Lin ja Anderson oletavad, et ajus olevate seksi ja vägivallaga seotud närviahelate seotus võib aidata hiirtel nende territooriumile tungijale soost sõltumata asjakohaselt reageerida.
Nad väidavad, et seksi poolt aktiveeritud neuronid suruvad maha tungi tundmatu emase peal oma viha välja valada.
Harvardi ülikooli arstiteaduskonna neuroteadlase Clifford Saperi sõnul on loomadel vajadus kaitsta oma territooriumi isase sissetungija eest ja samas vajadus paarituda emaste sissetungijatega ning see on neil omamoodi aju närviahelatesse sisse ehitatud. Territooriumi kaitsmine on vajalik, et see oleks piisav järglaste toitmiseks.
Brasiilias asuva São Paulo ülikooli neuroteadlase Newton Canterase sõnul on ka inimestel tõenäoliselt samasugused närviahelad.
Hüpotalamuse ventromediaalse tuuma elektriga stimuleerimine on näidanud, et see on seotud kaitsekäitumisega, näiteks paanikahoogudega, ning see aju piirkond on tõenäoliselt seotud ka agressiivse käitumisega.
Hüpotalamus on üks aju vanemaid osi ning ka ahvidel on see aju piirkond seotud agressiivsusega.
Anderson arvas, et nende poolt avastatud aju talitlushäire võib esineda ka osadel seksuaalkurjategijatel, mistõttu ei suuda nad vägivaldseid ja seksuaalseid impulsse korralikult lahus hoida.
Allikas: Novaator, ajakirjas Nature avaldatud uuring
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment