Maavärinatest meie kandis

Soome nüüdne maavärin:
Põhja-Soomes Puolankas toimus ööl vastu teisipäeva, 15.märtsi 2011 kohalikke olusid arvestades tugev maavärin. Seismoloogiateenistus mõõtis Pirttijärve läänepoolses otsas 2,1 magnituudi.

Selliseid maavärinaid toimub Soomes aasta jooksul kõige rohkem paar korda, teatab YLE Kainuu.
„Näiteks eelmisel aastal registreeriti 34 maavärinat, millest vaid kaks olid üle kahe magnituudi,” ütles seismoloog Jari Kortström Helsingi ülikoolist.

Vaata ka:
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/pohjoiseurooppa.html Põhja-Euroopa maavärinad
http://www.helsinki.fi/geo/seismo/maanjaristykset/suomi.html Soome maavärinad
http://www.seismo.helsinki.fi/bulletin/list/alert/current_map.html 16.märts 2011
Siit selgub, et paar korda aastas toimub Soomes tõesti ca 2-magnituudine maavärin ja peale selle suur hulk väiksemaid.

NB!
Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituudides
Mercalli skaalaga maavärina purustuste taset pallides

Tausta:
Eestis (ja ka Soomes) toimub tihti maavärinaid maapinna kerkimise/vajumise tõttu.
Jääajal oli maapind tihedalt kokku surutud, nüüd pind tõuseb siiani. Sellest ka maavärinad. Tegemist ei ole siiski laamadest tingutud värinatega. Seda õpetati meile juba põhikoolis.

Maavärinaid magnituudivahemikus 2.0-2.9 on igal aastal maailmas 1 300 000 (loe: miljon kolmsada tuhat). Sellise maavärina puhul vallandub energiat 3 000 000 000 (loe: kolm miljardit) korda vähem kui praeguse Jaapani maavärina puhul.

Väike võrdlus:
9 magnituudine maavärin on 10 miljonit korda tugevam kui 2 magnituudine.
2 magnituudist võib heal heal juhul tunda vaid maavärina epitsentris.

http://en.wikipedia.org/wiki/Richter_magnitude_scale - vaadake siit, mida tähendab 2,1 magnituuti.
Võrdluseks tuuakse tabelis, et vallanduv energia võrdub tavalise pommi energiaga II ilmasõjast.
Helsinkin Sanomat isegi ei kirjuta mingist maavärinast Soomes oma peamiste uudiste seas.

Isiklik kogemus internetiavarustest:
Olen 6 pallise maavärina üle elanud ja selle puhul hakkasid riiulid ja voodi värisema.
Seina tulid ka mõned üksikud praod aga midagi väga hullu küll ei olnud.

Eestis:
2005 aastal oli 3,8 magnituudiline maavärin.
70-ndate keskel Osmussaare lähedal enam kui 5 palline maavärin. Siis klaasid riiulis pisut värisesid.


Siin: http://www.postimees.ee/?id=403486 - Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura räägib, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus. Samuti selgitab ta, mismoodi eelmise nädala Jaapani maavärina ja tsunami taustal hinnata tuumajaamade ohutust ja kas ka Eesti peab kartma tuumaõnnetust. Lõik sealt:

On öeldud, et maavärina tõttu nihkus Jaapan mitu meetrit…

Kusagil mainiti, et viis meetrit. Aga need arvud pole kõne väärt. Laamad liiguvad kogu aeg kaks kuni kaheksa sentimeetrit aastas. Saja aastaga on Euroopa ja Ameerika vahemaa pikenenud kaheksa meetrit.
Mida selle teadmisega peale hakata? Tõstame Londoni–New Yorgi lennupileti hinda, kuna vahemaa on pikem? Jaapanis toimus väike nõksak.