Total Pageviews

Wednesday, December 21, 2011

Jõulutähe kodus kasvatamine

Jõulutähe kodus kasvatamisel tehakse palju vigu. Kes tahab lillega askeldada pikemalt kui vaid pühade ajal, see peab kinni pidama mõnest reeglist.
Põhilisi vigu on kaks: vähene valgus, sest jõulutäht pannakse lauale keset tuba ja teda hoitakse liiga soojas.
Jõulutäht tahab palju valgust ja talle sobivaim temperatuur on 15–20 soojakraadi.

Lille tuleb kasta mõõdukalt ja seda teha kastmisnõus seisnud toasooja veega. Kindlasti tuleb hoolt kanda, et mullapall läbi ei kuivaks. Eriti hoolas tuleb olla väikeste jõulutähtede puhul.

Jõulutäht ei talu liigniiskust, tõmbetuult ega temperatuurikõikumisi. Halvasti mõjub näiteks koduelektroonika lähedus, mis töötades soojust kiirgab. Samal põhjusel ei maksa ka küünalt jõulutähe kõrvale kaunistuseks seada.

Kes endale jõulutähe ostab, ei pea seda kohe ümber istutama – kui on plaanis lille kasvatamisega ka pärast jõuluaega edasi jännata, võiks selle ümber istutada maikuus. Enne seda tuleks õitsemise lõpetanud lill tagasi lõigata ja hoida teda jahedas 10–15-kraadise temperatuuriga ruumis. Maikuus hakkab taim uuesti kasvama.

Lõikamisel peaks arvestama just teie soovitud kujuga. Kui soovite kasvatada väikese ühtlaselt tiheda põõsa, siis tuleks kõik külgharud 3-4 sm peale tagasi lõigata. Kui on soov suuremat põõsast kasvatada, siis piisab võrsetippude kärpimisest. Kärpimist jätkata kuni juulikuuni.
Kasvuperioodil tuleks taime väetada toalilleväetisega iga 2 nädala tagant. Lehtede värvuma hakkamise ajal tuleks väetisekogust poole võrra vähendada.

Selleks, et jõulutäht omanikku pühade puhul värviliste kõrglehtedega rõõmustaks, tuleks teda augusti lõpust või septembri algusest alates hakata poole ööpäeva kaupa pimedas hoidma. Nii, et 11-12 tundi ööpäevas on valge aeg ja 12-13 tundi pime aeg. See kutsub esile uute pungade tekke ja arenemise.
Jõulutäht on lühipäevataim ja värvuma hakkavad ülemised lehed pärast 8–10 nädalat pimendamist.
Pimendamise tarvis võib tõmmata mustast kilest koti sobivale raamile ja taime sellega katta – raam ei lase kotil lehtedele peale vajuda. Sellel ajal vajab taim vaid kuni 12 tundi päevavalgust. Pimendamise lõppedes paigutada taim taas valgesse kasvukohta.

Kauem püsivad tavaliselt need jõulutähed, mis on Eestis kasvatatud. Põhjus on lihtne – lilled on kasvanud karmimates tingimustes võrreldes Hollandi kasvuhoonetega. Seal ei esine ühtegi temperatuuri, valguse ega õhustatuse kõikumist ning taimed kasvavad justkui inkubaatoris. Kohalikud taimed kasvavad kauem ja teevad kasvuajal läbi mitmedki katsumused ning on seetõttu ka vastupidavamad.

Jõulutähe ostmisel soovitame vaadata õisikut, mis asub värviliste kõrglehtede vahel. Kollane õisik ei tohiks olla avanenud. Tavaliselt see enne jõule ei juhtugi. Ka ei tohiks lilled poes vee sees seista – niiskuses hoitud lille juurtele ei pääse õhk ligi ning need saavad kahjustada.

Mida suurem ja lopsakam jõulutäht on, seda lihtsam on kodus temaga toimetada.

Allikas: Multiflora

Huvitavaid fakte jõulutähe kohta

Jõulutäht on väga kapriisne taim, mis tekitab tihti küsimust, et miks sellist taime, mis kardab külma, tõmbetuult jne kasutatakse just jõulude aja, sellele me vastata ei oska, kuid pakume teile muid huvitavaid fakte jõulutähtedest.

• Jõulutähe kodumaa on Mehhiko.
• Nimi Euphorbia pulcherrima tähendab “väga kaunis”.
• Asteegid valmistasid jõulutähe kõrglehtedest punakat värvi.
• Tšiilis ja Peruus kutsutakse jõulutähte Andide krooniks.
• Taim kuulub piimalilleliste perekonda. Murdekohast eritub piimjat taimemehla.
• Jõulutähe mahl võib tundlikel inimestel tekitada kokkupuutel nahaga kerget ärritust
• Looduses on jõulutähed mitmeaastased õistaimed, kes kasvavad kuni 3 m kõrguseks.
• Arvatakse, et jõulutähe värvunud kõrglehed on õied. Tegelikult on need muundunud lehed.
• Jõulutähe väikesed kollakad õied on keset värvunud leherosetti.
• Jõulutähte on erinevates keeltes kutsutud vähi-lilleks ja leegi-leheks.
• Jõulutäht ei ole mürgine.
• Ohio Ülikoolis tehti katse, kus 20 kg-ne laps sõi 500 jõulutähe kõrglehte ning sai sellest kergemat sorti kõhuvalu.
• Jõulude eelsel perioodil moodustab jõulutähe müük 80% potilillede müügist.
• Oma ingliskeelse nime sai jõulutäht 1825.a. Joel Poinsetti (USA esimene suursaadik Mehhikos) järgi, kes taime USA-sse viis
• USA-s on 12. detsember rahvuslik jõulutähe päev (National Poinsettia Day).
• 80% USA-s müüdavast jõulutähest kasvab Paul Ecke Rantšos Kalifornias.
• 90% kõigist maailmas müüdavatest jõulutähtedest saab alguse Paul Ecke Rantšos.
• Saadaval on üle 100 jõulutähe sordi.
• USA-s on jõulutähe hulgimüügi käive 300 MUSD.
• 85 % ostjatest eelistab punast, 7 % valget ja 5 % roosat värvi.
• 80% jõulutähe ostjatest on naised.
• 80% jõulutähe ostjatest 40 aastased või vanemad.
• Jõulutäht on kõige paremini müüv potilill USA-s. 2006 aastal müüdi 80 miljonit taime.
• Jõuludeaegne müügiperiood kestab 6 nädalat.
• 19. saj. alguses kasvatati USA-s jõulutähte lõikelillena ja haljastustaimena
Allikas: Multiflora

Tuesday, December 13, 2011

Seks ja vägivald on ajaloolistel põhjustel põimunud

Lin ja Anderson oletavad, et ajus olevate seksi ja vägivallaga seotud närviahelate seotus võib aidata hiirtel nende territooriumile tungijale soost sõltumata asjakohaselt reageerida.
Nad väidavad, et seksi poolt aktiveeritud neuronid suruvad maha tungi tundmatu emase peal oma viha välja valada.


Harvardi ülikooli arstiteaduskonna neuroteadlase Clifford Saperi sõnul on loomadel vajadus kaitsta oma territooriumi isase sissetungija eest ja samas vajadus paarituda emaste sissetungijatega ning see on neil omamoodi aju närviahelatesse sisse ehitatud. Territooriumi kaitsmine on vajalik, et see oleks piisav järglaste toitmiseks.
Brasiilias asuva São Paulo ülikooli neuroteadlase Newton Canterase sõnul on ka inimestel tõenäoliselt samasugused närviahelad.
Hüpotalamuse ventromediaalse tuuma elektriga stimuleerimine on näidanud, et see on seotud kaitsekäitumisega, näiteks paanikahoogudega, ning see aju piirkond on tõenäoliselt seotud ka agressiivse käitumisega.


Hüpotalamus on üks aju vanemaid osi ning ka ahvidel on see aju piirkond seotud agressiivsusega.
Anderson arvas, et nende poolt avastatud aju talitlushäire võib esineda ka osadel seksuaalkurjategijatel, mistõttu ei suuda nad vägivaldseid ja seksuaalseid impulsse korralikult lahus hoida.
Allikas: Novaator, ajakirjas Nature avaldatud uuring

WiFi võib kahjustada spermat

Võrguvaba interneti tehnoloogia võib kahjustada meeste seemnerakke, näitas värske uuring.
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.


Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."


See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.
Allikas: Novaator
Võrguvaba interneti tehnoloogia võib kahjustada meeste seemnerakke, näitas värske uuring.
Argentina teadlased võtsid 29 hea tervisega mehe seemnevedelikust proovid ning asetasid mõned tilgad laborinõudel WiFit kasutava sülearvuti alla.
Pärast neljatunnist arvuti lähedal viibimist ei ujunud veerand spermatosoididest enam ringi. Samal ajal oli arvutist eemal hoitud kontrollrühmas liikumise lõpetanud ainult 14 protsenti spermatosoididest. Seejuures esines arvuti all hoitud seemnevedelikus DNA kahjustusi 9 protsendil seemnerakkudest, kolm korda enam kui kontrollrühmas.


Ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud uuringu autorid täheldasid samas, et sperma asetamisega aktiivse WiFi-ühenduseta sülearvuti alla ei kaasnenud märkimisväärset seemnerakkude kahjustumist ega surma. Teadlaste sõnul on sperma kahjustamises peasüüdlane elektromagnetkiirgus.
"Meie andmed näitavad, et mehe suguelundite läheduses asuva WiFi ühendusega sülearvuti kasutamine võib vähendada sperma kvaliteeti," kirjutasid uuringu autorid. "Hetkel me ei tea, kas sellist mõju avaldavad kõik WiFi abil internetiga ühendatud sülearvutid ning millistes tingimustes sülearvuti kasutamine seda mõju suurendab."


See ei ole esimene mobiilse internetiga kaasnevaid riske käsitlev uuring.
Eelmisel aastal Kanadas korraldatud uuring näitas, et juhtmevaba sidet kasutavatest seadmetest tulev kiirgus kahjustab seemnerakkude DNAd.
Ka on leitud, et spermale võib kahjulikult mõjuda arvutite tekitatud soojus. 2004. aastast pärinev ameeriklaste uuring leidis, et sülearvuti süles hoidmine võib tõsta munandite piirkonnas temperatuuri kuni kolm kraadi.
Kriitikute sõnul ei ole siiski veel ükski uuring veenvalt tõestanud, et sülearvuti kasutamine mõjutab viljakust või rasedust.
Viljatust esineb 10-15% peredest, pooltel juhtudel on põhjused mehepoolsed, neist umbes kolmandiku moodustavad geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihäired ja geenimutatsioonid.