Sadade uurijate töö paljastas neli miljonit geenilülitit.
2003. aastal avaldas Inimese Genoomi Projekt inimgenoomi DNA järjestuse. Tol ajal soovisid molekulaarbioloogid üles leida kõik geenid, mis sisaldavad valkude tootmiseks vajalikku infot.
Pärast inimese genoomi järjestuse määramist selgus, et valguinfot kannab vaid kolm protsenti kõikidest geenidest.
Nüüd on selge, et ka ülejäänud osa DNAst on ülimalt vajalik. Suur osa sellest tegutseb geenilülititena, teatas konsortsium ENCODE (Encyclopedia of DNA Elements) sel nädalal.
USA riigi rahastatud konsortsiumi töös osales kokku 32 uurimisasutust Ameerikast, Euroopast ja Aasiast.
Andmeanalüüsi juhtis Inglismaal asuv Euroopa Bioinformaatikainstituut.
Sadade autorite hulgas on ka Inglismaal Cambridge'is Wellcome Trusti bioinformaatikainstituudis töötav eestlane Margus Lukk.
Kokku uuriti 147 rakutüüpi, et aru saada, milline on inimese DNA-järjestusse kuuluvate aluspaaride roll.
Uurimistöö tulemused hakkasid sel nädalal ilmuma ajakirjades Nature, Genome Biology ja Genome Research. Kokku ilmub 30 artiklit.
ENCODE suutis tõestada, et rämps-DNAks peetud järjestustes kihab pidev töö. Biokeemiliselt aktiivne on ligi 80 protsenti inimese genoomist.
Geenide töö reguleerimise masinavärk on osutunud ülimalt keeruliseks.
Mõned DNA aluspaarid on ankrukohtadeks, kuhu kinnituvad geenide aktiivsust mõjutavad valgud. Teistes sisalduva info põhjal toodetakse RNA, mis mõjutab geenide tööd.
RNAd peeti seni vahemolekuliks DNA ja valkude vahel, kuid sel on hoopis rohkem ülesandeid, näitasid ENCODE teadlased.
Kokku leidsid uurijad inimese DNAst ligi 4 miljonit erinevat geenilülitit. Need on kättesaadavad ENCODE kodulehelt.
Küllap meie kehas ei olegi midagi kasutut.
ReplyDelete