Pronks, vask ja messing

Pronks – vase ja tina sulam – kasutati laialdaselt katetena ja vahetükkidena mööblil ja interjööris XVII, XVIII ja XIX sajandi algul. Vastavalt tina sisaldusele võib pronksi värv olla:

·        roosa (1…5%),

·        oranž (5…10%),

·        kollane (15%),

·        kuldne (25%),

·        helesinakas (30%),

·        valge (35%),

·        helehall (50%),

·        terashall (65%).

Tihti pronksist katteosad ja vahetükid kullati.

Puhast (või punast) vaske kasutati mööblil tunduvalt harvem kui tema sulameid. Mõnikord teda kasutati Boulle marketriis või õhukeste katteribadena.

Tihedamini kasutati selleks valgevaske e. messingit – vase sulamit tsingiga.

Messingis on vaske ainult ca pool osa, igal juhul mitte üle 2/3.

Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on. Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. 

Nii nagu pronks, võib ka valgevask olenevalt temas sisalduvast tsingi hulgast omada mitmesuguseid toone:

·        punane (5%),

·        punakaskollane (10%),

·        helekollane (25%),

·        erkkollane (35%),  

·        hõbevalge (65%).

Kõvadus ja tugevus on valgevasel madalam kui vasel ja pronksil.

Vask ja messing

     Mõned kastrulid on tehtud punasest vasest. Võiks ka lihtsalt öelda vasest, sest teist, mittepunast vaske pole olemaski.

     Tihti kõneletakse veel valgest vasest. Kuid valge vask, see pole üldse vask, vaid messing - vase ja tsingi sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku.

     Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on. Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis.

     Tsingist ja messingist kastrulid armastavad väga puhtust ja korda. Kui neid mitte puhastada, kattuvad nad varsti pruuni või roheka kirmega. Seda kirmet võiks nimetada vaseroosteks, kui vase ja raua vahel poleks üht suurt erinevust.

     Raud roostetab läbi. Aga vask roostetab, ehk nagu öeldakse, oksüdeerub, ainult pinnalt. Pinnale tekkiv kirme kaitseb ise vaske hävimise eest nagu värvikiht.

     Seepärast ongi säilinud meie päevini kaunis palju pronkskujusid; roheline rüü, millega nad on kaetud, kaitses neid sajandite jooksul oksüdeerumise eest. Messing - vase ja tsingi sulam - oksüdeerub palju aeglasemalt kui vask.

     Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks.

     Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese.

Jutustusi asjadest,  M. Iljin,   Tartu,   1947