Une sügavust näitavad aju alfalained

Piret Pappel,
Novaator

Miks mõnikord äratab teki kahin või kella tiksumine, aga teisel hommikul ei kuule ka kõige lärmakamat äratust? Bostoni arstide uuringud näitavad, et une puhul mängivad olulist rolli aju alfalained.
Inimese ajutegevus muutub ööpäeva jooksul. Kui me ärkame, hakkavad närvirakud omavahel suhtlema lühikeste ja sagedaste puhangutena. Aju elektrilise aktiivsuse jälgimisel moodustuval elektroentsefalogrammil ehk EEG-l on siis näha kribulised jooned, mida nimetatakse alfalaineteks.
Magama jäädes muutub neuronite tegevus aeglasemaks ning EEG-l e tekivad selgemad teeta- ja deltalained. Neuroloogid on näidanud, et alfalained aitavad inimesel hakkama saada nägemise ja kuulmise kaudu saadavale infotulvaga. Inimene suudab ka unes reageerida tugevatele välisärritajatele – suitsulõhnale või politseiauto sireenile, kuid seni on arvatud, et aju alfa-aktiivsus kaob sügavas unes olles.
Uneuurijad Scott McKinney ja Jeffrey Ellenbogen Massachusettsi keskhaiglast kasutasid sellele küsimusele vastuse leidmiseks keerukat arvutiprogrammi, mis analüüsis ajuaktiivsuse mustreid.
Selgus, et alfalained on ka magava inimese ajus täiesti olemas, kuid need on summutatud teeta- ja deltalainete poolt samal kombel, kui lärmakas kõrtsimelu vaigistab üksikutest laudadest kostvad kõnelused.
Öiste alfalainete jälitamiseks värbasid uurijad 13 tervet inimest, kelle und jälgiti haigla unelaboris. Kui katseisikute EEG kinnitas, et nad on magama jäänud, häiriti nende und erinevat tüüpi müraga –valikus oli nii reaktiivlennuki mootorimüra kuni jäähallis triikiva masina hääl. Häirimist alustati nõrga müraga, mille tugevus oli ligikaudu 40 detsibelli – selline müratase valitseb tavalises koduses majapidamises. Seejärel keerati helitugevust aina juurde, kuni EEG-lt oli näha, et unes on toimunud katkestus.
"Kui une katkestamiseks on vaja tugevat heli, on inimene väga sügavas unefaasis, " selgitas McKinney. "Pindmise une korral häirivad inimest ka üsna vaiksed helid. " Kerges unes oleva inimese ajus on varjatud alfalained kõige tugevamad. Seega saab just alfalainete jälgimise abil ette ennustada, kui kergesti inimest äratada saab.
Tavapäraselt jaotatakse uni viieks erinevaks faasiks (neli mitte-REM-une staadiumit ning REM-uni), mis vahelduvad. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal võib väita, et inimene ei pruugi nende klassikaliste faaside ajal sugugi sügavalt magada.
Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuse autorid loodavad, et nende töö aitab leida võimalusi unehäirete raviks. Näiteks võiks und jälgida väikese kaasaskantava EEG-aparaadi abil ning unerohtu võiks manustada vaid ärkamise ohu korral. McKinney sõnul on tänapäevased unerohud üsna algelised ning töötavad puuga-pähe põhimõttel. "Meie arvates peaks und reaalajas jälgima ning kasutama ravimeid ainult siis, kui vaja," lisas ta