Peata migreen ravimiteta

Migreen on üks kurnavamaid ja piinavamaid tervisehäireid, mille all kannatab palju inimesi. Aga selle asemel, et kangete valuvaigistitega kontrollida sümptomeid, võiks hoopis püüda jõuda migreeni põhjusteni ja ennetada nende teket. Selles artiklis antakse mõned lihtsad nõuanded, mis võivad aidata looduslikul moel ravida või isegi ennetada migreeni, ilma et peaks jääma lootma kangetoimelistele retseptiravimitele.

Väldi toidus naatriumglutamaati ja teisi sarnaseid maitsetugevdajaid (MSG, monosodium glutamate, E620-E623), nitraate, aspartaami, sulfiide ja “looduslikke” ning sünteetilisi maitseaineid, mis võivad toimida migreeni vallandavate kemikaalidena.

Paljude inimeste puhul aitab ainuüksi nende lisaainete toidust väljajätmine oluliselt migreenide sagedust ja intensiivsust vähendada ning võib-olla isegi täiesti kõrvaldada. Kuna inimeste teadlikkus nende lisandite ohtlikkuse kohta suureneb, siis on toiduainetööstus hakanud neid maskeerima erinevate nimetuste taha nagu “pärmiekstrakt” ja “vürtsiekstrakt”. Veel sisaldavad potentsiaalselt kahjulikku vaba glutamiinhapet karrageen, maltodekstriin, odralinnas, pruun riisisiirup, piimapulber ning tekstureeritud valk (textured vegetable protein).

Toiduallergia on migreeni sage põhjustaja. Söö ohtralt toitainerikkaid toiduaineid, kuid väldi allergeene. Kõik potentsiaalselt migreeni vallandavad toidud, mille menüüst välja jätad, asenda täisväärtuslike mahepõllumajanduses toodetud toitudega, mis sisaldavad küllaldaselt fütotoitaineid, ensüüme, antioksüdante, vitamiine ning mineraalaineid. Need aitavad närvisüsteemil taastuda ja rikastavad keha toitainetega, mida vajad parima tervise juures püsimiseks.

Kui migreeniga kaasneb tihti uimasus, väsimus, kõhupuhitus, ärritatud soole sündroom, liigeste ja lihaste valu ning ninakinnisus, võib selle põhjuseks olla toiduallergia. Välistamistaktika abil on võimalik potentsiaalseid allergeene tuvastada, kui toidulaualt mõneks ajaks kõrvale jätta gluteen, töödeldud piimatooted, munad, pärm, mais ning muud sarnased enamlevinud allergeenid.

Kontrolli oma hormonaalset taset. Paljud inimesed ei aima, et terviseprobleemide, sealhulgas migreeni põhjustajaks võib olla hormoonide tasakaalu häire. On soovitatud, et eriti naised peaks end kontrollima vere või süljetesti abil kas menopausieelsete hormoonitaseme muutuste või liiga kõrge östrogeeni taseme suhtes – mõlemad võivad raskendada migreeni sümptomeid.

Toitumine ja elustiil aitavad ka hormonaalset tasakaalu parandada – täisväärtuslikud madala glükeemilise indeksi ja kõrge toitainetesisaldusega toidud nagu pähklid, ristõieliste taimede viljad, kaunviljad ja kinoa on näidanud hormonaalset taset korrigeerivat toimet.

Tarbi rohkem magneesiumi. Moodsas ühiskonnas on magneesiumipuudus väga levinud ja migreeni all kannatajate puhul on sellel eriti raske mõju. Kui vaja, tasub kaaluda kõrge kvaliteediga magneesiumi toidulisandi võtmist. Üks 1996. aastal avaldatud uuring tõestas, et migreeni all kannatavatel patsientidel, kes said iga päev 600 mg magneesiumi toidulisandi näol, vähenes migreenihoogude sagedus juba pärast kolme kuud toidulisandi võtmist.

Kui lisaks migreenile esineb ka magneesiumipuuduse sümptomeid nagu kõhukinnisus, ärevus, unehäired, ärrituvus, lihaskrambid ja -tõmblused ning tundlikkus valjude helide suhtes, võib see viidata vajadusele tarbida lisaks magneesiumi.

Joo puhast fluoriidivaba vett. Paljud täiskasvanud ei joo lisaks kohvile, karastusjookidele ja mahladele piisavalt palju puhast kemikaalidevaba vett, et keha vedelikutasakaalu optimaalsena hoida. Vesi on väga oluline rakkude ainevahetuses ning selleks, et keha puhta ja hästi toimivana hoida.

Seejuures on eriti tähtis, et joodav vesi tõepoolest oleks puhas, eriti fluoriidist. Fluoriid võib häirida keha hormonaalset tasakaalu, mis on juba eelpool mainitud migreeni ühe võimaliku põhjustajana. Samuti surub see alla kilpnäärme toimimist ning sekkudes joodi ainevahetusse, võib põhjustada kroonilisi valusid, neuroloogilisi häireid ja teisi terviseprobleeme.

Allikad: Natural News, NCBI, Huffington Post

Veel samal teemal: Fox News, Huffington Post, Gelstat Migraine

- See more at: http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kuidas-peatada-migreenihood-ilma-retseptiravimiteta#.US-cO6LF-Sp

Sõtke - Eestimaine Stonehenge?

Tihtipeale näeb õhust asju, mida maa pealt ei näe - räägitakse aeroarheoloogiast ju lausa kui omaette teadusharust. Kui ma eelmisel nädalal seoses esinemisega Märjamaa kodulookonverentsil sealsekandi tähtsamaid ajaloolisi paiku Maa-Ameti kaardirakendusest üle vaatasin, olid rabatud - LIDAR-i kõrgusmudeli kohaselt on Sõtke muinaslinnuseks peetav ringvall täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77-78 meetrit. Olles ka muid muinaslinnuseid samade vahenditega vaadanud, julgen öelda, et see on Eestis täiesti ainulaadne objekt - kõikide ülejäänud muinaslinnuste põhiplaan on ebakorrapärane ja järgib tihti loodusliku kõrgendiku kuju.

Kuna kaitse-ehituse juures selline piinliku geomeetrilise täpsuse vajadus puudub, on minu meelest loogiline, et tegu on olnud kas muinasaegse kultuskoha või koguni kalendri/observatooriumiga, sest taevakehade liikumise jälgimine vajab sellist korrapärast ringi. Ehk siis tegu võiks olla millegi sellisega, mille tuntuim esindaja on Stonehenge Inglismaal?

Kuna ma pole ühestki senisest kirjeldusest (sh linnuse kirjeldus kultuurimälestiste Riiklikus Registris) seda omadust välja lugenud, on mul tunne, et Sõtke linnusele pole ajaloolased niiviisi (senini) otsa vaadanud...

Autor: Valdo Praust

Kasside salaelust

Kass jäljendab peremeest või perenaist

Kasse peetakse üksiklasteks, kuid nad armastavad suhelda. Kui teisi kasse pole saadaval, otsivad hiirekuningad meelsasti inimese seltsi. Tegelikult võtavad kassid ka omanikest eeskuju. Kodukassi aktiivsuse ja ööpäevase rütmi määravadki inimesed, näitasid Itaalia Messina ülikooli teadlaste uuringud. Omanikud mõjutavad ka kasside toitumist. See selgitab, miks on ülekaalulistel inimestel tihti tüsedad kassid.

Jägiti kahte rühma kodukasse. Kõikide loomade eest hoolitseti hästi. Nende omanikud olid päeval tööl ja tulid õhtuks koju tagasi.

Esimese rühma kassid elasid korteris või väikeses majas. Selle rühma kassid jäljendasid omanike elustiili. Nende une, söömise ja aktiivsuse rütmid sarnanesid väga inimestele.

Teise grupi loomade elutsesid suurtes majades, mille juures oli aed. Nad said rohkem liikuda ja neid hoiti ka öösel väljas. Õueeluviisiga kasside eluviis muutus öisemaks ning sarnasemaks nende metsikutele sugulastele.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Veterinary Behaviour.

Kasside ja kassiomanike suhted sarnanevad paljuski laste ja vanemate suhetele

Ajakirjas Behavioural Processes ilmunud uurimus on esimene põhjalik teaduslik käsitlus kassi ja inimese emotsionaalsetest suhetest.

Varaste põlluharijate vajadus kodukiskja abil närilisi toiduvarudest  eemale peletada on praeguseks asendunud puhtalt emotsionaalse sidemega.

Viini ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uurimus näitab, et kassidki võtavad inimest kaaslasena, ning seda mitte ainult toiduvajadusest. Erilised suhted on hiirekuningatel ja - kuningannadel naistega.

Konrad Lorenzi uurimisjaama ning Viini ülikooli teadlased filmisid pikema aja jooksul 41 kassi ning nende omanikke. Filmitud materjali analüüsiti põhjalikult, kirjeldati kassi ja omaniku käitumist ning hinnati ka eksperimendis osalenud inimeste ja kasside iseloomuomadusi. Kasside temperamendi hindamiseks kasutasid psühholoogid pehmet mänguöökulli, mille kiisud oma toanurgast ootamatult avastasid.

Kasside ja omanike käitumise analüüsimisel selgus, et nad mõjutavad üksteist ning suudavad ka teise poole käitumist kontrollida. Kõige paremini oli seda näha suhtlemisaltide naiste puhul, kellel oli noor müramishimuline kass. Sel juhul piisas kontakti saavutamiseks vaid kassi-poolsest vaevuaimatavast märgist, näiteks sabasirutusest.

Kuigi ka meeste hulgas on hulgaliselt andunud kassiomanikke, näitab uurimus, et naiste ning nende kasside suhe on sügavam. Kassi sugu ei tundu olulist rolli mängivat. “Kassid  otsivad naisterahvastega rohkem kontakti, näiteks ronivad neile sülle,” tõi uurimuse üks autoritest  Manuela Wedl näite.

Lisaks tundub, et kassid mäletavad lahket suhtumist nendesse ja vastavad meelsasti samaga. Kui kassiomanik täidab oma karvase sõbra suhtlussoovi, siis võib ta lemmikult sama oodata. Kassid on sellistes olukordades eelisseisundis, kuna nende omanikel on enamasti suurem himu sotsiaalse kontakti järele.

Kuigi mõned inimahvid võivad teiste loomaliikidega suhelda, on siira ja sügava liikidevahelise sõprussuhte teke võimalik vaid Homo sapiensi puhul. Kassi ja inimese puhul on täidetud kõik tõelise sõpruse eeldused. “Kassi ja inimese suhtluses on palju komponente - vastastikune külgetõmme, isiksuste sobivus, suhtlemise hõlpsus, mäng, kiindumus, sotsiaalne tugi,” loetles uurimisrühma liige Dorothy Gracey. “Kass ja tema omanik arendavad vastastikku välja terve kompleksi käitumismustreid, mis näitab, et nad saavad üksteisest väga hästi aru.”

Kasside ja nende omanike vahelisi suhteid võib uurimuse põhjal pidada väga sarnasteks vanemate ja laste omadele. Seetõttu muutuvad kassid mõnele inimesele lapse aseaineks. Paljudel juhtudel peab pere kassi toidusedeli ja päevaplaaniga arvestama samavõrra kui lihase  lapse puhul. “Toit on kiindumuse märk. Kassid ja imikud on inimese jaoks mõneti sarnased, kuna nad ei suuda verbaalselt suhelda ja sõltuvad toitmisest,“ ütles uurimuse üks autoritest, Jon Day.

Miks kassid toiduga pirtsutavad?

Esmapilgul tundub kodukassi elu olevat lihtne – söö vaid seda, mida peremees kaussi paneb. Tegelikult on kassid on väga valivad ning jälgivad toitainete sisaldust nii konservides kui kuivtoidus, näitasid Inglise ja Austraalia uurijad.

Walthami loomade toitumise uurimiskeskuse teadlased söötsid kasse nii kuivtoidu kui konservidega.

Hoolimata sellest, milliseid toite ja missuguses järjekorras loomadele pakuti, suutsid nad iga toidukorraga saada sarnase koguse valke, rasvu ja süsivesikuid.

Toitainete hulgad olid kooskõlas sama uurimisrühma varasemate tulemustega.

Möödunud aastal avaldasid uurijad ajakirjas Journal of Experimental Biology põhjaliku artikli kasside toitumise kohta. Selle põhjal katavad kassid oma päevasest energiavajadusest 52 % valkudega ning 36 % rasvadega. Süsivesikud moodustavad koduste lemmikute toidust 12 %.

Sarnased toitainete vahekorrad kehtisid ka metsikute kasside kohta. Kodukassid järgivad üsna täpselt oma esivanemate ning metsikute kaaslaste toidusedelit.

Uutes katsetes panid teadlased tähele, et kassid hoidusid süsivesikurikkast kuivtoidust. Uurimuse autori Adrian Hewson-Hughesi sõnul on süsivesikute rohkus kasside toidus väga uus nähtus. Evolutsiooniliselt on kaslased kohastunud tarbima peamiselt valke ja rasvu. Vajalikku tasakaalu hoiavad kodukassid valikulise söömisega. Seega tasub oma lemmikule pakkuda erinevat sööki.

See aitab neil vajalikud toitained kätte saada ning rahuldab erinevate toitude mekkimise kirge.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Comparative Physiology B.

Infot vahendas Novaator

Kuhu teie kass läheb, kui te ta õue lasete? Mida hulkuvad kassid päevad läbi teevad? Kas tänavakassid uitavad koos ringi?

Neile ja teistelegi küsimustele leiab vastused ajakirjas Journal of Wildlife Management avaldatud USA Illinoisi ülikooli teadlaste uuringust. Selle käigus jälgiti kahe aasta jooksul raadiosaatjaga kaelarihma abil 42 vabalt hulkuva kassi liikumisi.

Kokku hulkusid jälgimisel olnud kassid ringi 25 km2 suurusel alal, mis hõlmas kahte linna ja lähiümbrusi.

Selgus, et kodutute kasside territooriumid on märkimisväärselt suured. Ühe segaverelise metsiku isase kassi koduterritooriumi suuruseks oli üle 5 ruutkilomeetri ning see hõlmas endas nii linna- kui maapiirkondi, aga ka metsa ja preeriat.

Uuringut juhtinud teadlase Jeff Horni sõnul ei saanud see konkreetne kass temale teadaolevalt inimestelt toitu, kuid vaatamata sellele õnnestus tal koiottide ja rebaste seas ellu jääda. Ta ületas kõiki oma territooriumile jäävaid tänavaid ning  navigeeris parkimisplatsidel ja valgusfooridega reguleeritud ristmikel. Teadlased leidsid ta isegi  pesapalli mängu ajal väljaku alt varjumast.

Lemmikloomadest vabakäigu kassid kaldusid samas jääma kodust vähem kui 10 000 m2 raadiusesse.

Teine erinevus võrreldes kodutute kassidega seisnes selles, et kodukassid olid jõulistest tegevustest, nagu jooksmine või jälitamine, kaasa haaratud  ainult 3 % ajast, kodutud kassid seevastu 14 %, sest nad pidid rohkem toitu jahtima, et kõht täis saada.

Uuringu kaasautori Nohra Mateus-Pinilla sõnul hoidus enamus kassidest hoonetest 300 m raadiusesse. Isegi metsikud kassid püsisid alati hoonete läheduses, mis tema sõnul näitab seda, et ka nemad sõltuvad teatud määral inimestest.

Mis puutub koos ringi uitamisse, siis tänavakassidel pole see kombeks.

Teadlased jälgisid näiteks, kuidas üks metsik kass ajas pidevalt teist metsikut kassi lehmalaudast välja. Teine kodutu kass jällegi ootas igal hommikul, millal kodukass välja ilmub, et see siis oma koduaiast minema ajada.

Uuringu kaasautor Richard Warner on varasemas uuringus mitme aasta jooksul jälginud paarikümmend vabalt hulkuvat kassi ning leidnud, et peamised kasside surmapõhjused on teised kassid või haigused. 

7 ravimit ja nende looduslikud vasted

Elame ravimitest küllastunud maailmas ja allopaatilise meditsiini mudeli kohaselt on põhirõhk sümptomite leevendamisel, mitte probleemide ennetamisel. Kiire otsetee tableti näol lubab meil jätkata ebatervislike harjumuste ja elustiiliga. Lihtne on süüdistada arste, meditsiinilisi institutsioone ja tervisekindlustuse süsteemi, kuid ebamugav tõde on see, et vastutus on tegelikult ainult meil endil.

Kui sa oled pikaajaline ravimitarvitaja, siis tasub kaaluda konsultatsiooni spetsialistilt, kes oskab aidata järkjärgulist ravimist loobumist ning selle loodusliku asendaja kasutuselevõtmist.

Meditsiiniline ülereageerimine, ravimite üle- ning kuritarvitamine ja ägedad vastureaktsioonid ravimitele on saanud USA-s peamiseks surma põhjustajaks. Ning aina rohkem inimesi kannatab aina pikemalt valu käes ning üldine eluea pikenemine on kaasa toonud üldise elukvaliteedi languse.

USA andmetel kirjutatakse kõige tihemini välja valuvaigisteid, kolestrooli ja vererõhku alandavaid ning kilpäärme ainevahetust mõjutavaid ravimeid, antatsiide (maohappesust alandavad ained), psühhoosiravimeid, diabeedi kulgu mõjutavaid ravimeid ning antibiootikume.

Kuid pöörates tähelepanu oma dieedile ning lisades sinna looduslikke ravimeid, on võimalik ajapikku farmaatsitööstuse toodangust sõltumatuks saada.

1. Hüdrokodoon või atsetaminofeen – valuvaigistid

Üle maailma kõige tihedamini väljakirjutatud ravimid. Mõned arstid kirjutavad neid välja nagu kommi. Need toimeained on suukaudsetes ravimites ning toimivad narkootiliselt ning analgeetiliselt ehk valuvaigistavalt. Lagundatakse maksas hulgaks erinevateks ainevahetussaadusteks. Nende kõrvalnähtudena on nimetatud hingamisraskusi, südame rütmihäireid ja maksakahjustusi.

Looduslikud toidud, mil võib olla valuvaigistav toime: ingver, kurkum, aia- ja metsamarjad, Cayenne’i pipar, seller ja selleriseemned, kirsid, tumerohelised köögiviljad, Kreeka pähklid.

2. Statiinid – kolestrooli alandavates ravimites

Statiinid moodustavad umbes 15% väljakirjutatud ravimitest, kuigi puudub piisav teaduslik tõestus teooriale, et LDL-kolesterooli alandamine vähendab südamehaiguste riski. Samas on avaldatud uurimus, kus on statiine seostatud 48% suurema II tüübi diabeedi esinemisega ning avaldatud arvamust, et need võivad olla ka vähki tekitava toimega. Statiinide kõrvalnähtudena on nimetatud patoloogilist lihaskoe vähenemist, neerupuudulikkust, diabeeti, vähki, südame-veresoonkonna haigusi, suguhormoonide talitluse häiret ja surma.

Looduslikud toidud, millel võib olla kolesterooli alandav toime: pähklid, spinat, õunad, kurkum, jõhvikad, tomatid, roheline tee, rasvane kala, oad, lutsern, paprika, küüslauk, lambalääts, lagritsajuur, viirpuumarjad.

3. Lisinopriil ja amlodipiini – vererõhu langetamiseks

Neid toimeaineid sisaldavaid ravimeid kasutatakse kõrgvererõhktõve, südamepuudulikkuse ja stenokardia ehk rinnaangiini raviks ning südameinfarkti ennetamiseks. See toimib kaltsiumi ainevahetuse mõjutamise kaudu südamelihases. Kõrvalnähtudena on nimetatud vähki, verepildi muutusi, günekomastiat ehk rinnakoe arenemist meestel, impotentsust, depressiooni, tahhükardiat, igemete suurenemist, maksapõletikku, vere kõrgenenud glükoositaset ja hepatiiti.

Looduslikud toidud, millel võib olla vererõhku langetav toime: kõik C-vitamiinirikkad toidud (tšillipiprad, guaavid, paprika, tüümian, petersell, tumerohelised lehtköögiviljad, brokoli), magneesiumirikkad toidud (šokolaad, rohelised lehtköögiviljad, parapähklid, mandlid, india pähklid, kõrvitsaseemned, seedriseemned) ja kaaliumirikkad toidud (seened, banaanid, rohelised lehtköögiviljad, maguskartulid, apelsinid ja datlid). Samuti on väga head vererõhu alandajad kookospiim ja kookosrasv.

4. Levotüroksiin – kilpnäärme alatalitluse raviks

See on kilpnäärmehormooni türoksiini sünteetiline vorm. Sarnane ravim dekstrotüroksiin oli varem kasutusel kõrgenenud vererõhu ravimina, kuid võeti kasutuselt ära kõrvalnähtude tõttu. See toimib tavapäraselt esineva türoksiini asendamise kaudu, mis põhimõtteliselt peatab täielikult normaalse hormooniproduktsiooni kilpnäärmes. Pikaajaline türeotropiini ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni allasurumine põhjustab kardioloogilisi kõrvalnähtusid ning osteoporoosi. Võib põhjustada ka vere glükoositaseme tõusu, südamepuudulikkust, koomat ning neerupealiste funktsiooni häiret. Sünteetilise türoksiini tarbimine mõjutab joodi ainevahetust kogu kehas.

Looduslikud toidud, mis võivad normaliseerida kilpnäärme tööd: kõik looduslikult joodi sisaldavad toidud nagu merevetikad, redised, petersell, kala, meretoidud, munad, banaanid, jõhvikad, Himaalaja kristallsool. Samuti mõjutab kilpnäärmehormoonide tööd vase, raua, seleeniumi ja tsingi hulk kehas ning piisav kehaline koormus.

5. Omeprasool, esomeprasool – antatsiidne ehk maohappesust vähendav ravim

Kasutatakse reflukshaiguse ja mao ning kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. See vähendab maohappe tootmist ning imendudes peensooles, häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud südame rütmihäireid, maohaavandeid, kõrgenenud vererõhku, günekomastiat, ärritunud soole sündroomi, keele limaskesta atroofiat, maksakahjustust, lihasnõrkust, silmapõletikku, tihenenud urineerimistarvidust, munandite valu ning aneemiat.

Looduslikud toidud, millel võib olla maohappesust normaliseeriv toime: greibid, probiootikumid, brokoli idud, manuka mesi, mastiha puu vaik, hariliku altee tõmmis, aaloe vera mahl, sooda.

6. Asitromütsiin ja amoksilliin – laia toimespektriga antibiootikumid

Asitromütsiin on üks maailma paremini müüdud antibiootikume, see on tuletatud teisest laialt levinud antibiootikumist erütromütsiinist. Amoksilliin on tavaliselt esimene eelistus lastele väljakirjutatavatest antibiootikumidest. Need härivad bakterite rakukesta loomist, kuid teevad seda nii kahjulike kui ka kasulike bakterite puhul ning selle kaudu häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud maksapõletikku, soolestiku sisepinna põletikku ja hävimist, kasulike bakterite hävimist soolestikus, jämesoole põletikku, allergilisi reaktsioone, ülekaalulisust ja resistentsust antibiootikumidele.

Looduslikud antibiootikumid: päike (D-vitamiin), küüslauk, kookosõli, kurkum, nikotiinamiid ehk vitamiin B3 rikkad toidud nagu lõhe, sardiinid ja pähklid, manuka mesi, oliivilehe ekstrakt, roheline tee, pau D’arco tee, roosivesi, mürr, viinamarjaseemneekstrakt, puneõli ja probiootikumid.

7. Metformiin – II tüübi diabeedi ravim

See on II tüübi diabeedi ravis eelistatud ravim. Maksa glükoosiproduktsiooni allasurumise kaudu muudab see insuliini ainevahetust, mis omakorda mõjutab glükoosi ja rasvade ainevahetust terves kehas. Kõrvalnähtudena toob kaasa piimhappe kuhjumise kehas, maksa- ja neerufunktsiooni häirumise, häirib hormonaalset tasakaalu ning vitamiin B12 imendumist kehas. Võib põhjustada põievähki ja südamepuudulikkust. Diabeediravimite olulisim kõrvaltoime on see, et nad mõjutavad pankrease toimimise kaudu paljude hormoonide ainevahetust kehas, mis toob kaasa uued probleemid, millest ei ole võimalik vabaneda ilma ravimist loobumata.

Looduslikud toidud, mis on abiks II tüübi diabeedi ravis: must tee, päike (D-vitamiin), kurkum, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, õunaäädikas, kaneel, punased viinamarjad, brokoli, spinat, rohelised oad ja maasikad. 90% II tüübi diabeedi juhtudest on väga lihtsalt ravitavad, kui vähendada kõrge glükeemilise indeksiga toitude hulka ning suurendada kehalist koormust.

Allikad: One Radio Network, Guardian, Mercola - artikkel ilmus http://www.telegram.ee 

Meteoriidi langemine Uuralites

Venemaal Uuralites jäädvustati videole, kuidas meteoriit langes. Maanteel sõitnul oli kaasas videokaamera, mis aitas tal ebatavalist kosmilise külalise tekitatut jäädvustada.

Meteoriit langes Uuralite piirkonda 15.veebruari hommikul (2013). Seda näinute sõnul oli tegemist ereda tulekeraga.

Kohalike elanike sõnul majad värisesid, aknaklaasid läksid katki ning telefonid lakkasid töötamast. Tekkis paanika. Tšeljabinskis sai neli last katki läinud aknaklaasi tõttu vigastada.

Asjatundjate sõnul toimus atmosfääri sisenenud meteoriidi plahvatus väga kõrgel. Meteoriidiosakeste kukkumisel tekkis valju heli ning oli suitsu.

Tšeljabinskis on meteoriidi tõttu eriolukord välja kuulutatud. Lisaks Tšeljabinskile oli seda fenomeni näha ka Jekaterinburgis ja Tjumenis.

Video meteoriidi langemisest - vajuta eelnevale lingile

Venemaa eriolukordade ministeeriumi Uurali regionaalkeskus viis meteoriidisaju tõttu kõrgendatud valmisolekusse ligi 20 000 päästetöötajat.

Lisaks hoiavad piirkonnal silma peal kolm ministeeriumi lennukit. Moodustati ka mitu operatiivstaapi, vahendas RIA Novosti.

Ministeerium ei kavatse inimesi evakueerima hakata. Radiatsioonifoon piirkonnas vastab jätkuvalt normidele. Samas soovitatakse kohalikel paanikasse mitte sattuda.

Jekaterinburgi observatooriumi teatel leidis meteoriidivihm aset kell 7.23 Moskva aja järgi. Seda oli näha ka Sverdlovski, Kurgani ja Tjumeni oblastis ning Põhja-Kasahstanis.

Allikas: http://www.elu24.ee