, mis on väga paljudel inimestel Venemaal – deržaava, impeeriumi hukk.
Huvitav, et just noortel on Venemaal nii suur nostalgia Nõukogude aja järele, kuigi nad ei saa seda eriti mäletada.
Esiteks, seda antakse peredes edasi. Teiseks seletan ma seda vene rahva omapäraga nagu „teismeiga”.
Mida see tähendab?
Mina seletan vene kultuuri paljusid eripärasid sellega, et isiksus ei kasva vene kultuuris täiskasvanu tasemele. Inimesed jäävad psühholoogiliselt justkui teismelise tasemele. Teismelise psühholoogia juurde käib see, et tuleb kuuluda mingisse gruppi, mis on teisest tugevam, parem jne. Seetõttu ongi meil tõmme ideoloogia järele, mis seletaks, et meil on kõige paremad „asjad”. Näiteks õigeusk - et meil on kõige parem usk maailmas -, et meil on maailma kõige tugevam deržaava jne.
Te tahate sellega öelda, et see kasvav nostalgia pole mitte kunagise elu järele, vaid kunagise Venemaa või siis Nõukogude Liidu jõu, tugevuse järele?
Just. Et kuuluda kõige tugevama grupi hulka. Nõukogude Liit oli selline supergrupp – kõik kartsid teda maailmas, tal olid võimsad tuumarelvad jne. Ja praegusel noorusel on need meeleolud väga tugevad sellepärast, et nad mõtlevad nii nagu ma rääkisin, ja peale selle on nad nagunii ka vanuselt veel teismelised.
Aga nad saavad ju täiskasvanuks, kas siis nende mõtlemine ei muutu? Arvate, et 15 aasta pärast mõtlevad nad samamoodi?
Osaliselt läheb see neil seoses vanusega kindlasti üle. Aga nad kuuluvad vene kultuuri ja vene kultuuris, traditsioonis selline mõtlemine üle ei lähe. See jääbki selliseks.
Euroopas oli ka keskajal rahvaste seas levinud selline teismelise psühholoogia. Aga paljude suurte sündmuste - nagu saja-aastane sõda, katkud, epideemiad jne - tagajärjel toimus nö Lääne rahvaste mentaliteedi ja psüühika täiskasvanuks saamine.
Aga Venemaa on ka ju elanud üled suured tragöödiad – repressioonid, sõjad, näljahädad ja mida kõike veel. Miks siis venelased ei ole saanud rahvusena nö täiskasvanuks?
Kolossaalset negatiivset rolli selles mängis teate mis? Võit Suures Isamaasõjas. See tugevdas veelgi meie „teisemelisi” veendumisi, et me oleme kõige tugevamad maailmas, et vaatamata kõigele meie suudame alati. Kui toimub kõik see võidu tähistamine, siis see kõik on kantud tundest, et meie oleme kõige, kõige... Meie võitsime, keegi meid ei aidanud, ainult tänu meile.
Need inimesed, kes on sõja läbi käinud, repressioonid üle elanud, sellel põlvkonnal on teadvustumine justkui toimunud, nende teadvus on täiskasvnum. Ma nimetan seda (Aleksandr) Solženitsõni (Nõukogude Liidus põlu all olnud maailmakuulus kirjanik, „Gulagi arhipelaagi” autor-toim.) ja (Bulat) Okudžava (Nõukogude Liidus tuntud rahvalaulik ja näitleja-toim.) põlvkonnaks. Aga Stalin hävitas väga palju seda rindemeeste põlvkonda, sest ta tundis nendes ohtu just sellepärast.
See solvumine, mis juhtus pärast Tallinnas monumendi teisaldamist, on ka iseloomulik teismeeale, teismelised on ka ju väga kergesti solvuvad. Selline käitumine on iseloomulik vene rahvuse eneseteadvusele. Selles mõttes, muide, on islamimaailm mõtlemine lähedane Venemaale. Võtame või nende solvumise seoses karikatuuridega.
Ksenofoobia tõusust veelkord. Kus selle juured on, kümme aastat tagasi seda Venemaal ju nii tugevalt ei esinenud?
Vaikselt oli seda vaenulikust tunda tegelikult juba Nõukogude ajal. „Tšurka” (Kaukaasia-päritolu inimesed-toim.) ja teised nimetused olid juba siis kasutusel. Aga see oli muidugi kontrollitud. Uuemal ajal hakkas ksenofoobia kasvama seoses Tšetšeenia sõdadega, tekkis selline antikaukaasialik antagonism. See kaukaaslastevastane suhtumine nihutas muuhulgas Venemaal tagaplaanile antisemitismi, mida nüüd on palju vähem.
Tugev on - ma ei ütleks, et ksenofoobia, vaid - antagonism, vaenulikkus Balti riikide suhtes. Miks? Aga vot nad solvasid meid! Nemad hakkasid esimestena meie hulgast ära jooksma.
Kuidas see ksenofoobia Venemaal edasi areneda võib?
Sõltub jällegi poliitilistest arengutest. Võib olla saab Hiinast mingi objekt.
Ma mõtlen rohkem sellist nö argielu ksenofoobiat.
Argielu ksenofoobia sõltub vägagi palju üldisest poliitiliset konjuktuurist.
Küsitluste järgi ksenofoobilised meeleolud Venemaal kasvavad?
Jah. Küsitluste järgi kasvab inimestel selline tunne, et järjest rohkem on Venemaa ümbritsetud vaenulikkusega. Et meid ei armastata, et ümbritsevad riigid on vaenulikult meelestatud.
Millised väärtused on inimeste seas Venemaal praegu esikohal?
Venemaa kultuuris on traditsiooniliselt peetud oluliseks väärtuseks suhteid võimuga.
Kas on näha, et Putini võimuoleku ajal on inimeste väärtused muutunud?
Muidugi. Putinis nad nägid sellist personaalset jõu maksmapanekut, mida nad hindavad. Peale jõu on teised märksõnad stabiilsus ja kord. Lisaks on veel oluline Venemaa prestiiž ja inimeste hinnangul on Putin tõstnud Venemaa prestiiži maailmas.
Selle väärtuse olulisus venelase jaoks tuleb välja sellest tuntud ütlusest, et kui kaks joodikut üksteisega vaidlevad, siis nad küsivad teineteiselt: „A kas sa austad mind??” Need on kolm neetud küsimust venelastel – mida teha, kes on süüdi ja kas sa austad mind.
Venemaalased on siis rahul riigi arenguga praegu?
Ja-ja. Meil oli spetsiaalne küsimus, et millistes eluvaldkondades te tunnete kõige rohkem edasiminekut? Ja peaaegu kõigis valdkondades oli rohkem neid, kes nägid positiivset. Isegi tervishoius, mis iseenesest on kohtutavas olukorras. Oli ainult kaks valdkonda, kus olid vastused enam-vähem pooleks – mis puudutas pere majanduslikku olukorda ning mis puudutas olukorda Tšetšeenias.
Te ütlesite, et üldiselt on inimesed rahul sellega, mis Venemaal praegu toimub. Kuidas te seletate selle taustal seda, et kui ühes teie küsitluses küsiti, et kui tugevat mõju valimiste tulemusele avaldavad igatsugu kuritarvitused, siis pooled vastasid, et väga tugevat või tugevat mõju?
Minu arust on see teatavas vasturääkivuses – et ühest küljest inimesed on rahul, aga teisest küljest nad saavad aru, et asjad ei käi endiselt ausalt.
Võrreldes Putiniga on kõigi teiste poliitiliste institutsioonide usaldatavus suhteliselt nutune. Ehk kuberneride populaarsus üldiselt on veel enam-vähem positiivne. Aga mis puudutab valimisi, siis inimesed näevad, et need pole ausad, neid võltsitakse.
Ja ikkagi usuvad võimu?
Usuvad Putinisse, mitte võimu. Ühes viimases küsitlustes me küsisime, et kus teie meelest toimuvad valimised ausalt. 24 protsenti vastas, et Suurbritannias, 21 protsenti, et Prantsusmaal, 15 protsenti, et USAs ning Venemaa kohta vastas jaatavalt kaheksa protsenti. Ainult kaheksa! Milles asi? Aga asi on selles, et meie kultuuris inimesed üldse ei usu aususesse. Nad usuvad, et valelikkus, petmine on elu loomulik osa. Seetõttu ei tekitas neis võltsimine valimistel mingit protesti. Lihtsalt nende arvates ongi kõik nii üles ehitatud.
Mis ajast Venemaa inimesed ei usu aususse?
Nii on alati olnud. See on vene kultuuri traditsioonile joon. Kui (Nikolai) Karamzinilt (kuulus Vene ajaloolane ja kirjanik 18. ja 19. sajandil.toim.) küsiti, et kuidas te iseloomustaksite Vene ühiskonda ühe sõnaga, siis ta vastas: „Varastavad!” See on kõik säilinud. Ütleme nii, et nüansid on muutunud. See on üks põhilisi asju, mis meid eristab Lääne ühiskonnast, et pole usku, et elu on korraldatud ausalt. Läänes algab see kõik lapsepõlvest, seal ei kirjutata koolis maha.
Kirjutatakse ikka!
Jah? No ilmselt mitte nii palju. Ma olen just kuulnud, et väga harva. Ma muidugi natuke liialdan ja idealiseerin arusaadavalt.
Aga seda, ütleme nii, et vale vohamist pole vist võimalik kuidagi piirata ka Venemaal?
Kultuur muutub väga vaevaliselt. Kõik on sellega harjunud, see ei tekita protesti inimestes. Et liikluspolitseinikud on lurjused ja et kohtunikud on äraostetavad jne.
Mis te arvate, kas Lääne avalikkus saab üldse aru, mis toimub Venemaa ühiskondlikkus arvamuses, mida venemaalne mõtleb?
Huvi tunnevad, aga ma arvan, et ega ikka lõpuni aru ei saa. Muide, selles segab neid nende poliitiline korrektsus. Nagu ka meie liberaale. Kui ma kuulen meie liberaale rääkimas, et juhid on meil halvad, aga rahvas hea, siis ma tahaks nendega alati vaielda. Juhid on täpselt samasugused nagu rahvas. Sest mis on vene juhid, ülemused? See on inimene rahva seast, kes on endale peale pannud pagunid, kui ta on näiteks miilits. Või siis vene inimene, kes on lihtsalt istunud ülemuse tugitooli. Mentaliteet jääb tal ju samaks.
Läänlased ei taha oma poliitkorrektsuses aru saada, et paljuski määrab kultuur ühiskonna arengu, et selle vastu on raske midagi teha. Läänlastele ei meeldi selline lähenemine, sest see pole poliitiliselt korrektne. Nähakse selles koguni teatud määral rassismi. Selles mõttes neil mõnikord arusaamine puudub.
Tahavad nad üldse aru saada?
Ilmselt ikka tahavad. Aga jah, eelmisel aastal me tegime ameeriklastega koos ühte uuringut, sealt tuli välja, et ikka paljudest asjadest saadakse ikka täiesti erinevalt aru.
Näiteks?
Kuidas hinnata Hiina poliitilist süsteemi. Meie vastajad hindasid seda kõrgelt, aga ameeriklased madalalt. Veel oli seal küsimus, et kus on demokraatia rohkem arenenud, vastata tuli 10-palli süsteemis. Meie vastajad hindasid Ameerika demokraatiat suhteliselt kõrgelt, aga Hiinas madalalt. Tuli välja, et vene inimese ajus pole riigi efektiivne toimimine üldse seotud demokraatia tasemega.
Kas Venemaal on avalik arvamus kergesti juhitav-mõjutatav?
Suhteliselt lihtne. Põhiliselt põhineb see muidugi televisioonil. Mis seal näidatakse, see tungib justkui inimestele teadvusse. Ega ilmaasjata võim ei tegele niipalju televisiooniga. Televisiooni abil avaliku arvamuse mõjutamine toimub kahel viisil. Võtame näiteks need „Mittenõustujate marsid”, üle poole elanikkonnast lihtsalt ei tea neist midagi. Sest peamised telekanalite uudiseid sellest midagi ei näidanud. (siiski, NTV mainis ära suurema marsi Moskvas märtsis, aga väga lühidalt – J.P.) Teiseks toimub mõjutamine meelelahutusprogrammide ekspansiooniga. Vene telekanalid on täis meelelahutust. See juhib inimeste mõtted eemale poliitikast ja probleemidest.
Aga üldiselt ega võim ei arvesta Venemaal avaliku arvamusega eriti.
Kas võim ka kuidagi manipuleerib avaliku arvamuse küsitlustega?
Ma ei tea, ma ei usu. Meie firmas pole see võimalik.
Kes on vene rahva jaoks veel tõelised arvamusliidrid peale Putini?
Mingil määral ehk need, keda peetakse Putini järeltulijatest. Sergei Ivanov ja Dmitri Medvedev (Vene valitsuse asepeaministrid-toim.) ehk.
Aga peale poliitikute. Ma mõtlen intelligentsi.
Ei ole selliseid.
Kas tõesti pole selliseid moraalseid arvamusliidreid nagu varem Solženitsõn?
Ei ole, ei ole. Selliseid absoluutselt pole nagu varem akadeemik Andrei Sahharov.
Millal need moraalsed liidrid vene rahva jaoks ära kadusid siis?
Solženitsõn kadus siis, kui isegi liberaalid loobusid tema seisukohti toetamast. Ta pole muidugi mingi liberaal ka kunagi olnud.
Putin on ka moraalse liidri funktsiooni justkui enda peale võtnud.
Kui Putinil on nii tohutu usaldus, armastus – mis ta sellega võib peale hakata?
Hakkab rahvuse isaks näiteks. Nagu oli Deng Xiaoping Hiinas. Kuigi Venemaal on see väga raske – minna võimult justkui ära, aga säilitada reaalne võim. On väga reaalne, et võimult lahkudes tema autoriteet kustub.
Kas te näete mingeid positiivseid muutusi Venemaal?
Seda ma juba rääkisin, et ma näen võimalust, et võimule tuleb uus põlvkond, kes on palju läänemeelesem ning toob tagasi sellise jeltsinliku suuna. See tuleb küsitlustest juba praegu välja, et noored inimesed mõtlevad hoopis teistmoodi. Ma arvan, et ka see paljude noorte patriootlikkus, et see on teeseldud, võlts. Kui nad näevad, et Putini režiim jõuab tupikusse, siis nad muutuvad, siis nad on täiskasvanumad. Küsitluste järgi on ka näha, et noorte seas on suhtumine Läände, Ameerikasse parem kui teistes vanusegruppides.
Kas uuringute põhjal tuleb välja, kuidas inimesed Venemaal üldse mõistavad demokraatiat ja suveräänset demokraatiat? Milles nad vahet näevad?
Küsimusele, kas meil, Venemaal on vaja Lääne demokraatiat või oma, erilist demokraatiat, siis rõhuv enamus vastab muidugi, et oma, erilist demokraatiat. Nad ei taha, et Venemaale midagi peale surutaks. Meie ise teame. Ei ole vaja midagi kopeerida. Sellel põhinebki suverääne demokraatia, mille (Vladislav) Surkov (Putini administratsiooni asejuht, Kremli üks peamisi ideolooge-toim.) välja mõtles.
Sedovist ja Levadast
•• Leonid Sedov (73) on Venemaa tuntuima sõltumatu
uuringufirma Levada keskus juhtivaid sotsiolooge. Ta on ajalooteaduste kandidaat, tunneb peale sotsioloogia väga hästi Venemaa ajalugu ja võrdlevat kulturoloogiat.
•• Sotsioloogiaga on tegelenud 1968. aastast. Nendest aegadest tunneb enda sõnul hästi tollaseid kolleege Tartu ülikoolist Ülo Vooglaidu ja Marju Lauristini.
•• Levada keskus tegutseb 1988. aastast ja on läänes kõige tsiteeritum Venemaa uuringufirma. Oma küsitlusi korraldavad nad eranditult inimeste kodudes ega kasuta küsitlemiseks telefoni. Tavalises uuringus osaleb üle 1600 vastaja peaaegu kõigist Venemaa regioonidest.
•• Keskus sai oma nime esimese direktori Juri Levada järgi, kes suri tänavu jaanuaris.
Tuesday, March 29, 2011
Suur klaas vett võib toimida ka enesekontrolli tugevdajana
Täis põis aitab vältida impulsiivseid otsuseid
29.03.11 | ERR teadus ja haridus. Vaim ja hing.
Toimetas Astra Kallasmaa
Milline lihtne võte aitaks vähendada rutakate ja pikas perspektiivis kahjulike otsuste tegemist? Hollandi teadlase Mirjam Tuki värske teadustöö viitab, et täis põie puhul rakendunud suurenenud kontroll oma kehaliste vajaduste üle mõjutab ka seda, milliseid valikuid inimesed teiste vajaduste rahuldamise osas langetavad. Tuk väidab oma artiklis, et mõtlemine ja füüsis mõjutavad teineteist ka siis, kui me sellest teadlikud ei ole. Alateadlik automaatne kontroll põie üle tugevdab üleüldist enesekontrolli, soodustades sel viisil tasakaalukamat käitumist.
Mirjam Tuk ja tema kolleegid Debra Trampe ja Luk Warlop kontrollisid hüpoteesi, et täis põis suurendab enesekontrolli, lihtsate eksperimentidega. Ühes eksperimendis jõi üks grupp vabatahtlike viis tassi vett (umbes 750 milliliitrit) ja teine grupp võttis igast tassist vaid lonksukese. Umbes neljakümne minuti pärast, ajal, kui põide jõudnud vesi hakkas seal tundma andma, pandi vabatahtlike enesekontroll proovile. Osalejad pidid langetama kaheksa otsust. Iga otsuse puhul pidid nad valima kas koheselt ja kiiresti saadava vähem kasuliku valiku või pikema perioodi vältel saadava rohkem kasu toova valiku vahel. Näiteks paluti neil valida, homme saadava 16 dollari või 35 päeva jooksul saadava 30 dollari vahel.
Eksperimendi tulemused näitasid, et täis põiega gruppi kuulunud inimesed valisid tõenäolisemalt pikema perioodi vältel saadava suurema kasu. "Näib, et täis põiega tehakse paremaid otsuseid," ütles Mirjam Tuk. Nii soovitab ta börsimaaklereil enne otsuste langetamist vett juua ning ostukeskustel, kus tahetakse soodustada impulsiivsete ostude sooritamist, paigutada võimalikult palju tualettruume poodide lähedusse.
Vaata veel: Inhibitory spillover: Increased urination urgency facilitates impulse control in unrelated domains (pdf)
29.03.11 | ERR teadus ja haridus. Vaim ja hing.
Toimetas Astra Kallasmaa
Milline lihtne võte aitaks vähendada rutakate ja pikas perspektiivis kahjulike otsuste tegemist? Hollandi teadlase Mirjam Tuki värske teadustöö viitab, et täis põie puhul rakendunud suurenenud kontroll oma kehaliste vajaduste üle mõjutab ka seda, milliseid valikuid inimesed teiste vajaduste rahuldamise osas langetavad. Tuk väidab oma artiklis, et mõtlemine ja füüsis mõjutavad teineteist ka siis, kui me sellest teadlikud ei ole. Alateadlik automaatne kontroll põie üle tugevdab üleüldist enesekontrolli, soodustades sel viisil tasakaalukamat käitumist.
Mirjam Tuk ja tema kolleegid Debra Trampe ja Luk Warlop kontrollisid hüpoteesi, et täis põis suurendab enesekontrolli, lihtsate eksperimentidega. Ühes eksperimendis jõi üks grupp vabatahtlike viis tassi vett (umbes 750 milliliitrit) ja teine grupp võttis igast tassist vaid lonksukese. Umbes neljakümne minuti pärast, ajal, kui põide jõudnud vesi hakkas seal tundma andma, pandi vabatahtlike enesekontroll proovile. Osalejad pidid langetama kaheksa otsust. Iga otsuse puhul pidid nad valima kas koheselt ja kiiresti saadava vähem kasuliku valiku või pikema perioodi vältel saadava rohkem kasu toova valiku vahel. Näiteks paluti neil valida, homme saadava 16 dollari või 35 päeva jooksul saadava 30 dollari vahel.
Eksperimendi tulemused näitasid, et täis põiega gruppi kuulunud inimesed valisid tõenäolisemalt pikema perioodi vältel saadava suurema kasu. "Näib, et täis põiega tehakse paremaid otsuseid," ütles Mirjam Tuk. Nii soovitab ta börsimaaklereil enne otsuste langetamist vett juua ning ostukeskustel, kus tahetakse soodustada impulsiivsete ostude sooritamist, paigutada võimalikult palju tualettruume poodide lähedusse.
Vaata veel: Inhibitory spillover: Increased urination urgency facilitates impulse control in unrelated domains (pdf)
Sunday, March 20, 2011
Saturday, March 19, 2011
Mehe viljakuse mõõt
Mis puutub mehe viljakusse, siis suurus on tõepoolest tähtis. Kuid mitte suguti ega munandite suurus!
Reutersi teatel tuleb mehe viljakuse teadasaamiseks mõõta vahemaad tema munandite alaosa ja päraku vahel.
Neil mehepoegadel, kellel see mõõt jääb alla 52 millimeetri, on seitse korda suurem risk olla vähese viljakusega kui neil, kellel see vahemaa on pikem.
Vähese viljakusega on mees, kelle seemnevedelikus on vähem kui 20 miljonit spermatosoidi milliliitri kohta. Varasemad uurimused on näidanud, et selliste näitajatega meestel on poole väiksemad šansid naist viljastada.
Uurimuses pole püütud leida vastust küsimusele, miks mõnel mehel päraku ja munandialuse vahemaa väiksem on. Aastatel 2005 ja 2008 avaldatud varasemad uurimused on püstitanud teesi, et põhjus võib olla ema rasedusaegses kokkupuutes ftalaadi-nimeliste kemikaalidega, mida kasutatakse parfüümides, šampoonides, seepides, plastkonteinerites, värvides ning mõningates pestitsiidides.
Reutersi teatel tuleb mehe viljakuse teadasaamiseks mõõta vahemaad tema munandite alaosa ja päraku vahel.
Neil mehepoegadel, kellel see mõõt jääb alla 52 millimeetri, on seitse korda suurem risk olla vähese viljakusega kui neil, kellel see vahemaa on pikem.
Vähese viljakusega on mees, kelle seemnevedelikus on vähem kui 20 miljonit spermatosoidi milliliitri kohta. Varasemad uurimused on näidanud, et selliste näitajatega meestel on poole väiksemad šansid naist viljastada.
Uurimuses pole püütud leida vastust küsimusele, miks mõnel mehel päraku ja munandialuse vahemaa väiksem on. Aastatel 2005 ja 2008 avaldatud varasemad uurimused on püstitanud teesi, et põhjus võib olla ema rasedusaegses kokkupuutes ftalaadi-nimeliste kemikaalidega, mida kasutatakse parfüümides, šampoonides, seepides, plastkonteinerites, värvides ning mõningates pestitsiidides.
Wednesday, March 16, 2011
Maavärinatest meie kandis
Soome nüüdne maavärin:
Põhja-Soomes Puolankas toimus ööl vastu teisipäeva, 15.märtsi 2011 kohalikke olusid arvestades tugev maavärin. Seismoloogiateenistus mõõtis Pirttijärve läänepoolses otsas 2,1 magnituudi.
Selliseid maavärinaid toimub Soomes aasta jooksul kõige rohkem paar korda, teatab YLE Kainuu.
„Näiteks eelmisel aastal registreeriti 34 maavärinat, millest vaid kaks olid üle kahe magnituudi,” ütles seismoloog Jari Kortström Helsingi ülikoolist.
Vaata ka:
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/pohjoiseurooppa.html Põhja-Euroopa maavärinad
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/suomi.html Soome maavärinad
http://www.seismo.helsinki.fi/bulletin/list/alert/current_map.html 16.märts 2011
Siit selgub, et paar korda aastas toimub Soomes tõesti ca 2-magnituudine maavärin ja peale selle suur hulk väiksemaid.
NB!
Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituudides
Mercalli skaalaga maavärina purustuste taset pallides
Tausta:
Eestis (ja ka Soomes) toimub tihti maavärinaid maapinna kerkimise/vajumise tõttu.
Jääajal oli maapind tihedalt kokku surutud, nüüd pind tõuseb siiani. Sellest ka maavärinad. Tegemist ei ole siiski laamadest tingutud värinatega. Seda õpetati meile juba põhikoolis.
Maavärinaid magnituudivahemikus 2.0-2.9 on igal aastal maailmas 1 300 000 (loe: miljon kolmsada tuhat). Sellise maavärina puhul vallandub energiat 3 000 000 000 (loe: kolm miljardit) korda vähem kui praeguse Jaapani maavärina puhul.
Väike võrdlus:
9 magnituudine maavärin on 10 miljonit korda tugevam kui 2 magnituudine.
2 magnituudist võib heal heal juhul tunda vaid maavärina epitsentris.
http://en.wikipedia.org/wiki/Richter_magnitude_scale - vaadake siit, mida tähendab 2,1 magnituuti.
Võrdluseks tuuakse tabelis, et vallanduv energia võrdub tavalise pommi energiaga II ilmasõjast.
Helsinkin Sanomat isegi ei kirjuta mingist maavärinast Soomes oma peamiste uudiste seas.
Isiklik kogemus internetiavarustest:
Olen 6 pallise maavärina üle elanud ja selle puhul hakkasid riiulid ja voodi värisema.
Seina tulid ka mõned üksikud praod aga midagi väga hullu küll ei olnud.
Eestis:
2005 aastal oli 3,8 magnituudiline maavärin.
70-ndate keskel Osmussaare lähedal enam kui 5 palline maavärin. Siis klaasid riiulis pisut värisesid.
Siin: http://www.postimees.ee/?id=403486 - Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura räägib, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus. Samuti selgitab ta, mismoodi eelmise nädala Jaapani maavärina ja tsunami taustal hinnata tuumajaamade ohutust ja kas ka Eesti peab kartma tuumaõnnetust. Lõik sealt:
On öeldud, et maavärina tõttu nihkus Jaapan mitu meetrit…
Kusagil mainiti, et viis meetrit. Aga need arvud pole kõne väärt. Laamad liiguvad kogu aeg kaks kuni kaheksa sentimeetrit aastas. Saja aastaga on Euroopa ja Ameerika vahemaa pikenenud kaheksa meetrit.
Mida selle teadmisega peale hakata? Tõstame Londoni–New Yorgi lennupileti hinda, kuna vahemaa on pikem? Jaapanis toimus väike nõksak.
Põhja-Soomes Puolankas toimus ööl vastu teisipäeva, 15.märtsi 2011 kohalikke olusid arvestades tugev maavärin. Seismoloogiateenistus mõõtis Pirttijärve läänepoolses otsas 2,1 magnituudi.
Selliseid maavärinaid toimub Soomes aasta jooksul kõige rohkem paar korda, teatab YLE Kainuu.
„Näiteks eelmisel aastal registreeriti 34 maavärinat, millest vaid kaks olid üle kahe magnituudi,” ütles seismoloog Jari Kortström Helsingi ülikoolist.
Vaata ka:
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/pohjoiseurooppa.html Põhja-Euroopa maavärinad
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/suomi.html Soome maavärinad
http://www.seismo.helsinki.fi/bulletin/list/alert/current_map.html 16.märts 2011
Siit selgub, et paar korda aastas toimub Soomes tõesti ca 2-magnituudine maavärin ja peale selle suur hulk väiksemaid.
NB!
Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituudides
Mercalli skaalaga maavärina purustuste taset pallides
Tausta:
Eestis (ja ka Soomes) toimub tihti maavärinaid maapinna kerkimise/vajumise tõttu.
Jääajal oli maapind tihedalt kokku surutud, nüüd pind tõuseb siiani. Sellest ka maavärinad. Tegemist ei ole siiski laamadest tingutud värinatega. Seda õpetati meile juba põhikoolis.
Maavärinaid magnituudivahemikus 2.0-2.9 on igal aastal maailmas 1 300 000 (loe: miljon kolmsada tuhat). Sellise maavärina puhul vallandub energiat 3 000 000 000 (loe: kolm miljardit) korda vähem kui praeguse Jaapani maavärina puhul.
Väike võrdlus:
9 magnituudine maavärin on 10 miljonit korda tugevam kui 2 magnituudine.
2 magnituudist võib heal heal juhul tunda vaid maavärina epitsentris.
http://en.wikipedia.org/wiki/Richter_magnitude_scale - vaadake siit, mida tähendab 2,1 magnituuti.
Võrdluseks tuuakse tabelis, et vallanduv energia võrdub tavalise pommi energiaga II ilmasõjast.
Helsinkin Sanomat isegi ei kirjuta mingist maavärinast Soomes oma peamiste uudiste seas.
Isiklik kogemus internetiavarustest:
Olen 6 pallise maavärina üle elanud ja selle puhul hakkasid riiulid ja voodi värisema.
Seina tulid ka mõned üksikud praod aga midagi väga hullu küll ei olnud.
Eestis:
2005 aastal oli 3,8 magnituudiline maavärin.
70-ndate keskel Osmussaare lähedal enam kui 5 palline maavärin. Siis klaasid riiulis pisut värisesid.
Siin: http://www.postimees.ee/?id=403486 - Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura räägib, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus. Samuti selgitab ta, mismoodi eelmise nädala Jaapani maavärina ja tsunami taustal hinnata tuumajaamade ohutust ja kas ka Eesti peab kartma tuumaõnnetust. Lõik sealt:
On öeldud, et maavärina tõttu nihkus Jaapan mitu meetrit…
Kusagil mainiti, et viis meetrit. Aga need arvud pole kõne väärt. Laamad liiguvad kogu aeg kaks kuni kaheksa sentimeetrit aastas. Saja aastaga on Euroopa ja Ameerika vahemaa pikenenud kaheksa meetrit.
Mida selle teadmisega peale hakata? Tõstame Londoni–New Yorgi lennupileti hinda, kuna vahemaa on pikem? Jaapanis toimus väike nõksak.
Maavärin nihutas Jaapanit neli meetrit
(15.03.2011 Postimees põhjal)
Asjatundjate sõnul liikus Jaapan maavärinas neli meetrit ida suunas.
Andmed põhinevad Jaapani alal paiknevatel ca 1200 GPS näitudel, kirjutab cnn.com.
Varem käidi välja, et Jaapani suurim saar Honshū nihkus 2,6 meetrit.
Seismoloogide kinnitusel oli väga tugeva maavärina järel midagi sellist oodata.
Möödunud reedese maavärina võimsuseks mõõdeti 8,9 magnituudi. Jaapani seismoloogiaameti arvates ulatus see aga üheksa magnituudini.
Maavärin nihutas Maa telge. Selle tõttu pöörleb Maa ümber oma telje kiiremini ning päev lühenes 1,8 mikrosekundi võrra.
Vt. fotot (Scanp) http://f.postimees.ee/f/2011/03/15/538190t41hc6c4.jpg
----
Kommentaariumist:
Geograaf: No need "asjatundjad" ei tea laamtektoonikast küll aabitsatõdesidki. Kumb ikka kumma põhjus oli? Pigem ikka nii, et laam (maakoore plokk), millel Jaapan asub, nihkus aja jooksul kogunenud pingete mõjul ida poole, mille tagajärjeks oli see ja palju eelmisi ja ka palju järgmisi maavärinaid. Maavärin, olgu ta kuitahes tugev, on liiga nõrguke selleks, et liigutada tuhandete kilomeetrite suurusi ja kilomeetrite paksusi maakoore osi. Maavärin on kõigest signaal sellest, et laamad liiguvad ja Maa elab.
Elevant müksas oma teel kella, kell hakkas helisema ... ajakirjanik tegi loo: Kellahelin andis elevandile tiivad! Come on!
Tik-tak: Maakera telje nihkumine pidavat olema nagu kellavärk, täpselt iga 12 500 aasta tagant ühes suunas miljoni aasta jooksul ja siis tagasi tee lähtesse samamoodi. Selline telje liikumine seletab ka jääaja teket ja uut soojenemist. Viimane, 12 500 aastat tagasi oli nähtavasti suur veeuputus ja Atlantise hukk. Noa lugu suurest veeuputusest on ka nähtavasti toimunud sellel ajal.
Asjatundjate sõnul liikus Jaapan maavärinas neli meetrit ida suunas.
Andmed põhinevad Jaapani alal paiknevatel ca 1200 GPS näitudel, kirjutab cnn.com.
Varem käidi välja, et Jaapani suurim saar Honshū nihkus 2,6 meetrit.
Seismoloogide kinnitusel oli väga tugeva maavärina järel midagi sellist oodata.
Möödunud reedese maavärina võimsuseks mõõdeti 8,9 magnituudi. Jaapani seismoloogiaameti arvates ulatus see aga üheksa magnituudini.
Maavärin nihutas Maa telge. Selle tõttu pöörleb Maa ümber oma telje kiiremini ning päev lühenes 1,8 mikrosekundi võrra.
Vt. fotot (Scanp) http://f.postimees.ee/f/2011/03/15/538190t41hc6c4.jpg
----
Kommentaariumist:
Geograaf: No need "asjatundjad" ei tea laamtektoonikast küll aabitsatõdesidki. Kumb ikka kumma põhjus oli? Pigem ikka nii, et laam (maakoore plokk), millel Jaapan asub, nihkus aja jooksul kogunenud pingete mõjul ida poole, mille tagajärjeks oli see ja palju eelmisi ja ka palju järgmisi maavärinaid. Maavärin, olgu ta kuitahes tugev, on liiga nõrguke selleks, et liigutada tuhandete kilomeetrite suurusi ja kilomeetrite paksusi maakoore osi. Maavärin on kõigest signaal sellest, et laamad liiguvad ja Maa elab.
Elevant müksas oma teel kella, kell hakkas helisema ... ajakirjanik tegi loo: Kellahelin andis elevandile tiivad! Come on!
Tik-tak: Maakera telje nihkumine pidavat olema nagu kellavärk, täpselt iga 12 500 aasta tagant ühes suunas miljoni aasta jooksul ja siis tagasi tee lähtesse samamoodi. Selline telje liikumine seletab ka jääaja teket ja uut soojenemist. Viimane, 12 500 aastat tagasi oli nähtavasti suur veeuputus ja Atlantise hukk. Noa lugu suurest veeuputusest on ka nähtavasti toimunud sellel ajal.
Saturday, March 12, 2011
Karja juhist
Blogist Maanteehunt
Valdur Lahtvee wrote: Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile.
Järgneb aga zooloogist professori kommentaar
Raivo Mänd, 28.10.2008, 9:45
Siinkohal pean ma paraku lugupeetud riigikogulasele vastu vaidlema.
Ülaltoodu on mütoloogiline kuvand, mida jah inimeste "liidrid" mõistetavatel põhjustel agarasti püüavad üldsusele promoda. Tegelikult ei saa vilunud loodusvaatlejad midagi sellist märgata, või kui arvavadki märkavat, siis tõlgendavad ilmselt ekslikult. Loomade sotsiaalse käitumise kaasaegsed uurimused viitavad sellele, et karja dominantidel ei ole harilikult midagi pistmist karja liikumiste ja otsuste vastuvõtmise koordineerimisega, vaid viimased sünnivad pigem konsensuslikult. See, kes parajasti juhtub olema loomakarja või parve eesotsas, kui kari kuhugi liikuma hakkab, on suuresti juhus, ja need "liidrid" vahetuvad tihti. Alles hiljuti tehtud suurepärased uuringud tuhandepealiste rändlinnuparvede liikmete käitumisest ohu korral demonstreerivad nt lausa vapustavalt filigraanset ja otstarbekat koordineeritust, kuid see sünnib nö iseorganiseerumise tõttu, mitte mingi liidri juhtimisel. Dominandid ja despoodid loomakarjades on need, kes teistest rohkem suudavad endale krabada ressursse (toitu, emaseid, sobivaid sigimispaiku jne), kas siis oma füüsilise tugevuse, intellekti, kavaluse vms tõttu. See, et sellised dominandid suht tihti juhtuvad paiknema kuhugi suunduva karja eesosas, tuleneb nende soovist esimesena loodetav saak krabada, mitte sellest, et just nemad teadsid, kuhu tuleb minna. Loe ka nt Slater, P.J.B. 1999. Essentials of Animal Behaviour. Cambridge University Press.
Barnard, C. 2004. Animal Behaviour: Mechanism, Development, Function and Evolution. Pearson Education Ltd.
Tervitades
Raivo Mänd
professor
Valdur Lahtvee wrote: Vilunud loodusvaatlejana oled sa kindlasti märganud, et karja eest teeb tihtipeale otsuseid karja juht ja kari lihtsalt järgneb juhile.
Järgneb aga zooloogist professori kommentaar
Raivo Mänd, 28.10.2008, 9:45
Siinkohal pean ma paraku lugupeetud riigikogulasele vastu vaidlema.
Ülaltoodu on mütoloogiline kuvand, mida jah inimeste "liidrid" mõistetavatel põhjustel agarasti püüavad üldsusele promoda. Tegelikult ei saa vilunud loodusvaatlejad midagi sellist märgata, või kui arvavadki märkavat, siis tõlgendavad ilmselt ekslikult. Loomade sotsiaalse käitumise kaasaegsed uurimused viitavad sellele, et karja dominantidel ei ole harilikult midagi pistmist karja liikumiste ja otsuste vastuvõtmise koordineerimisega, vaid viimased sünnivad pigem konsensuslikult. See, kes parajasti juhtub olema loomakarja või parve eesotsas, kui kari kuhugi liikuma hakkab, on suuresti juhus, ja need "liidrid" vahetuvad tihti. Alles hiljuti tehtud suurepärased uuringud tuhandepealiste rändlinnuparvede liikmete käitumisest ohu korral demonstreerivad nt lausa vapustavalt filigraanset ja otstarbekat koordineeritust, kuid see sünnib nö iseorganiseerumise tõttu, mitte mingi liidri juhtimisel. Dominandid ja despoodid loomakarjades on need, kes teistest rohkem suudavad endale krabada ressursse (toitu, emaseid, sobivaid sigimispaiku jne), kas siis oma füüsilise tugevuse, intellekti, kavaluse vms tõttu. See, et sellised dominandid suht tihti juhtuvad paiknema kuhugi suunduva karja eesosas, tuleneb nende soovist esimesena loodetav saak krabada, mitte sellest, et just nemad teadsid, kuhu tuleb minna. Loe ka nt Slater, P.J.B. 1999. Essentials of Animal Behaviour. Cambridge University Press.
Barnard, C. 2004. Animal Behaviour: Mechanism, Development, Function and Evolution. Pearson Education Ltd.
Tervitades
Raivo Mänd
professor
Thursday, March 10, 2011
Naised ja mehed
http://ignorabo.wordpress.com/2011/03/03/huvitav-teadus/
Viide naiste ja meeste erinevustele ja emadustestidele
Viide naiste ja meeste erinevustele ja emadustestidele
Monday, March 7, 2011
Une sügavust näitavad aju alfalained
Piret Pappel,
Novaator
Miks mõnikord äratab teki kahin või kella tiksumine, aga teisel hommikul ei kuule ka kõige lärmakamat äratust? Bostoni arstide uuringud näitavad, et une puhul mängivad olulist rolli aju alfalained.
Inimese ajutegevus muutub ööpäeva jooksul. Kui me ärkame, hakkavad närvirakud omavahel suhtlema lühikeste ja sagedaste puhangutena. Aju elektrilise aktiivsuse jälgimisel moodustuval elektroentsefalogrammil ehk EEG-l on siis näha kribulised jooned, mida nimetatakse alfalaineteks.
Magama jäädes muutub neuronite tegevus aeglasemaks ning EEG-l e tekivad selgemad teeta- ja deltalained. Neuroloogid on näidanud, et alfalained aitavad inimesel hakkama saada nägemise ja kuulmise kaudu saadavale infotulvaga. Inimene suudab ka unes reageerida tugevatele välisärritajatele – suitsulõhnale või politseiauto sireenile, kuid seni on arvatud, et aju alfa-aktiivsus kaob sügavas unes olles.
Uneuurijad Scott McKinney ja Jeffrey Ellenbogen Massachusettsi keskhaiglast kasutasid sellele küsimusele vastuse leidmiseks keerukat arvutiprogrammi, mis analüüsis ajuaktiivsuse mustreid.
Selgus, et alfalained on ka magava inimese ajus täiesti olemas, kuid need on summutatud teeta- ja deltalainete poolt samal kombel, kui lärmakas kõrtsimelu vaigistab üksikutest laudadest kostvad kõnelused.
Öiste alfalainete jälitamiseks värbasid uurijad 13 tervet inimest, kelle und jälgiti haigla unelaboris. Kui katseisikute EEG kinnitas, et nad on magama jäänud, häiriti nende und erinevat tüüpi müraga –valikus oli nii reaktiivlennuki mootorimüra kuni jäähallis triikiva masina hääl. Häirimist alustati nõrga müraga, mille tugevus oli ligikaudu 40 detsibelli – selline müratase valitseb tavalises koduses majapidamises. Seejärel keerati helitugevust aina juurde, kuni EEG-lt oli näha, et unes on toimunud katkestus.
"Kui une katkestamiseks on vaja tugevat heli, on inimene väga sügavas unefaasis, " selgitas McKinney. "Pindmise une korral häirivad inimest ka üsna vaiksed helid. " Kerges unes oleva inimese ajus on varjatud alfalained kõige tugevamad. Seega saab just alfalainete jälgimise abil ette ennustada, kui kergesti inimest äratada saab.
Tavapäraselt jaotatakse uni viieks erinevaks faasiks (neli mitte-REM-une staadiumit ning REM-uni), mis vahelduvad. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal võib väita, et inimene ei pruugi nende klassikaliste faaside ajal sugugi sügavalt magada.
Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuse autorid loodavad, et nende töö aitab leida võimalusi unehäirete raviks. Näiteks võiks und jälgida väikese kaasaskantava EEG-aparaadi abil ning unerohtu võiks manustada vaid ärkamise ohu korral. McKinney sõnul on tänapäevased unerohud üsna algelised ning töötavad puuga-pähe põhimõttel. "Meie arvates peaks und reaalajas jälgima ning kasutama ravimeid ainult siis, kui vaja," lisas ta
Novaator
Miks mõnikord äratab teki kahin või kella tiksumine, aga teisel hommikul ei kuule ka kõige lärmakamat äratust? Bostoni arstide uuringud näitavad, et une puhul mängivad olulist rolli aju alfalained.
Inimese ajutegevus muutub ööpäeva jooksul. Kui me ärkame, hakkavad närvirakud omavahel suhtlema lühikeste ja sagedaste puhangutena. Aju elektrilise aktiivsuse jälgimisel moodustuval elektroentsefalogrammil ehk EEG-l on siis näha kribulised jooned, mida nimetatakse alfalaineteks.
Magama jäädes muutub neuronite tegevus aeglasemaks ning EEG-l e tekivad selgemad teeta- ja deltalained. Neuroloogid on näidanud, et alfalained aitavad inimesel hakkama saada nägemise ja kuulmise kaudu saadavale infotulvaga. Inimene suudab ka unes reageerida tugevatele välisärritajatele – suitsulõhnale või politseiauto sireenile, kuid seni on arvatud, et aju alfa-aktiivsus kaob sügavas unes olles.
Uneuurijad Scott McKinney ja Jeffrey Ellenbogen Massachusettsi keskhaiglast kasutasid sellele küsimusele vastuse leidmiseks keerukat arvutiprogrammi, mis analüüsis ajuaktiivsuse mustreid.
Selgus, et alfalained on ka magava inimese ajus täiesti olemas, kuid need on summutatud teeta- ja deltalainete poolt samal kombel, kui lärmakas kõrtsimelu vaigistab üksikutest laudadest kostvad kõnelused.
Öiste alfalainete jälitamiseks värbasid uurijad 13 tervet inimest, kelle und jälgiti haigla unelaboris. Kui katseisikute EEG kinnitas, et nad on magama jäänud, häiriti nende und erinevat tüüpi müraga –valikus oli nii reaktiivlennuki mootorimüra kuni jäähallis triikiva masina hääl. Häirimist alustati nõrga müraga, mille tugevus oli ligikaudu 40 detsibelli – selline müratase valitseb tavalises koduses majapidamises. Seejärel keerati helitugevust aina juurde, kuni EEG-lt oli näha, et unes on toimunud katkestus.
"Kui une katkestamiseks on vaja tugevat heli, on inimene väga sügavas unefaasis, " selgitas McKinney. "Pindmise une korral häirivad inimest ka üsna vaiksed helid. " Kerges unes oleva inimese ajus on varjatud alfalained kõige tugevamad. Seega saab just alfalainete jälgimise abil ette ennustada, kui kergesti inimest äratada saab.
Tavapäraselt jaotatakse uni viieks erinevaks faasiks (neli mitte-REM-une staadiumit ning REM-uni), mis vahelduvad. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal võib väita, et inimene ei pruugi nende klassikaliste faaside ajal sugugi sügavalt magada.
Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuse autorid loodavad, et nende töö aitab leida võimalusi unehäirete raviks. Näiteks võiks und jälgida väikese kaasaskantava EEG-aparaadi abil ning unerohtu võiks manustada vaid ärkamise ohu korral. McKinney sõnul on tänapäevased unerohud üsna algelised ning töötavad puuga-pähe põhimõttel. "Meie arvates peaks und reaalajas jälgima ning kasutama ravimeid ainult siis, kui vaja," lisas ta
Raseduse katkemises on roll mõlemal vanemal
04.03.2011 13:53
Eve Tisler eve.tisler@ut.ee
Raseduste korduvate iseeneslike katkemiste põhjus võib peituda mitte ema, vaid ka isapoolses geneetikas, leidis TÜ geenitehnoloogia doktorant Liis Uusküla oma värskeimas uurimistöös.
Professor Maris Laane juhendamisel doktorantuuris õppiva Uusküla uurimisala hõlmab nii normaalsete raseduste uurimist kui ka raseduse komplikatsioonide põhjuste väljaselgitamist.
«Inimese reproduktsioon on tegelikult väga ebaefektiivne, meil on hästi läinud, et oleme säilinud,» nentis Uusküla ning lisab, et hinnanguliselt ainult üks kolmandik kõigist viljastatud munarakkudest areneb sündivaks lapseks. Suur osa rasedustest katkeb väga varajases staadiumis, enne kui naine on lapseootusest teadlik. Diagnoositud rasedustest katkeb umbes viisteist protsenti.
Oma viimase projekti raames tegeles Uusküla korduvate iseeneslike raseduse katkemistega seotud geneetiliste muutuste väljaselgitamisega.
Geeniteadlaste huviorbiidis on korduvad spontaanabordid seepärast, et nende põhjused ei ole enam seotud nii palju väliskeskkonnast tulenevatest teguritega, vaid suure tõenäosusega mängib rolli just geneetika.
«Ühekordne kliiniline raseduse katkemine ei ole meditsiinilises mõttes veel katastroof. Suure tõenäosusega õnnestub naisel järgmine rasedus edukalt lõpuni kanda. Kui aga järjestikku esineb mitu raseduse katkemist, siis suureneb katkemise risk oluliselt igal järgneval korral,» selgitas Uusküla.
Rasedusehormoon
Uusküla uuris perekondi, kes on üritanud mitu korda last saada, aga rasedus on iseeneslikult katkenud. Ema ja isa meditsiiniliste testide tulemused olid korras ning arstid ei osanud öelda, milles viga.
«Umbes pooltel spontaanabordi patsientidel ei ole meditsiinilistes testides kõrvalekaldeid. Samas on vanemad õnnetud ning soovivad saada informatsiooni, miks rasedus katkes,» rääkis Uusküla.
Vastuse leidmiseks keskendus ta koorion gonadotropiini hormooni (hCG) uurimisele. hCG ehk niinimetatud raseduse hormoon on ema veres leitav juba väga varajases raseduse staadiumis ning sama hormooni hulka mõõdavad ka kõik kodused rasedustestid. hCG on tähtis raseduse esimesel trimestril, kuna mängib olulist rolli embrüo implanteerumisel ehk emaka limaskesta külge kinnitumisel ning raseduse säilitamisel.
Seni on teada, et võrreldes normaalsete rasedustega on korduva spontaanabordi patsientidel hCG tase ema veres oluliselt madalam. Hoolimata põhjalikest uuringutest pole jõutud spontaanabordi ja hCG puudujäägi põhjuste väljaselgitamiseni.
Selleks, et põhjustele jälile saada, jälgis Uusküla hCG kodeerivate geenide epigeneetilist avaldumist. Eesmärgiks oli kindlaks määrata, kas ja kui suur roll on genoomsel imprintingul geeniekspressiooni vaigistamisel ning seega madala hCG taseme tekkimisel.
Epigeneetika on uus teadussuund, mis uurib DNA ahelast kõrgemal asuvaid päritavaid muutusi. Meie genoomis on kaks koopiat igast geenist, üks koopia on päritud emalt ja teine isalt ning enamasti avalduvad mõlemad koopiad võrdselt.
«Imprinditud geenide korral aga avaldub ainult ühelt kindlalt vanemalt päritud geenialleel. Teiselt vanemalt päritud alleel on alati vaigistatud epigeneetiliste mehhanismide poolt, kuid samal ajal DNA ahelas endas muutusi pole,» selgitas Uusküla.
Praegu on inimese genoomis teada umbes 70 sellist geeni ning suur osa neist on platsenta geenid.
Tähtis isa geen
Doktorant leidis seose korduva spontaanabordi esinemise ning ühe hCG-d kodeeriva geeni avaldumise epigeneetilise häire vahel ning kirjeldas seega ühte spontaanabordi tekke võimalikku põhjust. «Leidsin, et ühe olulise hCG hormooni kodeeriva geeni puhul avalduvad spontaanabordi patsientide platsentades ainult emalt päritud alleelid, samas normaalsetes platsentades avaldusid nii emalt kui ka isalt päritud alleelid. Lisaks oli teada, et ka hormooni tase nende emade veres oli oluliselt madalam, võrreldes normaalsete rasedustega.
Töö põhjal selgus, et uuritavate spontaanabordi patsientide platsentades oli isapoolse alleeli avaldumine epigeneetiliselt vaigistatud, mis näitas, et ema spontaanabordi tekkimisse panustab mingil määral ka isa. Kui isalt päritud geenialleel on vaigistatud, siis selle tulemusena langeb geeni koguprodukti hulk. Seetõttu ei saa enam moodustuda normaalseks raseduseks vajaminev hulk hCG hormooni, mis võibki viia raseduse katkemiseni.
“See on väga uudne ja huvitav aspekt, et on olemas isapoolne panus spontaanabordi tekkimisse” sõnas Uusküla. Kuigi praegu ei saa uurimistulemust veel patsientide diagnoosimisel kasutada, usub Uusküla, et igasugustest uutest teadmistest spontaanabordi uuringute vallas on palju abi. “Kuna tehnoloogia areneb tänapäeval väga kiiresti, siis ei ole võimalik ennustada, millised diagnostikavõimalused on kättesaadavad juba mõne aasta pärast,” on ta lootusrikas.
Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.
Eve Tisler eve.tisler@ut.ee
Raseduste korduvate iseeneslike katkemiste põhjus võib peituda mitte ema, vaid ka isapoolses geneetikas, leidis TÜ geenitehnoloogia doktorant Liis Uusküla oma värskeimas uurimistöös.
Professor Maris Laane juhendamisel doktorantuuris õppiva Uusküla uurimisala hõlmab nii normaalsete raseduste uurimist kui ka raseduse komplikatsioonide põhjuste väljaselgitamist.
«Inimese reproduktsioon on tegelikult väga ebaefektiivne, meil on hästi läinud, et oleme säilinud,» nentis Uusküla ning lisab, et hinnanguliselt ainult üks kolmandik kõigist viljastatud munarakkudest areneb sündivaks lapseks. Suur osa rasedustest katkeb väga varajases staadiumis, enne kui naine on lapseootusest teadlik. Diagnoositud rasedustest katkeb umbes viisteist protsenti.
Oma viimase projekti raames tegeles Uusküla korduvate iseeneslike raseduse katkemistega seotud geneetiliste muutuste väljaselgitamisega.
Geeniteadlaste huviorbiidis on korduvad spontaanabordid seepärast, et nende põhjused ei ole enam seotud nii palju väliskeskkonnast tulenevatest teguritega, vaid suure tõenäosusega mängib rolli just geneetika.
«Ühekordne kliiniline raseduse katkemine ei ole meditsiinilises mõttes veel katastroof. Suure tõenäosusega õnnestub naisel järgmine rasedus edukalt lõpuni kanda. Kui aga järjestikku esineb mitu raseduse katkemist, siis suureneb katkemise risk oluliselt igal järgneval korral,» selgitas Uusküla.
Rasedusehormoon
Uusküla uuris perekondi, kes on üritanud mitu korda last saada, aga rasedus on iseeneslikult katkenud. Ema ja isa meditsiiniliste testide tulemused olid korras ning arstid ei osanud öelda, milles viga.
«Umbes pooltel spontaanabordi patsientidel ei ole meditsiinilistes testides kõrvalekaldeid. Samas on vanemad õnnetud ning soovivad saada informatsiooni, miks rasedus katkes,» rääkis Uusküla.
Vastuse leidmiseks keskendus ta koorion gonadotropiini hormooni (hCG) uurimisele. hCG ehk niinimetatud raseduse hormoon on ema veres leitav juba väga varajases raseduse staadiumis ning sama hormooni hulka mõõdavad ka kõik kodused rasedustestid. hCG on tähtis raseduse esimesel trimestril, kuna mängib olulist rolli embrüo implanteerumisel ehk emaka limaskesta külge kinnitumisel ning raseduse säilitamisel.
Seni on teada, et võrreldes normaalsete rasedustega on korduva spontaanabordi patsientidel hCG tase ema veres oluliselt madalam. Hoolimata põhjalikest uuringutest pole jõutud spontaanabordi ja hCG puudujäägi põhjuste väljaselgitamiseni.
Selleks, et põhjustele jälile saada, jälgis Uusküla hCG kodeerivate geenide epigeneetilist avaldumist. Eesmärgiks oli kindlaks määrata, kas ja kui suur roll on genoomsel imprintingul geeniekspressiooni vaigistamisel ning seega madala hCG taseme tekkimisel.
Epigeneetika on uus teadussuund, mis uurib DNA ahelast kõrgemal asuvaid päritavaid muutusi. Meie genoomis on kaks koopiat igast geenist, üks koopia on päritud emalt ja teine isalt ning enamasti avalduvad mõlemad koopiad võrdselt.
«Imprinditud geenide korral aga avaldub ainult ühelt kindlalt vanemalt päritud geenialleel. Teiselt vanemalt päritud alleel on alati vaigistatud epigeneetiliste mehhanismide poolt, kuid samal ajal DNA ahelas endas muutusi pole,» selgitas Uusküla.
Praegu on inimese genoomis teada umbes 70 sellist geeni ning suur osa neist on platsenta geenid.
Tähtis isa geen
Doktorant leidis seose korduva spontaanabordi esinemise ning ühe hCG-d kodeeriva geeni avaldumise epigeneetilise häire vahel ning kirjeldas seega ühte spontaanabordi tekke võimalikku põhjust. «Leidsin, et ühe olulise hCG hormooni kodeeriva geeni puhul avalduvad spontaanabordi patsientide platsentades ainult emalt päritud alleelid, samas normaalsetes platsentades avaldusid nii emalt kui ka isalt päritud alleelid. Lisaks oli teada, et ka hormooni tase nende emade veres oli oluliselt madalam, võrreldes normaalsete rasedustega.
Töö põhjal selgus, et uuritavate spontaanabordi patsientide platsentades oli isapoolse alleeli avaldumine epigeneetiliselt vaigistatud, mis näitas, et ema spontaanabordi tekkimisse panustab mingil määral ka isa. Kui isalt päritud geenialleel on vaigistatud, siis selle tulemusena langeb geeni koguprodukti hulk. Seetõttu ei saa enam moodustuda normaalseks raseduseks vajaminev hulk hCG hormooni, mis võibki viia raseduse katkemiseni.
“See on väga uudne ja huvitav aspekt, et on olemas isapoolne panus spontaanabordi tekkimisse” sõnas Uusküla. Kuigi praegu ei saa uurimistulemust veel patsientide diagnoosimisel kasutada, usub Uusküla, et igasugustest uutest teadmistest spontaanabordi uuringute vallas on palju abi. “Kuna tehnoloogia areneb tänapäeval väga kiiresti, siis ei ole võimalik ennustada, millised diagnostikavõimalused on kättesaadavad juba mõne aasta pärast,” on ta lootusrikas.
Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.
Foolhape e. B9 vitamiin ja rasedus
Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone
Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.
Äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö ühe osana uuris Signe Altmäe foolhappe ainevahetuses osalevate geenivariantide mõju sellele, kas ja kui hästi õnnestub viljatul naisel kehavälisel viljastamisel rasestuda.
Raseduse ajal võib emal foolhappe, ehk vitamiini B-9 puudus kaasa tuua selle, et sünnib väärarenguga laps.
Altmäe uuring näitab, et foolhapet peaks tarvitama iga naine, kel lapsesaamine kavas ning sellega peaks alustama juba enne rasestumist.
Foolhapet leidub rohkem rohelistes köögiviljades, eeskätt petersellis, spinatis ja lehtsalatis, aga ka teraviljatoodetes, näiteks leivas. Kõige kiiremini saab foolhappepuudust leevendada pärmi söömisega.
Foolhape mängib organismis olulist rolli nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Kui foolhapet on puudu, siis tõuseb omakorda aminohappe, homotsüsteiini tasemed. Viimane omakorda on seotud paljude terviseprobleemidega, eeskätt kõrgenenud südamehaiguste riskiga.
Rootsis Karolinska instituudi juures tehtud uuringus olid Altmäe uurimisrühmas naised, kel ei õnnestunud kuidagi rasestuda. Pealtnäha oli kõik korras, kuid ka kehaväline viljastumine ei olnud andnud soovitud tulemust.
Analüüs tõi välja selged geenivariandid, mis foolhappe ainevahetust mõjutades olid takistuseks naise rasestumisel. Piisavalt foolhapet manustades oleks võimalik nende geenivariantide negatiivsest efektist pääseda.
Novaator.TÜ teadusuudised
21.02.2010
Villu Päärt
Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.
Äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö ühe osana uuris Signe Altmäe foolhappe ainevahetuses osalevate geenivariantide mõju sellele, kas ja kui hästi õnnestub viljatul naisel kehavälisel viljastamisel rasestuda.
Raseduse ajal võib emal foolhappe, ehk vitamiini B-9 puudus kaasa tuua selle, et sünnib väärarenguga laps.
Altmäe uuring näitab, et foolhapet peaks tarvitama iga naine, kel lapsesaamine kavas ning sellega peaks alustama juba enne rasestumist.
Foolhapet leidub rohkem rohelistes köögiviljades, eeskätt petersellis, spinatis ja lehtsalatis, aga ka teraviljatoodetes, näiteks leivas. Kõige kiiremini saab foolhappepuudust leevendada pärmi söömisega.
Foolhape mängib organismis olulist rolli nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Kui foolhapet on puudu, siis tõuseb omakorda aminohappe, homotsüsteiini tasemed. Viimane omakorda on seotud paljude terviseprobleemidega, eeskätt kõrgenenud südamehaiguste riskiga.
Rootsis Karolinska instituudi juures tehtud uuringus olid Altmäe uurimisrühmas naised, kel ei õnnestunud kuidagi rasestuda. Pealtnäha oli kõik korras, kuid ka kehaväline viljastumine ei olnud andnud soovitud tulemust.
Analüüs tõi välja selged geenivariandid, mis foolhappe ainevahetust mõjutades olid takistuseks naise rasestumisel. Piisavalt foolhapet manustades oleks võimalik nende geenivariantide negatiivsest efektist pääseda.
Novaator.TÜ teadusuudised
21.02.2010
Villu Päärt
Thursday, March 3, 2011
'Potato' Earth's deep secrets
It is a map the like of which you have probably never seen before.
Siit tuleb välja, et Joosep Tootsil oli jumala õigus teha lopergune maakera - nagu kartul:)
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3093927.stm
Teateid teadusemaailmast
Siit tuleb välja, et Joosep Tootsil oli jumala õigus teha lopergune maakera - nagu kartul:)
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3093927.stm
Teateid teadusemaailmast
MAA ON ÜMMARGUNE JA TEMA TUUM TAHKE
Et Maa on ümmargune, seda näitasid Pythagoras ja Aristoteles juba kahe ja poole aastatuhande eest. Kuid alles saja aasta eest hakkas geofüüsikutele paistma, et Maa tuum pole vedel, vaid tahke. Kuid tõestus oli napp ning põhines Maa võngete mõõtmisel pärast suuri maavärinaid. Nüüd tõestati tuuma tahkus seismiliste nihkelainete põhjal tuumas.
Nimelt läbivad helilained nii vedelikke kui tahkiseid. Ent nihkelained, mis kujutavad endast säherdusi külg külje kõrval tekkivaid võnkeid nagu nööri ühe otsa võngutamisel tekivad, võivad esineda vaid tahkistes. Nihkelained liiguvad aeglasemalt kui helilained. Nõnda siis juhul, kui Maa tuum on tahke, jõuavad lained Maa teisele poolele hiljem, kui vedela tuuma korral. California ülikooli teadlane Ainim Cao analüüsis oma kolleegidega viimase paarikümne aasta andmeid selle kohta, kuidas Vaikse ookeani maavärinate seismilised lained läbisid Maa ja leidsid, et käitumine on kooskõlas tahketuumse Maa hüpoteesiga.
Allikas: New Scientist
http://www.teadus.ee/index.php
Nimelt läbivad helilained nii vedelikke kui tahkiseid. Ent nihkelained, mis kujutavad endast säherdusi külg külje kõrval tekkivaid võnkeid nagu nööri ühe otsa võngutamisel tekivad, võivad esineda vaid tahkistes. Nihkelained liiguvad aeglasemalt kui helilained. Nõnda siis juhul, kui Maa tuum on tahke, jõuavad lained Maa teisele poolele hiljem, kui vedela tuuma korral. California ülikooli teadlane Ainim Cao analüüsis oma kolleegidega viimase paarikümne aasta andmeid selle kohta, kuidas Vaikse ookeani maavärinate seismilised lained läbisid Maa ja leidsid, et käitumine on kooskõlas tahketuumse Maa hüpoteesiga.
Allikas: New Scientist
http://www.teadus.ee/index.php
Monday, January 24, 2011
Sõprade valikut mõjutavad geenid
Sõbrad ei ole lihtsalt inimesed, kellega meile meeldib koos aega veeta: sageli sõbrustame just nendega, kes geneetiliselt meiega sarnanevad või meid täiendavad.
California Ülikooli San Diego linnaku teadlased tegid kindlaks, et sõpradel on sarnased geenid, ja leitud seos jäi kehtima isegi pärast seda, kui võeti arvesse tõsiasja, et inimesed sõbrustavad suurema tõenäosusega nendega, kes elavad samas piirkonnas, vahendab HealthDay News.
Teadlased analüüsisid kahe sõltumatu USA terviseuuringu, Framinghami südame- ja sotsiaalsete võrgustike uuringu ning riikliku pikaajalise noorte terviseuuringu käigus kogutud andmeid. Mõlemas uuringus osalenud märkisid ära oma sõprade nimed 6–32 aasta pikkusel perioodil.
„Need uurimistulemused heidavad uut valgust pärilikkuse ja keskkonna koosmõjule,“ märkis uurimuse autor James Fowler, meditsiinilise geneetika ja politoloogia professor. „Selgus, et meie elukeskkonda kujundavad muuhulgas ka meie sõprade geenid ehk teisisõnu, teiste inimeste geenidel on oma osa selles, milline on meie elukeskkond.“
Koostades iga osaleja sotsiaalse võrgustiku kohta geneetiliste markerite plaani, selgus, et inimesed kaldusid looma sõprussuhteid nendega, kellel oli kuuest uuritud markerist olemas kaks.
Näiteks alkoholismiga seostatava markeriga DRD2 inimesed kaldusid valima sõpradeks neid, kellel oli samuti see marker, samas kui inimesed, kellel see puudus, eelistasid pigem neid, kel seda markerit ei ilmnenud.
Fowleri sõnul tõestab see üht sotsioloogilist teooriat, mille kohaselt meeldib meile suhelda inimestega, kes meile sarnanevad, ehk nagu ütleb vanasõna: küll koer koera tunneb.
Uurimisrühma üllatas see, et lisaks eelistavad inimesed sõbrustada ka nendega, kellel on vastandlikud, kuid komplementaarsed geenid. Näiteks suhtlemisalti iseloomuga seostatava geeniga CYP2A6 inimesed sõbrustasid sageli nendega, kelle genotüübis see marker puudus.
http://www.med24.ee/uudised/aid-22101/S%C3%B5prade-valikut-m%C3%B5jutavad-geenid
California Ülikooli San Diego linnaku teadlased tegid kindlaks, et sõpradel on sarnased geenid, ja leitud seos jäi kehtima isegi pärast seda, kui võeti arvesse tõsiasja, et inimesed sõbrustavad suurema tõenäosusega nendega, kes elavad samas piirkonnas, vahendab HealthDay News.
Teadlased analüüsisid kahe sõltumatu USA terviseuuringu, Framinghami südame- ja sotsiaalsete võrgustike uuringu ning riikliku pikaajalise noorte terviseuuringu käigus kogutud andmeid. Mõlemas uuringus osalenud märkisid ära oma sõprade nimed 6–32 aasta pikkusel perioodil.
„Need uurimistulemused heidavad uut valgust pärilikkuse ja keskkonna koosmõjule,“ märkis uurimuse autor James Fowler, meditsiinilise geneetika ja politoloogia professor. „Selgus, et meie elukeskkonda kujundavad muuhulgas ka meie sõprade geenid ehk teisisõnu, teiste inimeste geenidel on oma osa selles, milline on meie elukeskkond.“
Koostades iga osaleja sotsiaalse võrgustiku kohta geneetiliste markerite plaani, selgus, et inimesed kaldusid looma sõprussuhteid nendega, kellel oli kuuest uuritud markerist olemas kaks.
Näiteks alkoholismiga seostatava markeriga DRD2 inimesed kaldusid valima sõpradeks neid, kellel oli samuti see marker, samas kui inimesed, kellel see puudus, eelistasid pigem neid, kel seda markerit ei ilmnenud.
Fowleri sõnul tõestab see üht sotsioloogilist teooriat, mille kohaselt meeldib meile suhelda inimestega, kes meile sarnanevad, ehk nagu ütleb vanasõna: küll koer koera tunneb.
Uurimisrühma üllatas see, et lisaks eelistavad inimesed sõbrustada ka nendega, kellel on vastandlikud, kuid komplementaarsed geenid. Näiteks suhtlemisalti iseloomuga seostatava geeniga CYP2A6 inimesed sõbrustasid sageli nendega, kelle genotüübis see marker puudus.
http://www.med24.ee/uudised/aid-22101/S%C3%B5prade-valikut-m%C3%B5jutavad-geenid
Subscribe to:
Posts (Atom)