Killustikukarjäärist lahtimurtud kivikihilt tulid päevavalgele ülivanad taimed.
Jõgevamaa Kalana lubjakivikarjäär, kus tehakse killustikku, on geoloogidele huvitav paik, ütles Tartu Ülikooli geoloogia vanemteadur Oive Tinn. “Meil on seal mitmeid geoloogilisi küsimusi ja kuigi see on töötav karjäär, kuhu tavahuviline sisse ei pääse, oleme me saanud geoloogidena seal käia,” rääkis ta.
Fossiile märkas ühel lahtimurtud lubjakivikihil Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumi varahoidja Tõnu Pani, kellele jäid silma huvitavad mustad kriipsud.
Esialgu peeti fossiile hoopis vetikateks, sest vetikafossiile on Kalana karjäärist varemgi leitud. Kuid kivistisi täpsemalt uurides ilmnes, et need on hoopis hästi lihtsa ehitusega taimed. Suuremad neist on 7-8 sentimeetrit pikad. Taimede varred on siledad ja paljad, säilinud on tõenäolise risoomi jupike ja mõnel taimel on varre küljes mikroskoopilised eoslad. Tinni sõnul on need taimed tõenäoliselt tänapäevaste koldade sugulased.
“Kõige huvitavamad taimetükid on vaid mõne millimeetri pikkused. Esialgu ei oska me veel öelda, kas need on ühte liiki taimed või on need eri liikidest. See pusle tuleb meil veel kokku panna,” märkis Tinn.
Esimesed taimed tulid merest maismaale arvatavasti 500 miljonit aastat tagasi. Kalanast leitud taimefossiil on dateeritud umbes 430 miljoni aasta vanuseks. Seega on Tinni sõnul tegu Eestis kõige vanemate palja silmaga nähtavate maismaataimede jäänustega, aga ka maailma ühtede vanimate taimekivististega.
“Nii vanadest taimedest on hästi vähe teada. Neid leide on maailmas teada umbes paarkümmend, aga nende leidude vahel on kümned miljonid aastad,” ütles ta.
Siluri ajastul, umbes 430 miljoni aasta eest asus Eesti Baltika mikrokontinendi koosseisus hoopis lõunapoolkeral. Kliima oli troopiline ning esimeste maismaataimede järel katsetasid esimesed loomad samuti maismaaelu. Selle kohta on leitud peamiselt jälgede kivistisi, aga ka esimesi loomafossiile.
Eestist on varem leitud veel varasemaid maismaataimede kivistunud eoseid, kuid need on olnud vaadeldavad vaid mikroskoobiga.
No comments:
Post a Comment