Kui suur on kinnisvaraturul huvi suvilate-maamajade vastu, kes neid ostavad, millise kandi vastu kõige rohkem huvi tuntakse ja kus saaks suvila osta soodsaima hinnaga?
Kevadel on suvilaostjate huvi varemgi elavnenud. Kriisiaastail vaibus see küll sootuks, suvilaturgu polnudki, nüüd on aga teist aastat jälle märgatav. Selles pole midagi kummalist. Kinnisvara on ju oma olemuselt esmatarbekaup, ehkki kallis – kodu vajame kõik ja kasutame seda iga päev. Suvila on aga puhtalt luksuskaup, äraelamiseks pole seda tingimata vaja. Rasketel aegadel luksuskaubast loobutakse – ei osteta kalleid autosid, ei soetata rätsepaülikondi, ei osteta suvilaid.
Nüüd on inimesed suvekodude vastu taas hakanud huvi tundma. Laias laastus võib need otsingud jagada neljaks.
Esimene seltskond otsib suvekodu, kuhu kolitakse mais-juunis ja tagasi linna tullakse septembris, kontoris käiakse nii palju, kui hädapärast vaja, enamik tööasju aetakse korda interneti vahendusel.
Enamasti on need ettevõtjad või sellises ametis inimesed, kelle töö võimaldab niisugust eluviisi. Maksimaalne kaugus linnast saab olla kuni 100 km – kui hommikul helistatakse mõne kiire asjatoimetuse pärast, jõuab rahulikult duši all käia, autosse istuda ja mõne aja pärast nõupidamissaali astuda.
Teine rühm ostjaid otsib sellist maja, mida oleks võimalik ümber ehitada aasta läbi elamuks. Selliseid maju sai müüa ka masu ajal: nii mõnigi pere, kellel korterikulud hakkasid üle jõu käima, eelistas korteri müüa ja soetada soodsa hinnaga maja, kus esialgu pole küll ehk kõige mugavam, kuid mida annab vastavalt oma võimalustele tasapisi remontida/ehitada. Sellise ostusooviga inimesed eelistavad linnade lähiümbrust.
Kolmanda rühma esindajad otsivad eksklusiivset suvekodu – maja mere ääres, saartel või Lõuna-Eesti kuplite vahel, kus sageli lisaväärtuseks omaenda järvesilm. Need on uued või renoveeritud luksuslikud majad, mille soojakskütmine läheb südatalvelgi muretult ja kiiresti ja mida kasutataksegi nädalalõpuväljasõitudeks aasta ringi.
Neljas huviliste seltskond otsib talu, ajalooga vana maja, kus rahuldada oma isetegemise vajadust. Kasutatakse vanu töövõtteid ja materjale, püütakse saavutada võimalikult autentset tulemust. Sageli eelistatakse privaatset asukohta. Sedasorti huvilisi on taas juurde tulnud – nii nagu luksuskaup, jäävad ka hobid keerulistel aegadel tagaplaanile.
Andrus Soonsein, Uus Maa kinnisvarabüroo juhtiv konsultant
Suvekodu mõiste on ajas muutunud. Linnalähedastes aianduskooperatiivides paiknevad väikesed aiamajad on endiselt populaarsed, kuid üha enam rajatakse sinna maju, mis mõeldud elamiseks aasta läbi. Paljudes maamajadeski käiakse puhkust veetmas ka muudel aastaaegadel peale suve, sinna sõidetakse nädalavahetusel või pühade ajal.
Populaarseimad puhkusepiirkonnad on Saaremaa, Eesti läänerannik, Põhja-Eesti rannikualad, Peipsi järve äärne kant Ida-Virumaal ning ka Kagu-Eesti, eriti Otepää ümbrus. Suvekodu võib olla nii mõne aasta vanune eramu või kuni 10 000 euro eest ostetud lagunenud taluhoone (pigem krunt asukoha pärast) Kagu-Eestis, mida vaikselt hakatakse korda tegema. Kuna suvekoduna võib kasutada igasugust eramut vaiksemas piirkonnas, siis on pakkumisi küllalt – alates amortiseerunud taludest kuni uute järveäärsete eramuteni. Ka valmidusaste ja hinnaspekter on väga lai.
Populaarsed on palkmajad, mille soovitud hinnad võiksid jääda 80 000 ja 120 000 euro vahele (sõltuvalt asukohast, pigem mere või järve ääres/lähedal).
Hästi lähevad müügiks ka remonti vajavad autentsed taluhooned või -kompleksid, nende hind on sõltuvalt asukohast, valmidusest, kinnistu suurusest jms. äärmiselt varieeruv.
Angela Virak, 1Partner Kinnisvara maakler
Ostuhuviliste nõudmised suvekodule on väga erinevad ja sõltuvad ostja edasistest plaanidest. On neid, kes mõtlevad ajas ette ja otsivad suvilat plaaniga rajada sinna pärast suuremat või väiksemat kohendamist pere põhielupaik.
Sellisel juhul peetakse oluliseks head juurdepääsuvõimalust igal aastaajal, veetorustiku aastaringset toimimist või oma puurkaevu olemasolu. Kanalisatsioon on sageli üksnes lokaalne, mõnes piirkonnas aga lisab siiski juba mugavust tsentraalne torustik.
Väga tähtsaks peetakse ühistranspordi toimimist ning kohalikku kaubandust – et igapäevaseid toidu- ja esmatarbekaupu saaks osta kohapealt. Tallinna lähedal on mitmed endised suvituspiirkonnad selliseks ümberkohandamiseks sobivad: Kiisa, Aespa, Laulasmaa (olemas lasteaed-algkool), Vääna-Jõesuu, Kaberneeme jt.
Rannamõisa näiteks ongi kujunenud elurajooniks, enamiku endiste suvemajade asemele on kerkinud eramud. Selles piirkonnas on pakkumisi harva. Endisest Muuga aedlinnast on kasvanud välja uuselamurajoon, suvilad jäävad seal juba vähemusse. Sama seis on Mähel.
Korteriomanikud, kes ei kavatse kuhugi mujale kolida, tahavad suvemaja, kus käia kolmel suvekuul lihtsalt puhkamas või ka kasvatada üht-teist oma maalapikesel. Neile pole näiteks tähtis, et vesi aasta ringi olemas oleks, ka ei pea maja olema kuigi suur – ennekõike on oluline, et kodust oleks suvilasse lihtne jõuda. Seega on neile asukoht ja ligipääsuvõimalused tihti kõige olulisemad valikukriteeriumid soodsa hinna kõrval.
Eramuomanik üldjuhul suvilast ei huvitu, kui, siis mõnes kaugemas paigas, näiteks mõnel Eesti saarel, kus veedetakse suvepuhkused, pikemad nädalalõpud ja tähtpäevad. Nõudlikumad kliendid soovivad mere/veekogu lähedust – et rand oleks paraja jalutustee kaugusel.
Hinnavahe võib olla suvemaja asukohast ja seisukorrast sõltuvalt üsna suur, soodsaim pakkumine on meil praegu 10 000 eurot maksev suvila Paldiskis, kalleim pakutavaist maksab 160 000 eurot ja asub Murastes.
Kalleimad ja odavaimadTallinna ümbruses
Kallim hinnaklass: Kaberneeme, Haapse, Salmistu, Ihasalu, Rannamõisa.
Kõrgem ja keskmine hinnaklass: Vääna-Jõesuu, Naage, Keila-Joa, Laulasmaa, Kloogaranna, Luige.
Keskmine ja soodsam hinnaklass: Kiisa, Aespa, Laitse jms.
Mujal Eestis
Pakutavate majade hinnatase on odavaim Ida-Virumaal, Kesk- ja Kagu-Eestis (v.a. veekogu-äärsed kinnistud), kalleimad on Lääne-Eesti saared.
Pakkumisi napib
Hiiumaa, Käsmu, Lõuna-Eesti järveäärsed paigad jms kohad, enamasti just rannaalad, on need, kuhu ostuhuvilisi leidub, kuid pakkumisi on väga harva ja need vähesedki väga kallid.
Kõige kallim
530 000 eurot --> ligi sajandivanune kuuest ehitisest koosnev talukompleks Saaremaal, äsja renoveeritud, koos unikaalse sisustuse ja vanavaraga. Üldpind 211 m2, krunt 4152 m2.
Kõige odavam
1000 eurot --> Kapitaalremonti vajav ahjuga aiamajake 744 m2 suurusel krundil Ida-Virumaal
Vaivara külas.
Allikad: 1Partner, Uus Maa, Pindi KV ja City24;
ÕL artikkel , autor: Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige, 10. mai 2012
---
Lisada jääb veel, et maakleri vahenduseta saab osta odavamalt, sellepärast vaata siia ka:
No comments:
Post a Comment