Aiandus teeb õnnelikumaks ja targemaks

Kõik, kes armastavad aiandusega tegeleda, teavad oma kogemusest, et see on parim teraapia stressi ja murede vastu. Aednikud on juba sajandeid öelnud, et nende töö pakub neile rõõmu ja rahu. USA-s on isegi ühendus nimega American Horticultural Therapy Association (Ameerika aiandusteraapia ühendus), mis on pühendunud aiandusteraapia kui unikaalse ja dünaamilise inimesele kasuliku tegevuse edendamisele ja tutvustamisele.

Nagu paljude asjade puhul, püüab teadus leida selgitust millelegi, mida inimene kogemuse põhjal juba teab. Aianduse kohta on tehtud kaks huvitavat uurimust, mis toetavad ja selgitavad, miks mõjub aiandus nii hästi meie kehale ja hingele.

Teadusajakirjas Neuroscience ilmunud uurimus ütleb, et kokkupuude pinnases leiduva bakteriga Mycobacterium vaccae vallandab ajus serotoniini. Serotoniin mõjutab ajus mitmeid meeleolu ja õppimisega seotud protsesse ja selle puudumist on seostatud depressiooniga. Me saame neid baktereid kas aiatöö käigus sisse hingates või naha kaudu. Ka see, kui lapsed mängivad mulla ja muru peal on looduslik viis vähendada ärevust.

Lisaks õnnetunde suurendamisele ja ärevuse vähendamisele on serotoniinil ka hea mõju mälule ja õppimise protsessile. On leitud, et hiirtele toiduga antud M. vaccaebakterid aitasid oluliselt parandada nende võimet labürintides teed leida, kuna bakteri toimel vabanes nende ajus rohkem serotoniini.

Oled ehk märganud, et küpsete puu- ja köögiviljade noppimine teeb sind õnnelikumaks, eriti kui tegemist on hooaja esimeste küpsete viljadega. Tuleb välja, et selle põhjuseks on dopamiin, mis selle tegevuse käigus ajus vallandub. Arvatakse, et selline mehhanism on välja arenenud 200 000 aasta vältel, kuna inimene on olnud kütt-korilasena pidevalt tegevuses viljade noppimisega.

Kindlasti on aianduse juures veel palju põhjusi, mis inimest õnnelikumaks teevad. Suur hulk erinevaid värve taimedel ja puudel, puude kiikumine tuules, linnulaul, oravad, lepatriinud ja värske õhk. Võib-olla leiab teadus ühel päeval kõigile neile ka teadusliku põhjenduse, kuid seni ei vaja me tingimata ühtegi põhjendust, et seda kõike nautida, peale selle, et see teeb meid õnnelikuks.

Allikad: Real Farmacy, Medical News Today (vahendas telegram.ee)

Elustiilide uurimisele pühendunud psühholoog dr. Kathryn Thirlaway kinnitab Cardiff University uuele uurimusele tuginedes, et juba lihtsalt aias viibimine mõjub meile väga rahustavalt, aidates maandada stressi ning eriti just tööga seotud probleeme.

Viis minutit aias aitab:

·      Vähendada stressi

Juba vähem kui viis minutit üksnes aia vaatamist vähendab stressi. Üksnes pilguheit looduses olevale rohelisusele lõõgastab meie aju, samal ajal kui linnamaastiku vaatamine lõõgastumisprotsessi esile ei too.

·      Suurendab enesega rahulolu

Viis minutit aiatöid või muud tegevust roheluses vähendab pingeid ning upitab enesehinnangut.

·      Muudab tuju paremaks

Värskes õhus (eriti päikese käes) olemine leevendab rahutust ning tõstab tuju. Mõõdukas trenn roheluses aga on justkui ravim depressiooni vastu.

·      Pere ja sõpradega hästi aega veeta

Võrreldes inimestega, kes elavad vähese rohelusega linnades, veedavad rohelises ümbruses elavad inimesed 83 % suurema tõenäosusega lõbusalt aega oma pere ja sõpradega.

Allikas: http://nattrust.com/5-minutes-in-the-park-can-reduce-stress/